Eesti Looduse fotov�istlus
2008/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti misad EL 2008/4
isu mis ja park

Viljandimaa ks suurejoonelisem ning kunagiste omanike kaudu tuntum on isu (sks. Eusekll) misakompleks. 1918. oli siin vlja kujundatud mitmekesine kultuurmaastik: misahoonestik, puiesteed, park, Vidva ojal paisutatud Veski- ja Kalvre jrv koos rgoru ja metsapargiga, misakalmistu ja Lttelohu lehisepuistu. Seda kike tiendas looduslik isu jrv. Korraldatud olid misametsad, siin kasvatati tollal moes olevaid vrliike.

isut on esimest korda kohanimena mrgitud 1551. aastal. 1638. aasta revisjoni andmeil oli mis olemas juba enne Liivi sda. 1640. aastast selgub, et Sammaste klas se misa all asunud Lorenzi kabel, mille juures rahvas pidu pidanud ja kiksuguseid ebausutempe teinud. Misavalitsejale antud kmne riigitaalri suuruse trahvi hvardusel ksk kabel ra hvitada ja edaspidi jrele valvata, et rahvas seal ei ohverdaks ega peaks ebausupidusid.

Esimene misakeskus asus markuusikus, praegusest kilomeeter kagu pool. 16. ja 17. sajandi vahetusel kuulus mis Karksi piirkonna valdajale. 1630. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf misa oma varahoidjale Jesper Matsson Krusele. 1681. aastal sai misa haldajaks ooberst Gustav Krus (Crus). 17. sajandi lpul veti mis prijatelt riigile tagasi; ka prast Phjasda ji mis riigi ktte. Misahooned said Phjasjas kaks korda plengus kannatada ning samas kohas neid les ei ehitatudki.

1744. aastal kinkis keisrinna Jelizaveta Petrovna isu hes Heimtali ja Morna misaga omaaegse Vene laevastiku juhataja admiral Peter Siversi (16741740) lesele. Jrgnevail aastail kinnitati mis admirali pojale Friedrich Wilhelm von Siversile (17161781).

Friedrich Wilhelm von Sivers lks 1759. aastal majorina erru ja vttis ksile misa korrastamise, ehitas hooneid, rajas teid, raius vsa ja kaevas kraave. Misakeskuse uued hooned rajati vanast keskusest kilomeeter loode poole, praegusesse asukohta, ajaloolise ViljandiHalliste maantee rde isu jrvest idasse.

Misakeskuse leviimise tingis eelkige vesi, mida vajati arenevas misamajanduses, samuti oli siin vlja kujunenud teedevrk ja ka mitmekesine maastik. Jrgnevatel aastatel ehitati vlja suurejooneline, ks Liivimaa kaunimaid ja stiilipuhtamaid barokk-komplekse.

Hrrastemaja valmis 17601767, suur kvertall ja viljaait 1762, teenijatemaja 1777. Samal ajal rajati laudad, knid, rehealused, veskid, sepikojad, tubakavabrik, tislerikoda, lle- ning viinakgid jne. Kunstivrtuslikud hooned olid les ehitatud maitsekalt ja asjatundlikult, pelgamata uuendusi [1, 4, 7, 8].

1790. aastast sai misaomanikuks Friedrich Wilhelmi poeg August Friedrich von Sivers (17661823). Tema ajal rajati isusse nii tubakavabrik kui ka treimis- ja vasksepakoda. Esialgu ttles tubakavabrik peamiselt Ameerikast sisse toodud tubakat, ent peagi oli isus ka oma tubakaistandus [3].

1809. aastal klastas misat Aleksander I, selle mlestuseks pstitati hiljem ka monument, mis praeguseni pole ilmselt silinud. Kaks silmapaistvat marmorfiguuri paiknesid esialgu pargis (praegu misa peahoones): Justitia igluse ja igusemistmise jumalanna ja Prudentia tarkuse ja ettevaatlikkuse vrdkuju. Need on hed vrtuslikumad hilisbaroksed pargiskulptuurid Eestis, nende autoriks on peetud Itaalia Carrara meistrit Giovanni Antonio Cybeid [1].

isu misa omanik oli 1829. aastast Friedrich von Sivers, 1870. aastast August von Sivers ning viimane omanik 1911. aastast kuni maareformini 1919 Edward von Sivers [1, 8]. Nad on tuntud oma laialdase majandusliku ja poliitilise tegevuse ja vaimsete huvide poolest, eriti olid nad huvitatud vrliikide kasvatamisest.

