Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2008/5
Ebaloomulik habesamblike rohkus

Sidan ndalas rohkem kui kord Aegviitu. Vahetult asula alguses Tallinna poolt tulles avastasin puud, mis on ebaloomulikult habesamblikku tis kasvanud. Koolis rgime pilastele, et samblikurohkus lubab oletada puhast hku. Kas siis mne puu mber on hk sedavrd puhtam? Ei usu. Kuivrd oleneb sambliku heaolu substraadiks valitud puu liigist? Vib-olla on veel mni tegur, mis samblikud vohama paneb? Kik habemikud on hekis kasvavad lehised.

Kommenteerib Tiiu Trra, T koloogia ja maateaduste instituudi doktorant:

Lisatud fotode phjal vib siiski elda, et pildistatud lehistel habesamblikke (perekond Usnea) ei kasva, need on teised psasja tallusega samblikud. Kige silmatorkavamad suured, rippuvad, habet meenutavad ja niitjate harudega tallused kuuluvad peenele narmassamblikule (perekonnast Bryoria). Viksemad, lapikute harudega tallused, mis annavad lehise okstele harjasja vi karvase ilme, kuuluvad harilikule rihmsamblikule (perekonnast Ramalina).

Habesamblikel on keskjuhe, mida narmassamblikel ja rihmsamblikel pole. Keskjuhe on tunnus, mida saab kindlaks teha ka iga huviline. Selleks tuleb lihtsalt sambliku haru venitada. Kui haru venitades pealmine kollakasroheline koorkiht katkeb ja nhtavale tuleb valge keskjuhe, siis on tegemist habesamblikuga. Teistel sama laadi liikidel katkeb haru kohe, sest neil puudub elastne keskjuhe.

Rippuvate samblike talluste harusid vib proovida venitada mitmel phjusel. Niteks, kui keegi juhtub Eestist kogutud habesamblikul ngema roosakasvalget keskjuhet, siis on ta leidnud Eesti jaoks uue samblikuliigi roosa habesambliku. Seda samblikku on kogutud kll Phja-Ltist, kuid Eestist seni mitte. Sellisest leiust tuleks kindlasti meile teada anda.

Fotode autoril tekkis ksimus, kas samblikurohkus nitab alati hu puhtust. Mainitud samblikest vib peen narmassamblik taluda mdukat ja harilik rihmsamblik sna tugevat happelist saastatust. Habesamblike kohta ldiselt kll arvatakse, et nad on hu saastatuse suhtes tundlikud, kuid liigiti pole tundlikkus hesugune. Tpseid andmeid habesamblike saastetaluvuse kohta praegu pole, sest liikide mramine vib sageli olla vga keerukas erinevalt perekonna ratundmisest.

Eestis on seni kindlaks tehtud 12 liiki, neist mned tavalisemad kasvavad isegi linnades. Niteks kaharat habesamblikku vib leida Tallinnas, kuid suhteliselt vikese talluse ja pstise kasvuvormi tttu ei anna see liik puudele habetunud ilmet. ldine thelepanek on siiski, et linnades vi muudes tugevalt saastunud piirkondades ei kasva suure rippuva tallusega samblikke.

Mis vis olla phjuseks, et nii lopsakad narmassambliku tallused kasvavad just nendel, pildil nha olevatel puudel? Esiteks, metsa lhedus annab soodsa vimaluse levida: narmassamblikud paljunevad talluse fragmentide abil. Levik suurte tallusetkkide abil on kindlasti tulemusrikkam kui vikeste osakeste abil, samas suuremad tkid ei levi kuigi kaugele. Teiseks, fotodel on nha vga suuri ja lopsakaid talluseid, seega on see koht tenoliselt varjatud suuremate tuulte eest, mis muidu oleksid kindlasti talluseid rsinud. Kolmandaks vivad narmassamblikele sobida head valgusolud lehise kuivanud okstel. Sellised leni habetunud puud pole siiski harukordne nhtus, lopsakaid habemeid oleme ninud rippumas teersetel puudel nii Eestis kui ka mujal.



Uku Praks
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012