Eesti Looduse fotov�istlus
2008/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Peaaegu igal knkal oma nimi

Eestis ei leidu htki maateaduse mistes me mtu mge, ent sellegipoolest kasutatakse seda sna sna sageli. Nnda on ka Vrumaal mgesid palju, samuti menimesid. Niteks Karula krgustiku Mndiku talurhma mbrus viks menimede tiheduse poolest kandideerida lausa Euroopa rekordile: 22 menimega krgendit hel ruutkilomeetril.

Ajaloolise Vrumaa kohanimede andmebaas (AVKA) [3] on loodud selleks, et talletada plisvrulaste omakeelset kohanimetarvitust. Kige enam sisaldab see talunimesid he vi mitme nimega talud hlmavad peaaegu poole kigist 23 739 kirja pandud nimega kohast. Positiivsete pinnavormide nimesid leiab andmebaasist 3576 ligikaudu 15% kigist kohanimedest, mida mul nnestus aastatel 19952003 vlitkaardile les mrkida. Menimesid sai toona kaardile kanda keskmisest pareminigi, sest oli vimalik kasutada Ilja Kala 1970. aastatel Eesti Looduses avaldatud artikleid ning asukohaskeeme krgustikualade menimedega. Nendelt aladelt nnestus haruharva leida mni Ilja Kalal mrkamata jnud nimega mgi, kuid vahel olid nimed juba judnud muutuda vahetuda, teiseneda vi teisele objektile le kanduda.

Pinnavormidel mitu liigisna. Positiivsete pinnavormide nimedes on Vrumaal lekaalukalt eelistatud liigisna mgi. Seda vib leida le 3300 knka nimes. Aga niteks viiesajast saar-lpulisest nimest ligikaudu 70 kuulub samuti kngastele (mis pole soosaared), nt. Rimmi Vanatarsaar. Liigisna kunt vi kont leidub ksnes 61 andmebaasis oleva viksema krgendiku nimes ning kink vi kenk 15 nimes. Niteks viks tuua Kaika kandi knkanime Tiplkunt ja Rpin nime Piirikink. Siinjuures viks tekkida ksimus, miks vikeseid krgendikke mrkivaid liigisnu nnda harva on kasutatud. Phjus peitub eesktt selles, et kohanimesid luues eelistavad inimesed liigisnadena kige tavalisemaid termineid [5].

hel mel vib olla kmneid esilekndivaid kohti, kuid kindlaid nimesid neile sellegi poolest ei ole antud: kohalikud kasutavad nende mrkimiseks, neile viidates vaid mistet kunt 'khm, kngas'. Kui vahel ongi me kahel eri kljel erisugused nimed, on need ldjuhul mlemad moodustatud liigisnaga mgi.

Knklikul alal vib liigisna mgi mnikord mrkida hoopis pldu. Meil oll talun sidse mke, meenutas Vaabina Me-Lksi talu kunagine perettar. Selle talu nimekasutuse puhul tuli ilmekalt vlja, kuidas geograafiliselt ks krgendik vib kanda kaht nime just seetttu, et sellel paikneb kaks omaette pldu. Leidub ka vastupidiseid niteid: Sanname-nimelise pllu piiresse jb kaks krgendikku, mida vajaduse korral eristatakse Suure ja Vikese Sannamena. Inimestele on lihtsalt pllunime rohkem vaja. Samamoodi mrgib niteks Saksamgi Vastseliina kandis Kurkivi kla lhedal suurt vahelduva reljeefiga pldu, ent phikaardile mrgiti sama nimi siiski pllu edelanurgas olevale knkale.