1922. aastal alustas misahoonetes tegevust isu piimamajanduse kool. Aastatel 19371941 tegutses siin piimanduse katsejaam ja 19411944 piimandusinstituut. Nende kahe asutuse juhataja ja asedirektorina ttas rahvusvaheliselt tuntud piimandusteadlane, Tallina tehnikalikooli biokeemiaprofessor Nikolai King (19001973). Prast 1944. aastat tegi ta teadustd Saksamaal, Hollandis, Rootsis ja USA-s.

Aastatel 19442007 tegutsenud koolil oli lbi aegade mitu nime, 85 aasta jooksul (19222007) petati siin vlja ligi 4000 toiduainete ttlejat.

Kokku kuulub isu misa kompleksi 32 hoonet, nende hulgas puukuurid, keldrid ja elumajad. 2007. aasta lpus omandas oksjonilt 16 miljoni krooni eest isu misa peahoone, kvertalli, jkeldri, vimla, hiselamu, mitu hoonet ja maa O SIO Investments ning kogu kompleksi arendamine seisab veel ees.


Pargiansambli kujundus. Wilhelm Hupeli kirjelduse jrgi alustati inglise stiilis pargi kujundamist juba 1770. aastate teisel poolel. isu oli esimesi misaid, mille haljastus vormiti uutel alustel, laienedes senisest kitsavitu iluaiast hoopis avaramasse maastikku [1, 4].

isusse kerkis Liivimaa uhkemaid misaansambleid. Ants Hein on kirjutanud selle kohta [4: 82]: Vhe on misaid, mis mjuvad nii vrikalt. Misasda kesk avarat, jrvele laskuvat Sakala maastikku. Eriti uhke vaade avanes sellele just kagust, Morna poolt tulevalt sissesiduteelt: sealt viib misani pikk ja sirge, tugevatest tammedest palistatud puiestee. Vanasti, kui haljastus polnud veel nnda le kasvanud kui praegu, paistis mis sealtpoolt kui peopesal: keskmeks krge sokliga hekorruseline hrber, selle ees aga avar paraadhoov, mida helt kljelt embab hiiglaslik aidahoone, teiselt samasugune tall-tllakuur. Nende hoonetega oli pandud kindlalt paika kogu misasdame smmeetriatelg, mis jtkus keskse vaatesihina ka teisele poole hrrastemaja, kndides mitte ksnes isu jrveni, vaid ka le selle, nii kaugele kui silm ulatus.

Teisal on Ants Hein lisanud [2: 49]: Kaasa aitas reljeefki: kui peahoonetagust jrsakut oli vimalik kujundada laskuva terrassaiana, siis sealt edasi planeeriti kogu ala juba vabalt vahelduvate lagendike ja puuderhmadega. Kik see mngiti lbi justkui teatrilaval: keskel hele, jrvele avanev vista, klgedel aga krged puud kui kulissid. Otse teljele kaevati pikk kitsas tiik ning ka sealt lbivoolavat Vidva oja tiendati soodiga, tekitades sellele niimoodi uue saare. Krgekaarelised sillad, mis nii tiigile kui ojale ehitati, tiendasid kui hiiglasuured lehvikud seda ilu.

Pdes tnapeva taimestiku jrgi pilti rekonstrueerida, on alust arvata, et pargi suursugusus algas juba peahoone eest esindusvljakult. See oli kujundatud lehiste, kuuskede ja nulgudega ning ksikute tammede ja prnadega. Peahoone tagusel kige lemisel terrassil annavad tnapeval tooni neli krget elupuud, silinud on ka osa alleest. Mitmekesisust lisavad suured sarapuud ja himaalaja hortensiad.

