Eesti Looduse fotovõistlus
2008/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/3
Kas tonn rauda või dušš?

Autoroolis tekivad meie ajus endorfiinid, loomulikud heaoluained, mille keemiliste asendajatena kasutab hulk inimesi tänapäeval näiteks mitmesuguseid unimaguna kupramahla saadusi. Või ka kõige tavalisemaid sigarette. Paljud tööga ülekoormatud inimesed on tunnistanud, et nende põhiline lõõgastushetk ongi autoroolis. Lapsed, enne kui nad harjuvad igapäevase autosõiduga nagu õhuga, on selle järele niisama hullud nagu karusselli järele. Soliidsel ja hõivatud täiskasvanul karussellile ronida või muudmoodi aega raisata mõistagi ei sobi. Sajakilone täisjõus mees istub endast 10–20 korda raskemasse mürgiselt tossavasse rauast aparaati ja laseb sel end süüdimatult ringi tiirutada elumajade vahel või pendeldada linnade vahel. Rikkudes kaasinimeste heaolu ja seades ohtu nende elu ja sugurakud. Tuues ettekäändeks, et vaja on korda ajada Tähtis Asjatoimetus. Ütleme selle välja: auto on suure inimese karussell.

Endorfiinid mõjutavad ka meie suhtumist autosõidu ajal kogetusse. “Vaene Rein...” pobisen teeservas surnukehasid silmates sangviiniliselt habemesse, justkui oleksin parasjagu osaline kuskil onu Remuse juttude lavastuses. Mingi vatise tõkkega on teadvusest eraldatud arusaam, et teine on äsja mitu tundi luumurdude ja sisemiste verejooksude käes hinge vaakunud. Kontorilaua taga liiklusõnnetuste artikli jaoks fotograafide saadetud pilte valides on olukord teine – silm läheb paratamatult märjaks. Enamik pilte ei sobinud, sest midagi nii koledat ja kurba ei taha lugeja oma raha eest ajakirja ostes ju vaadata.

Üks ülipopulaarne massikultuuritegelane tõi hiljuti ajalehes välja põhjuse, miks autod on hädavajalikud. “Autovastasus peaks jääma mõistlikkuse piiridesse,” ütles ta, poseerides oma uue mudeli taustal. “Kujutlege näiteks meie peaministrit, kes tuleb tööle jalgrattaga, suured higilaigud triiksärgi kaenla all. Kolleegid ei saaks teda ju tõsiselt võtta!”

Jah, ja nii peab too võimsa maastikuautoga, millel linnaliiklusesse üldse asja ei tohiks olla, sõitma pärast päevatööd staadionile, et seal rulluiskudel ringiratast kedrata. Kui ma poleks kunagi koolis käinud, võiksin ennast rahustada enesepettusega, et kogu see hulk autosid on meie ühiskonna õnnelikuks toimimiseks hädavajalik. Et olen ülikooli lõpetanud ja nüüdisaegse teadusega kokku puutunud, siis olen paraku ka sellest illusioonist ära lõigatud. Lahendused on olemas, lahendused on õhus, nad on lähemal, kui me aimatagi oskame. Esimese asjana võiks Stenbocki majja ehitada duširuumi.



Juhan Javoiš
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet