Eesti Looduse fotov�istlus
2008/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Kas Ess-soo jb alles?

Kes tles, et raha ei oska rkida? Vrumaal Urvastes on ta oma sna elnud ning inimesed oma jutuga hiljaks jnud. Ometi pole nad kaotanud lootust oma koduraba psta.

Ess-soo asub Urvaste valla piiril ja hlmab umbes 320 ha, millest 55 ha katab vana turbamaardla. Ess-soo looduslikul alal leidub madalsood, siirdesood, erilaadseid rabakooslusi, soosaarekesi ning kaks laukajrve. Soo on tuntud kui hea murakaraba, kuid rabas ja selle realadel kasvab hulganisti ka jhvikaid, mustikaid, pohli ning seeni. Ess-soost on huvitatud paljud inimesed: kohalikud, kes koguvad sealt igal aastal oma marja- ja seenevarud, kuid ka turbakaevandaja. Tsi, kaevandaja huvi ei saa kuidagi jtkusuutlikuks pidada. Plaanitud uus kaevandusala hlmaks koos teenindusmaaga 100 ha soo kige paksema turbakihiga osa, nii et kaevandamata jksid vaid soo realad. Kaevandusega kaasnev veereiimi muutus aga hvitaks ka sealsed kooslused.

Kuidas kik alguse sai? 2004. aasta suvel levis Urvastes kuuldus, et valla ainuke raba Ess-soo kaevatakse les. Huvilised asusid asja uurima. Vrumaa keskkonnateenistusest saadi teada, et too oli teinud otsuse anda osahingule Ketal Vru maavara kaevandamisluba juba 2002. aasta oktoobris. Urvaste vallavalitsus oli oma nusoleku kaevandada andnud veel varem, aastal 2000, vites kll hiljem, et andsid omateada vaid nusoleku taastada kaevandus endisel alal, mitte seda laiendada.

Miks kuulsid kohalikud elanikud kaevandusplaanidest alles aastaid prast neid otsuseid? Teade kavatsuse kohta kaevandada Ess-soost turvast ilmus 2002. aasta sgisel ripeva lisalehes Ametlikud Teadaanded. Ent kohalikes raamatukogudes ripeva ei kinud, Interneti levik oli tollal aga veel vga piiratud. Riigikohtu halduskolleegium leiab oma tnavu aprillis vlja antud mruses, et tuleb teavitada isikuid seaduses stestatust intensiivsemalt, kui on ette nha, et ksnes seaduses stestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult juaks huvitatud isikuteni ja tiendav teavitamine ei too kaasa ebamistlikke kulusid. Seega vib tulevikus loota, et kohalikke elanikke teavitatakse seda laadi juhtumite puhul aegsamini, kuid Ess-soo puhul see otsus enam ei aita.


Ess-soo loodusvrtused. Vrumaa keskkonnateenistus ei nudnud turbafirmalt keskkonnamjude hindamist, sest kaevandamiseks plaanitud ala ji alla kohustusliku 150 ha piiri. Ka ei teinud ega tellinud keskkonnateenistus htegi inventuuri Ess-soo kohta.

2004. aasta septembris loodi seltsing Roheline Urvaste, kes hakkas omal algatusel kutsuma Ess-soosse spetsialiste. Nii on Tarmo Evestus ja Sergei Plme leidnud Ess-soost 11 looduskaitsealust linnuliiki: teder, metsis, sookurg jt. Leitud on kaks kaitsealust taimeliiki: karukold ja roomav vilge. Eksperdiarvamuse soo kohta on esitanud Jaanus Paal, Mati Ilomets ja Eerik Leibak. Kik asjatundjad leiavad, et soo vrib kaitset vhemalt kohalikul tasandil. Veel enam, eksperdid kinnitavad, et Ess-soo loodeosa siirdesool on ka leeuroopaline kaitsevrtus ning piirkond sobiks igati Natura-alade vrgustikku. Ess-soo rabakooslused on sna vrtuslikud kas vi selle poolest, et lveraba elemente tuleb Luna-Eesti krgustike vikesoodes harva ette.