Jrvepoolsel astangul on silmatorkavad suured vanad sarapuud ning erivanuselised vahtrad, prnad ja jalakad, laialdaselt kasvab harilikku ja suurelehist ebajasmiini. ks kujunduselemente on piki moonakatemaja teed kulgev kitsas prnaallee, mis on tuntud filosoofi alleena [7]. Edasi jrve poole tuleb juba tavaline pargipuistu tammede, prnade, vahtrate, saarte ja jalakatega.

Eestit on hakatud igustatult tutvustama tuhande misa maana, aga mis mis see oli, kuhu ei viinud puiesteed. Igal suuremal misakompleksil olid ulatuslikud puiesteed, need muutsid misasse tuleku vi sealt lahkumise levamaks ja elamuslikumaks. isu vanim puiestee viis arvatavasti Veskijrveni ja sellest le tee oleva Vidva metsapargini. See ei ole praeguseks tervenisti silinud, alles on ainult lnepoolne rida 11 tammega.

Ennekike hakkab isus silma Mornasse suunduv enam kui saja-aastane puiestee, mis viib misakalmistuni. 1,8 km pikkust puiesteed palistab praegu 343 puud. Tegelikult on puid olnud rohkem: leitud on ka 28 kndu. Enamjaolt on puud kahjustatud, mni nrgalt, mni tugevasti. Levinuim puuliik on tamm, kuid 19 puu seas leidub ka saart, sangleppa, vahtrat ja knnapuud.


Pargi puittaimestik. 1925. aastal kasvas pargis 50 liiki [12]. Marjapsaid ja viljapuid arvestamata pani Aleksei Paivel 1960. aastal kirja 57 ning Jri Elliku ja Urmas Roht 1988. aastal 63 nimetust vrpuittaimi. 2005. aastal registreeriti 84 nimetust puittaimi, neist 21 olid okaspuud. Vrpuittaimi oli 62 nimetust, seega pole viimastel aastakmnetel suuri muutusi toimunud.

Suuremaid puid registreeriti 36 nimetust ja 943 isendit, millest okaspuid oli kigest 73. Enamuspuuliigid on kodumaised prn, vaher ja tamm. Mrksa vhem oli saart ja jalakat. Vib arvata, et esialgu rajati park prna-tamme-vahtra puistuna. Pargipuistut on laastanud tormid, viimati 2005. aastal: murdus le 50 puu. Praegused vanimad puud on 130150-aastased.

le 300 cm rinnasmbermduga puid oli 23, neist tammesid 12 ja prnu 6. Kige jmedamad on kaks plistamme, nende mbermt on 497 ja 418 cm. Okaspuudest on silmapaistvamad peahoone ees kasvavad kuus euroopa ja ks siberi lehis, nende mbermt jb vahemikku 244316 cm. 1925. aastal oli suurim puu hbepappel ( = 600 cm) [10], praeguseks hvinud.

isu pargis on silinud mitu haruldast vana vrpuud. Silmatorkavad on tundmatust sordist mitmeharulised neli elupuud [11] ning Eesti ainukese vana puuna hariliku tamme vihmavarjukujuline sort Umbraculifera (h = 8 m, = 113 cm, vra laius 8 m) ja arukase rippuvate okstega lhislehine sort Crispa Tristis ( = 188 cm). Thelepanu vrib vana hall phklipuu ( = 288 cm), arvatavasti kasvas sama puu seal juba 1925. aastal. Vrreldes 1960. aastaga on kadunud amuuri korgipuu ja virgiinia toomingas.


Vidva jeoru metsapargi kohta on andmeid 19. sajandi algusest. Metsapark algas Veskijrve juurest ja ulatus idas Kalvre jrveni. Sinna rajati jalutusteid, vaatekohti, paviljone, sildu, palkpurdeid, pinke ja laudu, ligi kaheksa meetri krgusesse liivakivipaljandisse avar grott, laiendati vaateid ning istutati puid. Vsast hoiti org puhas, samuti olid vabad vaated liivakivipaljandeile, ojale ja orujrvele [14, 6]. Oru veerul krgel platool paiknes kunagi torn. Tartu krgema kunstikooli Pallas lipilane Elsa Pld likas 1938. aastal Oru liivakivipaljandisse Veekandja neitsi reljeefse kujutise, mis on seal vastu pidanud tnini.

