Eesti Looduse fotov�istlus
12/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 12/2002
Kas toita vi mitte toita

Meie laiuskraadil vib lisatoitmine mnelegi vikesele laululinnule olla klmal talvel lausa elu ja surma ksimus. Lisatoitmine, kaugeltki mitte kiki vajadusi katva vikese toiduvaru igapevane juurdeandmine suurendab ellujjate hulka kaks korda. Eriti vajalik on lindude jrjekindel toitmine lumerohkel pakaselisel talvel ja sula jrel, kui puud kattuvad jkirmega.

Kus linde toita? Kige igem on toit raputada sobivasse toidumajja vi -alusele, mitte lihtsalt aknalauale. Linnud vivad tungeldes vastu aknaklaasi lennata ja endale hda teha. Aga teiseks tikuvad nad aknalauda tis roojama. Vrvitud plekki on igal juhul tlikam puhastada kui toidumaja phja.

Toidumaja ehitades vib lasta fantaasial sna vabalt lennata. ks olulisemaid majaosi on katus. Kindlasti peaks maja olema vimalikult tugevalt kinnitatud. Loperdav maja ei hirmuta mitte niivrd linde, vaid tugev tuul puhub sealt toidu lihtsalt minema. Vastu majaseina toetatud toidulaud on vhemalt helt kljelt ka tuisu eest kaitstud. Samal eesmrgil poleks sugugi paha sulgeda kaks toidulaua klge niteks pleksiklaasiga. See ei saa ldjuhul lindudele ohtlikuks, sest juba ige varsti pole ta enam kaugeltki nii lbipaistev kui aknaklaas.

Lbipaistmatute klgseintega maja sisemus muutub liiga hmaraks: talvises pevas on valgust niigi napilt ja linnud ei ne toitu. Just samal phjusel tuleks ka maja siseosas hoiduda tumedatest vrvidest; kuigi lindudel pole muidu vrvide suhtes mingeid erilisi eelistusi.

Toidumaja arhitektuur. Maja mdud peavad tagama juurdepsu neile liikidele, keda toita tahame. Liiga krge katusega toidulauale tulevad linnas kigepealt tuvid, maal varesed ja harakad, vahel ka rhnid. Rhnidega on asi keerulisem, sest oma nokapeitliga vivad nad soovi korral avausi suuremaks raiuda. Sel juhul aitavad metallvarvad vi -vrk. Suuresilmaline vrk, ka kapronvrk, on ldse ks hea vahend piirata toidulaua klaliste mtmeid: toitu silmates ei karda vikesed linnud ldjuhul vrku.

Kui krgele paigutada toidulaud, selle kohta pole kummaltki poolelt erilisi piiranguid. Siiski peab ta olema nii krgel, et koerad ei pseks lauale knitama vi kassid sisse hppama. Pole teab mis suur ime, kui tihased tulevad sma isegi heksandale korrusele seatud toidulauale; enamasti siiski nii krgele lennata ei taheta. Toidulaua all jalutavad kassid lindude isu muidugi ei tsta.

Kui linnud ei taha tulla niteks jaanuari lpus les pandud toidumajasse sma, ei pruugi see sugugi thendada, et teie pakutu on kehv. Lihtsalt ige aeg vib olla mda lastud: linnud vivad teie vastehitatud toidumaja kll lessegi leida, aga nad peavad seda juhuslikuks paigaks, millele ei maksa loota. Teie kodu piirkonda paigale jnud linnukesed on oma toitumisterritooriumid ammu vlja valinud, niisama hulkumisele aega ei kulutata, vaid kiakse mda oma igapevast piimaringi. Sestap on ige hakata linde toitma juba hilissgisel. Tpselt samuti vidakse meie ilus toidumaja hljata, kui me unustame, et toita tuleb korrapraselt, soovitatavalt lausa kindlatel kellaaegadel.


Unustamine on kurjast. Linnud saavad toituda vaid valgel ajal ja see napp periood peab neid kindlustama energiaga kogu pevaks ning ka ise puhkuse ajaks.

Eriti halb on lpetada toitmine harjunud paigas jrsku ra. Asi pole selles, et linnud ei oskaks prast toitu hankida. Ent neil kulub liiga palju aega oodates ja inimese peale lootes ning prast vib vimalusi lihtsalt napiks jda. Kll on aga mistlik kevadel linde toidulauast vrutada panna vlja jrjest kasinam toiduvaru. Jrsk lpetamine vib ka siis saatuslikuks osutuda: kes saab kindlalt elda, et soojade ilmade vahele ei satu ka mni pakaseline .


Toit olgu kvaliteetne. Mingil juhul ei tohi lindudele anda oma riknenud toitu: ei ole lindudegi khus keemiakombinaat, mis kiksugu rmpsuga toime tuleks. Rsunud rasv vib abi asemel klvata hoopis surma. Ja kvaliteetse toidu puhul on kasulik tema vimalikult suur mitmekesisus.

Kige hdaprasema energiavaru tienduse tagab sobivasse kohta riputatud pekitkk. Parem on segada kaerahelbeid vi hirssi sularasva, eelistatult kondi- vi searasvaga. Snteetilisi toidurasvu ei maksa lindudele pakkuda. Segul tuleks lasta soojas natuke seista, et rasv saaks teradesse imbuda; leliigne rasv kurnatakse pealt ra ja hea toidupala ongi valmis.

Pakkuda tasub ka hakkliha, eriti rasvast seahakkliha, mis liiga kiiresti ra ei klmu. Muidugi ei peaks seda olema mitte terve pakk, vaid vike portsjon. Vga hea toidukaarditiendus on igasugused phklid ja seemned, suurepraselt sobivad ka eksootilistele toalindudele meldud toidusegud. Vltida tuleks soolaphkleid ja ldse igasugust soolast toitu. Liiga suur kogus soola tekitab vikesel tiivulisel janu. Siis peab ta lund sma, aga selle ihus sulatamine kulutab niigi kallist energiat.

Kokku vttes: vikeste laululindude korraprane talvine toitmine on igal juhul vajalik ja kiiduvrne tegu.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012