Vrumaa korduvaimad menimed. Kige tavalisem menimi ja ldse kige sagedam kohanimi Vrumaal on Jaanimgi: see on kirjas 89 korral (siin kirjutises esitatud arvud ei ole korduvate nimede lplik hulk, vaid need esitavad he andmekogu statistikat. Erinevalt muudest Eesti kohanimekogudest on AVKA sihiks siiski ajaloolisel Vrumaal kla tasandil tuntud nimede maksimaalne esinduslikkus). Eriti palju leidub Jaanimgesid Luna-Vrumaal, paiguti, nt. Ruusme mbruses vib jda mulje, et lausa iga teise kla rahvas on oma jaanitulepaika hakanud kutsuma Jaanimeks. Tavaliselt on Jaanimgede puhul tegu mbruskonna kige krgemate kngastega, millel tenoliselt on olnud nimi ka enne Jaanime nime saamist.

Peaaegu sama palju leidub ka nime Korgmgi 85 korral. Srane nimi vidi knkale anda seetttu, et see kndis maastikuvaates teistest kngastest krgemale. Kuid sellise nime tekkimist on selgitatud ka teisiti: Korgmgi on saanud oma nime selle jrgi, et mel asuval pllul ttades tekkis tunne, nagu oldaks teliselt krgel. Selline tunne vib tekkida, kui lagedal mel on lavajas hari ja jrsud nlvad, nii et knkatipul viibides ei ole vimalik nha knka jalamit.

Vga sageli on menimena tarvitusel Savimgi (56 korral). Peamiselt on kngast nnda nimetatud pinnase savisuse tttu, kuid see vib olla seotud ka savivtukohtadega. Pisut vhem leiab nime Kunnmgi vi Kunnimgi (51 korral), mis enamjaolt mrgib vikest kuplit. Rahvalikud nimeseletused seostavad neid kohti mnikord kuningatega, kuid tegelikult on kunn hbuv vrukeelne sna, mis thendab muhku vi khmu. Kui sna kunn thendus ununeb, vib ka menimi muutuda nnda, et see klab iseranis bravuurikalt. Vastse-Kuuste Munnmed on keeleliselt alalhoidlikumate naabrite pruugis Karilatsis vanaviisi Kunnmed.


Kujuvrdlusel on tekkinud arvukalt huvitavaid nimesid. pris palju leidub Vrumaal muidki kujuvrdluse alusel antud menimesid: muna meenutav mgi on sageli Munamgi (19 tk.); Kukumgede (10 tk.) puhul on vrdluse aluseks kbi thendav sna kukk. Enamiku Kukumgede puhul viks eeldada, et mgi ongi kbi moodi teravatipuline.

Eri rahvaste kohanimeuurijatele on hsti teada, et kui mgi meenutab oma kujult muistset linnamge, siis vib ta saada ka vastava nime, ilma et seal tegelikult mingit linnust oleks olnud. Venemaal on sellise me nimi Gorodite, Vrumaal loomulikult Liinamgi, vahel harva ka Kantsimgi. Kujuassotsiatsiooni phjal antud Liiname-nimesid tuleb ette siiski vaid krgustikualadel seal, kus nimetamisvajadus on olnud suur. Hea nide kohanime toimimise kohta pelgalt koha thistajana prineb Haanja valla Kaloga klast. Seal on muistne linnusekoht saanud arvatavasti 18.19. sajandil uue nime Jaanimgi. Vana nimi Liinamgi on aga kandunud ige linnusekoha naaberknkale, mille nlvad on samuti kllalt jrsud.

Puunimesid kandvatest mgedest on kige sagedasem Pedjmgi (35 tk.). Jrgnevad Tammmgi (30 tk.), Uibumgi (28 tk.) ja Komgi (23 tk.). Pedjme nimi on koosklas tavaettekujutusega vana Vrumaa maastikest, kus paiguti pllupeenardel vi kruusastel pervedel kasvab ksikuid mnde. Krgelt vrtustatud tamm ja unapuu on head koha eristajad, sest neid puid kasvab looduses kllalt harva ja samas jvad nad igahele silma. Kiv ehk kask on jllegi selline puuliik, mis on ra tuntav kaugelt ja sellisena nimetamisaluseks sobiv.