Kike seda vib tnapeval kaudselt aimata, vrpuudest on alles ksik harilik ebatsuuga. Kivide jrgi leiab les ka ligi saja aasta vanuse tornijalami. 2005. aasta suvel oli see paik mstiline ja ksiti dus: jesng sammaldunud kiviklvidega, krged kaldad liivakivipaljandite ja koobastega, plised prnad, tammed ja kuused, tormi rsitud ja murtud puud, vaatekohad, palkpurded jne. Kik see kujutab nagu omaette vluriiki. 2000. aastal kujundati orupargis looduse pperada.


isu kooli petaja Heino Seina iluaed. Heino Sein (19112002) oli isus keemiapetaja 19381971. Kolmekmnendate aastate lpus sai Sein endale misapargi edelaserva krundi, kus enne asus misa kanala. Elumaja ehitasid tema projekti jrgi kohalikud tlised 1940. aastal. Krundile jva kanala vundamendiga polnud suurt midagi teha ning sellele rajas iluaiandushuvidega mees kiviktaimla, mille tugimr on pllukividest.

2002. aastal sai maja ja krundi omanikuks isu toiduainetstuse kool, 2007. aastast kuulub see praegustele misaomanikele. Omaaegne misakanala mbrus oli haljastatud, krundil kasvasid suured puud, need jeti alles. Praegugi sirgub siin hulk plispuid jalakaid, prnasid, saari ja tammesid koos jrelkasvuga, nende tttu sulandub Seina aed kenasti pargiga.

Aed ei ole olnud eriti liigirikas, 1960. aastal pandi siin kirja 34, 1990. aastal 39 ja 2005. aastal 44 nimetust vrpuittaimi, neist 13 okaspuud ja 31 lehtpuud. Koos marjapsaste ja viljapuude ning looduslike liikidega leidus aias aga 52 nimetust puittaimi. Haruldased olid neist ida- ja kanada jugapuu, dras, naistepunalehine enelas, vike kikkapuu ja punane tamm, kultivaridest aga pramiidse vraga ja suvel kuldkollaste vrsetega harilik elupuu Ellwangeriana Aurea ja madal rippuvate okstega arukask Youngii.

Kunagine Heino Seina kiviktaimla oli ks isu kaunimaid vaatamisvrsusi. Seal on Tallinnfilm salvestanud osa filmi Lill kivis kaadreid [7].


Siversite perekonnakalmistu. ks Eesti misate vaatamisvrsusi on nende juurde kuuluvad perekonnakalmistud [9]. isu misakalmistu asub misasdamest umbes kahe kilomeetri kaugusel knkal, mis paikneb Morna misa maanteest paarisaja meetri kaugusel. Taavi Pae vitel on ligi 50 kalmuga kalmistu ks suuremaid Eestis.

Kalmistut piirab maakividest kiviaed ning alles on maakividest vravapostid. Esimesena maeti sinna 3. jaanuaril 1781 (vkj.) isu misa esimene omanik ja phapaiga rajaja Friedrich Wilhelm von Sivers, viimasena 12. juunil 1930. aastal paruniproua Sivers (snd. Oettingen). Kalmistul on silinud Anna Dorothea Elise von Siversi (17981869), Aleksander Gustav von Schrencki (18161876) ja Armin von Siversi (18421878) hauathised.

Kuulsaim nendest on Aleksander Gustav von Schrenki mustast graniidist hauasammas. Loodusuurijate seltsi asutajaliige ning tuntud mineraloog, botaanik ja maadeuurija oli isu misaomaniku Friedrich von Siversi vimees, tema abikaasa Julie Helene Sivers aga (18191869) Phajrve misaomanik [5].

Kalmistu ja maantee vahel on praegu raiesmik, 2005. aasta jaanuaritormi tulemus. Kalmistul on silinud 14 tamme ja ksikud kuused, sirel, ebajasmiin ja kuslapuu ning laialdaselt vike igihali. Maantee ja kalmistu vahelisel alal oli jnud kasvama ka ksik lehis (h = 30 m ja = 213 cm). Kunagised siberi nulud on andnud looduslikku jrelkasvu, suurima puu krgus on 5,5 m, mbermt vahemikus 1942 cm.


