Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/5
Harju lavamaa tundlikud karstialad

Karstialade loodus, ennekike veessteem on rnem, kui me arvata oskame. Sestap seataks kaevanduste rajamisega tsisesse ohtu meie arvukaimate ning suurimate karstivljadega piirkond Harju lavamaal.

Karstivormide teke on seotud karbonaatkivimite lahustumisega vees ning lahustumatute osakeste rakandega. Viimane soodustab omakorda lahustumist. lo Heinsalu [2, 3] on Eestis eristanud kaheksat kartivormide geneetilist tpi ja viit karstivaldkonda: Kohtla-Jrve, Pandivere, Kohila, Lne-Eesti saarte ja Kagu-Eesti valdkond. Harju- ja Raplamaad hlmava Harju lavamaa karstivormid kuuluvad Kohila karstivaldkonda (vt. # 1).

Tegu on paekivilavaga, mis koosneb ordoviitsiumi ja siluri karbonaatkivimitest ning mida lbivad arvukad tektoonilised lhed. Piirkonna hukese, kuni poolemeetrise pinnakattega paetasandikud on tugevasti karstunud [5]. hukese ja keskmise paksusega muldadel levivad liigirikkad puisniidud, phjaosas lood ja loometsad. Kulutusngudesse on tekkinud sood, mille vesi toidab karstialasid. Karsti- ja allikaaladel vib leida kasvamas arvukalt haruldasi taimi.


Rohkelt karstivlju. Harju lavamaa lunaosa suurim karstiala on Kuimetsa (30 ha). Osalt kamardunud karst levib sealsetel loopealsetel ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe lubjakivides. Arvukatesse karstikoobastesse neelduv Vaopere oja vesi avaneb allikatena Kuimetsa ja Oblu klas ning Atla je res rdes. Vesi prineb Mahtra soostikust ja moodustab piirkonnas htse ssteemi. sna suured karstialad Raplamaal on veel Pae, Palamulla, Aandu, Mrjamaa jrtad ja loometsad Vardis ning Lipstul. Viimastes ulatub pinnakatte paksus kigest mnekmne sentimeetrini.

Mahtra soostikust saab oma vee ka Tuhala karstiala Harjumaal. Sellel Eesti hel suuremal karstialal katab 18 meetri paksune moreenikiht lemordoviitsiumi Vormsi lademe lubjakivi. Pirita je vasakpoolne lisajgi Tuhala voolab karstialal kuus kilomeetrit maa-aluse kolmeharulise karstijena [4, 6]. Selle vesi avaneb osaliselt Kalda ja Veetusme allikates. Ajutistest tusuallikatest on eriti huvipakkuv aga Tuhala Niakaev. Sellel karstialal maapinnale avaneva vee vooluhulk on viiendiku vrra viksem neeldunust. Seetttu vib jreldada, et Kurevere karstiala on maa-aluste vooluteede (need ei jrgi maapinna reljeefi) kaudu seotud Tuhala karstialaga. Vesi tuleb osaliselt maapinnale Nmme (Tammeme) allikates.

Kurevere karstialal leidub kaheksa maa-alust karstijge [4, 7]. See karstiala paikneb Vna je lemjooksul, millest osa vett juhitakse Angerja kanaliga Pirita jkke ja sealt lemiste jrve. Maasiseste jgede vesi tuleb osaliselt vlja Paekna allikajrves.

Neid (ja teisigi) karstialasid on mdunud sajandil phjalikult uurinud lo Heinsalu (19281994), praegusajal jtkavad seda Ants Talioja, Rein Hanstein ja Heiki Potter. Kurevere karstiala on sna phjalikult 1965. aastal kirjeldanud ka geograaf Endel Varep [8].

Suurematest karstialadest vrivad Harju lavamaal thelepanu veel Kostivere ja Kuivaje. Kostivere asula juures kaob Jelhtme jgi maa-alustesse karstinsustesse ja avaneb 2,5 kilomeetri kaugusel Jelhtme klas. Selle salaje kohal on 19 hektari suurune karstivli, mida thistavad maapinnal avalhed, karstilehtrid ja langatusvormid. Kuivajgi kaob maa alla samanimelise kla ja Kose-Uuemisa vahel, voolates salajena umbes 22,5 kilomeetrit.