Kohtusse. Tnu Eestimaa looduse fondi tasuta keskkonnaigusabile ning keskkonnajurist Krt Vaarmarile oli seltsingul julgus ning vimalus vtta 2004. aasta sgisel jalge alla kohtutee Vrumaa keskkonnateenistuse vastu. Vga suureks innustuseks oli 2002. aasta oktoobrikuu Eesti Looduses ilmunud Ahto Kaasiku artikkel, kus ta kirjeldas Rannu (Kestla) raba juhtumit. Abilisi oli veelgi: 2004. aasta augustis-septembris koguti Ess-soo kaitseks le 2000 toetusallkirja, neist le 500 Urvaste vallast.

Pikk kohtutee on toonud nii vite kui ka kaotusi. Viimases astmes ji seltsing kaotajaks: Riigikohus leidis, et seltsingul pole igust vaidlustada haldusakti, mis on vlja antud kaks aastat enne seltsingu loomist. Samas li kohus ka pretsedendi: esimest korda tunnistati seltsingute kaebeigust (seltsing on oma olemuselt mitteametlik hendus!) keskkonnaasjades.


Ess-soo kohalik kaitseala? Looduskaitseseadus on andnud kohalikele omavalitsustele vimaluse vrtustada loodusobjekte, luues neile kaitsealad. Ess-soo looduskaitsevrtust on rhutanud kik eksperdid. Rkimata selle vrtusest kohalike elanike puhke-, marja- ja seenekohana. Isegi Vrumaa keskkonnateenistus, kelle vastu seltsing kohut kis, kirjutas oma vastuvidetes: Mitmed eelnevalt viidatud eksperdid on juhtinud thelepanu Ess-soo lokaalsele thendusele. Kui Urvaste vald seda seisukohta jagab, siis oleks vinud ta juba asutada kohaliku looduskaitseala.

Ettepaneku luua kohalik Ess-soo kaitseala esitasid Urvaste vallavalitsusele 2007. aasta veebruaris seitseteist kohalikku ettevtjat ja kik seitse Urvaste valla hiskondlikku organisatsiooni. Looduskaitseseaduse jrgi tellis vald Eerik Leibakult eksperdihinnangu, millest nhtub, et kaitse alla vtmine oleks igati phjendatud. Samuti toonitab ekspert, et Ess-soos leidub leeuroopalise thtsusega kooslusi ning soovitab teha keskkonnaministeeriumile ettepaneku vtta need kooslused Natura-alade vrgustikku. Koos eksperdihinnanguga on valminud ka Ess-soo kaitse-eeskirja kavand.


Raha hl. Teiste seas kirjutasid kaitse alla vtmise ettepanekule alla ka seitse vallavolikogu liiget. Tnavu mrtsis volikogu koosolekul hletas kaitseala loomise poolt aga vaid kolm liiget heteistkmnest. Arvatavasti phjustas meelemuutuse mnede vallavolikogu liikmete kohtumine Tartu soojarimehe Tiit Veeberiga, kes rkis volikogulastele, kuidas Euroopa kohus temale Eesti riigilt mitu miljonit krooni kahjutasu vlja mistis. Seltsingu liikmeid ega keskkonnajuristi sellele kohtumisele ei lubatud, samuti ei tahetud kuulda seltsingu teavet selle kohta, et Veeberile misteti kahjutasu vlja hoopis teist laadi phjustel.

Vallavolikogu otsustas, et ei vta Ess-sood maastikukaitse alla, sest kardetavasti vivad sellega kaasneda suuremahulised rahalised kohustused Urvaste vallale. Kardetakse, et kaevandust plaaniv firma Ketal Vru O kaebab vallavolikogu kohtusse ning vallal tuleb firma saamata jnud tulu ja investeeringud kinni maksta (firma 2006. aasta majandusaasta aruandest vib kll vlja lugeda, et investeeringuid tehtud ei ole). Kuigi vallavalitsus tellis Aivar Pilve advokaadibroolt hinnangu, mis toetab Ess-soo kaitseala loomist ning peab suurte kulude ohtu vallale vhetenoliseks, ei tekitanud isegi see volikogu enamuses usaldust. Ess-soo loodusvrtustel ja raba kaitseks kogutud toetusallkirjadel ei olnud samuti kaalu.