Puittaimede metsistumine. Kige levinum vrpuittaim on isus vike igihali. Eestis on igihali teada 1807. aastast Tartu likooli botaanikaaiast. Selle taime suuri kogumikke leidub Vidva jeorus, misakalmistu esisel ja pargis sadadel ruutmeetritel. Misakalmistult on igihali vallutanud peaaegu kogu kalmistuesise raiesmiku.

Vikse igihalja krval on isus vrrohttaimedest levinud vikeseiene lemmalts, mis samuti kasvab mitmel pool ja pargis tihti igihaljaga koos, omavahel konkureerides. Misakalmistul annab jrelkasvu siberi nulg, pargis palsami ja siberi nulg, rohkesti harilik ebajasmiin, punalehine kibuvits, siberi kontpuu, punane leeder, kanada ja villane lodjapuu, vike ltspuu, hbepappel, harilik pihlenelas, harilik sirel, punane sstar, thk-toompihlakas, mgivaher, saarvaher ja Douglasi viirpuu. Heino Seina aias annab jrelkasvu liklehine mahoonia ja harilik jugapuu.


Tulevikule meldes: mis saab edasi? Misaparkide hiilgeaeg on meil jdavalt kadunud. Omaaegsele suhtumisele on viidanud dendroloog Eduard Viirok: Mdunud parkide laastamise ja rstamise aegadel kuuldus tihti tlusi, et park on mlestus endisilt misnike vimupevilt ja et see kik tuleb hvitada. [10: 166]

1930. aastal tekkis kohaliku rahva seas ja Viljandi metsahingus kartus, et isu misa kaunist parki ja selle lhedal asuvat plismetsaga kaetud orgu tabab sama saatus mis Loodi Prguorgu: see raiuti lagedaks. Metsahing prdus Viljandi maavalitsuse poole palvega vtta isu park ja org tervishoiu kaitse alla (Postimees, 26.11.1930), seda tehtigi. Praegu hlmab kogu mitmekesist kultuurmaastikku isu maastikukaitseala [6]. Kllap on isu misakompleksil ja suureprasel pargilgi paremad pevad veel ees.


1. Hein, Ants 1999. Viljandimaa misad. Hattorpe, Viljandi.

2. Hein, Ants 2006. Grott ja koobas. Eesti Loodus 57 (9): 1216.

3. Hein, Ants 2006. isu. Pullat, Raimo jt. (toim.). Brotze, Johann Christoph. Estonica. Estopol, Tallinn: 568571.

4. Hein, Ants 2007. Viljandimaa vanad pargid. Tammet, Tiina (toim.). Eesti parkide almanahh. Tallinn, muinsuskaitseamet, keskkonnaamet: 4852.

5. Laane, Mati 2006. Tartu likooli kuulsate geoloogide eraelust. Eesti Loodus 57 (1): 3438.

6. Lapp, Hille 1998. isu maastikukaitseala. Eesti Loodus 49 (11/12): 498499.

7. Niilus, Leonhard 1967. isu. Eesti Raamat, Tallinn.

8. Niilus, Leonhard; Tiko, August 1967. Minu kodukotus isu. Eesti Loodus 18 (4): 242243.

9. Pae, Taavi 2003. Baltisakslaste perekonnakalmistud Eestis. Eilart, Jaan jt. (toim.). Looduskaitsealaseid tid 7: 104112.

10. Rhl, Arthur 1926. Prnumaal leiduvatest vramaa puuseltsidest. Tartu likooli Metsaosakonna toimetised 9: 173.

11. Sander, Heldur; Helimets, Tiiu 2005. isu misapargi haruldased elupuud. Eesti Loodus 56 (11): 50.

12. Viirok, Eduard 1936. Uued ja vanad puiestikud. Eesti Mets 16 (5): 165168.



HELDUR SANDER, TIIU HELIMETS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012