Karstiveest toitub ka mitu jrve. Lavamaa kirdeosas on paenkku tekkinud Rummu jrv, mis toitub suuresti karstiallikate veest. Jrve eesvooluks on Kaberla ja Valkla jgi, mille vooluhulk oleneb karstiala (jrve toiteala) seisundist.


Kaevandamine toob hdad. Kirjeldatud karstialad, Mahtra soostik ja Rummu jrv on kantud Eesti rglooduse raamatusse. Samuti kuuluvad need rohevrgustikku. Et hoida haruldasi ja teadusliku vrtusega geoloogilisi objekte ning elusloodust, on Harju lavamaa karstipiirkonda rajatud mitu kaitseala: Tuhala, Kuimetsa, Pae, Kostivere, Kuivaje, Mrjamaa jrtade maastikukaitseala, Mahtra ja Tammiku looduskaitseala, Aandu, Hageri ja Palamulla kaitsealune karstiala, Rahaaugu hoiuala jt. Eelmisel aastal loodi Kose vallavolikogu otsusega Rahkvlja maastikukaitseala. Ent see jb riikliku thtsusega Nabala lubjakivimaardla alla (Tammiku geoloogilise uuringu ala), kuhu lhiajal soovitakse rajada uusi kaevandusi. Seetttu thistas Tallinna halduskohus tnavu 13. mrtsil volikogu toonase otsuse [1]. ksiti tunnistati kehtetuks tundlikus piirkonnas paiknev Rehatse maastikukaitseala.

Nabala lubjakivimaardlasse plaanitakse rajada seitse uut lubjakivikarjri. Kaevandada plaanitakse vee all kuni 25 meetri sgavusel, alandades phjaveetaset kuni 20 meetrit. Karjrivesi juhitakse lemiste jrve, seega Tallinna joogivette. Seelbi alaneks veetase 60 mbruskonna kaevus. On suur oht, et rikutakse ra kogu KurevereTuhalaKuimetsa karstiala ning Mahtra soostiku vesi. Kuna piirkonna phjaveevaru hulk pole tpselt kindlaks tehtud, siis ei ole teada ka see, millised on vimalused rajada uusi sgavamaid puurkaeve. Paraku ei saa kiki kaevandustega kaasnevaid keskkonnamuutusi karstialal tavapraste hdrogeoloogiliste meetoditega ette nha.

Kuid uusi karjre ei saa rajada, arvestamata nende vastavust Euroopa Liidu loodusvrtuste hoiu nuetele. Oluline on ka vee sstlik kasutus. Samuti peaks kaaluma vimalust vtta kasutusele hoopis Ida-Virumaa plevkivikaevanduste ja karjride piirkonna aheraine (pae) puistangud selle asemel et asuda rikkuma meie vrtuslikku karstimaastikku ning piirkonna phjaveessteemi.


Hella Kink (1933) on hdrogeoloog ja looduskaitsja, ttab Pakri looduskeskuses.


1. Aitsam, Viio 2008. Kohus thistas kaitseala loomise. Maaleht 12, 20. mrts.

2. Heinsalu lo 1958. Maa-alused jed ja nende avaldusvormid. Eluta looduse kaitse. Tallinn.

3. Heinsalu, lo 1977. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn.

4. Potter, Heiki 2008. Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajed? Eesti Loodus 59 (3): 4650.

5. Raukas, Anto (koost.) 1995. Eesti. Loodus. Tallinn.

6. Talioja, Ants 2001. Tuhala. Tallinn.

7. Talioja, Ants 2005. Hvimisohus on Tuhala Niakaev ja mitte ainult see. Eesti Loodus 56 (10): 2021.

8. Varep, Endel (koost.) 1965. Kas tunned maad: teatmik Eesti NSV matkajaile ning kodu-uurijaile. Tallinn.



Hella Kink
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012