Eesti Looduse fotov�istlus
12/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused EL 12/2002
Rohe-krnkonn

Rohe-krnkonn on ohustatuim kahepaikne Eestis: sel aastal ei nnestunud seda liiki meil enam leida. Ta on ks kolmest Euroopas elavast krnkonnaliigist, hvimisohus kogu oma levila ulatuses.

See kmne sentimeetri pikkuseks kasvav jssakas kahepaikne on vrvuselt enamasti helehall vi valkjas, silmatorkavate tumeroheliste laikudega. Mida vanem loom, seda suuremad laigud. Punased vi oranid tpid laikude vahel muutuvad eriti eredaks looma rritumisel. Kht on rohe-krnkonnal valge, mustade tppidega. Kahel pool pead asetsevad krnkonnale iseloomulikud suured mrginrmete kogumikud: hdaohu korral eritab rohe-krnkonn teravalhnalist mrgist nret, mis paneb tundlikuma naha kipitama ning vib silma sattudes tekitada pletiku.

Peamiselt maismaal elav loom. Rohe-krnkonn on videviku- ja loom, kes peval redutab varjepaikades: kivihunnikutes, hoonete vundamendi- vi trepialustes, keldrites ning teistes niisketes urgastes. Varjepaigast ronivad loomad vlja enamasti videvikus, siis algab toiduotsing. Et rohe-krnkonna keel on vheliikuv, pab ta lendavaid putukaid harva, hankides philiselt toitu maast. Saagiks langevad mardikad, rvikud, lutikad, sipelgad ja teod, keda vahel varitsetakse lausa tnavalaterna valgussris.

Seda kahepaikset vib sageli kohata klades ja teistes asulates ning nende mbruses. Inimese lheduses leiab rohe-krnkonn rohkesti kohti, kus peval varjuda, talvituda, toituda ning ka kudeda. Sageli poeb ta talvituma kivimride ning vundamentide aukudesse ja pragudesse, hid talvitusvimalusi pakuvad maakeldrid.

Rohe-krnkonn elab peamiselt maismaal, vette lheb ta vaid kudemise ajal. Aktiivset elu elab see loomake tavaliselt aprilli lpust oktoobri alguseni. Aprilli lpus saabuvad talvituspaikadest kudemisveekogudesse kigepealt isasloomad. Eelistatakse pikesepaistelisi puhtaveelisi kla- ja talutiike ning luhtadel ja -karjamaadel kevaditi tekkivaid ajutisi veekogusid. Kogu kudemisaja (aprilli lpust juunini) kostub neist videviku- ja tundidel isasloomade rn trillerdav kutsehd. Rohe-krnkonna laul on niivrd omaprane, et teiste kahepaiksete hlitsustega seda segi ei aja. Suurt segadust vib aga tekitada kaerasori, kelle sirinat on treenimata krval vga raske vi lausa vimatu rohe-krnkonna laulust eristada.

Rohe-krnkonna emasloom vib vanusest olenevalt kudeda kuni 12 800 muna. Kaherealist prlikeed meenutav kudunr jb enamasti vabalt veetaimedele vi veekogu phja hljuma.

Kullesed kooruvad umbes ndala prast. Nende edasine areng moondeni sltub suuresti vee temperatuurist ning kestab 4560 peva. Sugukpsuse saavutavad rohe-krnkonnad tavaliselt kolmandal eluaastal.


Sltub inimtegevusest. Rohe-krnkonn on peamiselt idapoolse levikuga liik: tema levila ulatub phjas Luna-Rootsi ja Eestini, lnes Saksamaani, idas Kesk-Aasiani ning lunas Phja-Aafrika ning Ees-Aasiani. Euroopas asustab rohe-krnkonn valdavalt tasandikualasid, sageli kuivavitu liivaseid elupaiku. Vga sageli tuleb ta inimasulatesse vi nende lhedusse.

Eestis oli rohe-krnkonn 20. sajandi esimesel poolel sna tavaline Piirissaarel ning Peipsi- ja Pihkva jrve rsetel liivastel aladel, samuti mnel pool Kagu- ja Luna-Eestis. Kuni 1980. aastateni vis rohe-krnkonni kohata nende piirkondade klatnavatel, aedades, pldudel ja niitudel.

Rohe-krnkonna hbumise peamiseks phjuseks vib pidada kunstvetiste ja taimekaitsemrkide ohtrat kasutamist, samuti maaparandusega kaasnevat kuivendamist. Viimase paarikmne aasta jooksul on selle liigi elupaigad ning kudemisveekogud mitmel pool kadunud kariloomade arvu vhenemise tttu: heina- ja karjamaad, samuti vikesed pllulapid on vsastunud, kudemisveekogud kinni kasvanud, kaladega asustatud vi prahistatud. Nii ongi rohe-krnkonna arvukus viimase paarikmne aasta jooksul katastroofiliselt vhenenud. Praegu vib rohe-krnkonna pidada Eesti kige ohustatumaks kahepaikseks. 2002. aastal ei nnestunud seda liiki meil enam leida.


Ohustatud kogu Euroopas. Sellest, et rohe-krnkonn on ohustatud liik kogu Euroopas, annab tunnistust tema arvamine EL loodusdirektiivi IV lisasse rangelt kaitstavate liikide hulka. Rootsis ja Saksamaal on psinud vaid mned rohe-krnkonna asurkonnad. Taanis oli liigi olukord 1990. aastate alguseni vga sarnane ida- ja lunanaabrite omaga, kuid nd on rohe-krnkonna arvukus seal tunduvalt suurenenud. Selleni on jutud jrjepideva kaitsekorraldustga: taastatud on rohkesti rohe-krnkonna elu- ja kudemispaiku.

Taani ekspertide kaasabil taastati ka Eestis 2001. aastal esimesed rohe-krnkonna kudemisveekogud. Seda td kavatsetakse kindlasti jtkata, kuid eelkige on siiski vaja taastada tavaprane lamminiitude kasutus: neid korrapraselt niites ja seal koduloomi karjatades peatame vsa pealetungi rohe-krnkonna peamistel elu- ja kudemisaladel.


Riinu Rannap (1966) on zooloog, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012