Kllalt palju leidub Vrumaal Ristimgesid (33 tk.). Vanade matusepaikade nimedest on aga enim levinud Kalmt()mgi ja Matusmgi, seevastu Haudumgi (16 tk.) ei tulene mitte matusepaigast, vaid erisugustest kaevatud aukudest.

Talu krvalhoonete jrgi nimetatud menimede hulgas juhivad edetabelit Rehemgi (27 tk.) ja Sannamgi (18 tk.). See on mistetav, sest rehi ehitati ikka me otsa ja ka saun paikneb sageli vljaspool taluhoonete traditsioonilist nelinurka. Kuid kige levinum uealaga seotud nimemotiiv tuleb vlja hoopis nimedes Kuupmgi (31 tk.) ja Koobamgi (19 tk.). Need on enamasti liivased kohad talu vi kla lhedal, kuhu sai kaevata keldrikoopaid naeriste ja kartulite hoidmiseks.

Kui Jaanimed kuuluvad sellisesse nooremate nimede kihistusse, mida on raske ajaliselt tpselt mratleda, siis Tornimgede (29 tk.) puhul saab kindlalt elda, et neid pole olnud enne Struve-Tenneri triangulatsiooni 19. sajandi esimesel poolel ja suurem osa neist nimedest on saanud tekkida alles 19. sajandi lpus, 20. sajandi alguses. Nd, kui enamik neid torne on kadunud, ei teki seda nime ka ilmselt juurde. Mobiilimastid viksid anda alust uuele lhiealisele nimemallile Mastimgi, kuid siiani pole sellist menime veel teada.


Kige krgema maanurga nimed. Et mitte tekitada ettekujutust menimedest kui harilikust kraamist, viks heita pilgu Eesti absoluutkrguselt kige krgemate mgede nimedele. Need paiknevad Haanja krgustiku alal ja hlmavad kik mrgatava osa Haanja kla lhimbruse nimekooslusest. Eesti kakskmmend krgemat mge on toodud ra paljudes arengukavades, tihtilugu nimetatakse neid ka avalikus kirjasnas, mistttu oleks pnev teada nende nimede vimalikke thendusi vi kujunemise lugu.

Muname nime kohta on selgitus toodud juba eespool. Muud Munamgedeks nimetatud med Vrumaal on harilikult kllalt vikesed marad kuplid, nii et nende nimede snnis vib olla oma osa ka mngulisel vrdlusel Suure Munamega.

Krguse poolest teine mgi, Vllmgi, tundub esmapilgul sisaldavat sna vli, kuid selle sna thendus pld, lage on tekkinud phjaeesti keelealal ja polnud vhemalt sajand tagasi veel Vrumaale levinud. Sama sna vanem thendus on silinud soome keeles: vlj thendab avar, lahe, ruumikas. Sel juhul oleks Vllme nimi tlgendatav Muname nime paarismoodustisena: ks on mar nagu muna, teine teliselt massiivne ja laialdane. Kahtlemata ongi Munamge ja Vllmge alati paarina vaadeldud, need paistsid Vrumaa muinasasukatele ktte juba enne seda, kui asustus sinna kanti levis.

Kerekunnu mgi on tekkinud loodusnime Kerekund tiendamisel selgitava liigisnaga. Sna kund on Haanja kandis tuntud kui metsa thistav maastikusna, mujal Vrumaal on selle thenduseks ka 'klbmatu maa' ja 'heinamaa' [2]. Kerekund on olnud vanade klade Plaksi ja Villa vahel paiknev krgendik, kus nime tekkimise ajal veel plispldu polnud. Ent nimeosale kere- pole lihtne motiveeritud vastet pakkuda. Samuti pole heselt teada, mida viks mrkida Tslbme nime esimene pool. Olen kuulnud sna tslp kasutust, kus see on thendanud kas mingit tpi ruumi hoones vi katusealust (?= kelp), kuid snavarakogudes seda sna siiski ei leia. Puuduliku konteksti tttu on vimatu Tslbme nime puhul ka mingeid tekkeseoseid esitada.