Volikogu otsus ei tuginenud helegi analsile ega arvutusele, vaid lihtsalt oletusele. Nii polnud see Rohelise Urvaste hinnangul piisavalt motiveeritud ning seltsing vaidlustas otsuse. Vaidele koguti 41 toetusallkirja kohalikelt elanikelt. Paraku lkkas 21. mail peetud uus koosolek vaide tagasi. Vaide vastu hletanud volikogu liikmed heitsid seltsingule ette, et kaitseala asutamist pole taotletud riiklikul tasandil. See oleks valla pstnud kardetud kohtuteest ja kuludest. ks volikogu liige arvas, et turbafirma on seltsingu ra ostnud, lubades neile osa vallalt kohtus vlja nutavast rahast.


Mis edasi? Kuna Urvaste vallavolikogu ei soostunud looma Ess-soo maastikukaitseala, tuleb seltsingul tsiselt kaaluda vallavolikogu otsuse vaidlustamist kohtus. Kuigi see on viimane asi, mida seltsing teha tahaks. Enne seda, kui hvardav trahvioht esile manati, on vald igati toetanud seltsingut ning Ess-soo hoidu. Valla 2004. aastal vastu vetud arengukavas on kirjas, et volikogu ning vallavalitsus toetavad soo silimist senisel kujul. Nd aga tundub, et see toetus jbki vaid snadeks.

Seltsingu Roheline Urvaste liikmed on teinud ra suure t: kogunud Ess-soo loodusvrtuste kohta andmeid, kirjutanud artikleid ja pidanud ettekandeid, teeninud kohturaha, mes laatadel pannkooke ja ksitd, korraldanud Ess-soos loodus- ja pperetki pilastele ning tiskasvanutele nii oma vallast kui ka vljastpoolt seda jne. Kuid vahel tabab ka meid juetus: vgisi ei saa ju panna inimesi keskkonnast hoolima. Kurvad mtted on kindel mrk sellest, et vaja on seltsingu liikmed taas kokku kutsuda ning meeleolukas koosolek vi rabaretk Ess-soosse maha pidada. Siis on jlle judu edasi minna. Loodetavasti juame ka tnavu tavaks kujunenud hisele jhvikaretkele!



Toimetus palus O-lt Ketal Vru ning Urvaste vallavolikogult arvamust juhtumi kohta. O Ketal Vru ei soovinud midagi elda. Kaitseala vastu hletanud volikoguliikmetelt saime phjaliku seletuskirja, mis kinnitas, et tepoolest oleks neilgi kaitseala le hea meel, kuid turbafirma hoiatus asi kohtusse kaevata ning likrged hinnad igusturul ei lubanud poolt hletada. Kirjas mrgitakse, et riik on andnud loa Ess-soos turvast kaevandada ning ei ole seda liitnud Natura 2000 loodusalade vrgustikku. Rohelisel Urvastel soovitatakse kaitseala taotleda riigi tasandil. Valla juhtkonna katsed riigilt abi saada on seni linud vett vedama: mdunud aasta detsembris saatis vald kirja maa-ametile, vastuses paluti kaitseala mitte luua enne, kui keskkonnaministeerium on saatnud oma seisukoha. Siiani pole seda tulnud, hilisemad kirjad maa-ametile ja keskkonnaministeeriumile on jnud vastuseta.

Mille arvelt peaks vallavalitsus/volikogu raha kohtuskimiseks vtma? Kas meie lasteaia ja kooli arvelt vi meie sotsiaalset abi vajavate inimeste arvelt? Kas me peaksime kohtuskimise jaoks hoopis pangast raha laenama, sest jtkuv majanduslangus sunnib ka meid pksirihma pingutama? Jtame seisma asulate pumbajaamad? Me ei tea, kui palju vib maksma minna kohtuskimine ettevtte vastu. See vib maksta meile summasid, mida meie jreltulevad plved maksavad mitmeid aastaid, on kirjas seletuskirjas.



Helina Krgenberg
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012