Möödunud kevadel leiti Lõuna-Eestis uus ohtlik metsahaigus: täies elujõus männiokkaid surmav punavöötaud (vt. Eesti Loodus 2007, nr. 7, lk. 52). Mujal maailmas on see haigus viimasel ajal põhjustanud kiirelt laienevaid epideemiaid, erinevalt teistest okkahaigustest suudab see hukutada peale noorte puude ka vanu männikuid. Lõuna-Eesti leid oli Baltimaades esmakordne.

Taimetoodangu inspektsiooni taimetervise osakond ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskus alustasid kohe punavöötaudi kui karantiinse haiguse leviku seiret kogu Eestis, haiguse uuringud on käimas ka Eesti maaülikoolis.

Tänavu talvel liitus töödega Tartu ülikooli Türi kolledþi üliõpilane Gerda Vagner. Juba esimestes tema kogutud haigusproovides Lääne-Virumaalt ja Tallinnast tegid meie laboriuuringud kindlaks punavöötaudi tekitava seene suguta arengujärgu Dothistroma septospora. Nagu esimeste leidude puhul Lõuna-Eestis, oli siingi haigusest nakatunud eksootmänniliik: mägimänd (Pinus mugo, vt. fotot). Lõuna-Eestis on punavöötaudi ja seda tekitava seene viljakehi küpsete eostega leitud juba ka harilikul männil.

Praegused tulemused kinnitavad, et selle lõunamaise haiguse levikut ei ole tänavune pehme talv Eestis suutnud peatada. On oodata ulatuslikke kahjustusi üle Eesti. Punavöötaudi soodustavaid kliimamuutusi peatama pole me võimelised. Kuid tahtes siinset loodus rikastada, oleme oma käega Eestisse toonud võõrad männiliigid, millest nüüd on saanud põlist liiki ohustavad nakkuskolded.

Hea lugeja! Kui näed looduses liikudes kusagil ebatavaliselt palju pruunistunud männiokkaid, eriti mustal ja mägimännil, siis vaatle neid lähemalt: kas neil on punased ristvöödid? Kui jah, siis anna leiust teada e-posti teel: mart.hanso@emu.ee.