Rohtsuu mgi on soonime alusel moodustatud nimi, kuid soonime esialgne thendus on siin ebaselge: mitmuse omastavas kndes sna roht arvatavasti aluseks ei ole olnud. Vrdlust viks otsida Misso niidunimest Rohtkolk. Peaaegu rahuldavat nimeseletust pakuks moldi thendav sna roheq, omastavas kndes roht.

Haragamgi sisaldab tenoliselt isikunime Harak. Pris selge motiiviga nimi on Kivestmgi eristav nimeosa on kivest 'kivine koht'. Papisd mgi sisaldab alguprana viljelusnime Papist ehk siis kas papile kuuluv vi papiga mingis suhtes olev stis maa. Mustikmgi Haanjas ja Korgmgi Vnni klas on kllap igahe jaoks hsti mistetava thendusega. Ka esmapilgul mistmatu nimi Tudrmgi on sna hsti analsitav: tenoliselt sisaldab see isikunime Tu ehk To, ja lhenenud sna tar 'maja'. To on saksaprase eesnime Teo (Teodor) mugandus, mis on ka Kanepi Pikjrve talunimes Tost ja Saaremaa talunimes Tuste [4].

Haanja klas asuv Iisraelimgi meenutab esmapilgul siirdnime piiblist ja seostub klarahva seas naljaks pandud usuliste toimingutega sellel mel elavad palvevennad, peetakse palvetunde vms. Nime tegelik taust on siiski seotud elaniku perekonnanimega: tolle me all talus elas Iisraeli Jakop.


Millised viksid olla kige vanemad menimed? Vib eeldada, et kige vanemad nimed on ennekike sellistel kngastel, mis hsti silma paistavad. Niteks Munamgi vib hele mele vi mekesele olla antud niisama hsti paarikmne aasta kui ka paari tuhande aasta eest ka nimes sisalduv sna muna pole aegade vltel muutunud.

Huvipakkuv on aga esmapilgul tavaline nimi Marjamgi. Neid leidub Vrumaal 16. Arvatavasti umbes pooled Marjamgedest on saanud oma nime vrdlemisi hiljaaegu: nimi on antud knkale maasikate leidumise jrgi ja teiste Marjamgede eeskujul. Suuremad ja uhkemad Marjamed on aga tenoliselt vga vanad nimed, mille algupra knib hoopis teistsuguse soome-ugri keelekuju aega, kui seda on vru, eesti ja soome keele otsene eelkija. Vrdluseks vib tuua sna mar thenduse mordva keeltes selle vaste on mgi. Marjamgedest Venemaa soome-ugri substraatkohanimedes on kirjutanud Arja Ahlquist [1].

Marjamgedest kneledes vrib ramrkimist ka Hargla kihelkonna krgeim tipp Esseme Lipumgi, mis veel Struve-Tenneri triangulatsiooni dokumentides kandis nime Mariomggi (Marjumgi) [6].

Kokkuvtteks vib tdeda, et Vrumaal leidub peale tavaliste menimede veel hulganisti erandlikke snu ja isikunimesid sisaldavaid ning muidu hmara thendusega menimesid. Kllap tooks nende phjalikum keeleline ning kultuurilooline uurimine vlja mndagi pnevat.


1. Альквист, Арья 1997. Мерянская проблема на фоне многослойности топонимов. Вопросы языкознания 6. Москва: 2236.

2. Faster, Mariko 2005. Vru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistrit. Tartu, T filosoofiateaduskonna eesti keele ajaloo ja murrete ppetool: 9394.

3. http://www.wi.ee/?id=256 Ajaloolise Vrumaa kohanimede andmebaas (AVKA).

4. Kallasmaa, Marja 1996. Saaremaa kohanimed I. Tallinn, Eesti Keele Instituut: 453.

5. Kiviniemi, Eero 1990. Perustietoja paikannimist. Helsinki, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura: 117118.

6. Mets, Uno 2002. F. G. W. Struve meridiaanikaar. Geodeet 25 (49): 310.



Evar Saar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012