Eesti Looduse fotovõistlus
2008/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Võrumaa, põlispuude kuningriik

Võrumaa on võimsate põlispuude poolest meie rikkamaid maakondi. Nii mõnigi siinne hiidpuu on oma liigi jämedaim Eestis. Ainuüksi Urvaste vallas kasvab neli Eesti rekordpuud.

Jämedad remmelgad ja jalakad. Mäe-Soome remmelgas on teadaolevalt jämeduselt teine remmelgas Eestis. Puu kasvab Antsla vallas Soome külas Mäe-Soome talu maal. Hiigelpaju tüve rinnasümbermõõduks saime 2007. aastal 722 cm. Rinnakõrguselt mõõdetuna jääb see hõberemmelgas Eestis alla vaid Raasiku remmelgale Harjumaal (tüve ümbermõõt rinnakõrguselt 2006. aastal 783 cm). Kauni Mäe-Soome remmelga seisund on hea.

Möödunud aasta kevadel alustati ametlikku menetlust võtta puu kaitsealuste üksikobjektide nimistusse. Nüüd võib üsna kindlalt loota, et puu, kelle kaitse alla võtmise ettepaneku tegi Metsaordu juba kümme aastat tagasi, saab peagi ametliku kaitsestaatuse.

Saarniite jalakas, tuntud ka Sarnito jalakana, on Eesti kõige jämedam harilik jalakas. Rekordjalakas kasvab Vastseliina vallas Saarde külas Sarnito talu maal. Tema tüve ümbermõõduks 1,3 m kõrguselt sain 2005. aastal 633 cm. Puu tüves laiutab suur õõnsus ja üks väiksem haru on murdunud. Üldiselt on puu seisund rahuldav. Tüve hinnanguline vanus jämeda haru ristlõike aastarõngaste laiuse järgi arvestades on ligi 300 aastat. Metsaordu on pannud puu esimest korda kirja 1998. aastal; nüüdseks on see jalakas võetud looduskaitse alla.


Vägevad hongad. Varasemast ajast on teada, et Eesti jämedaima männi kodukant oli Võrumaa: Varstu valla Kõrgepalu küla. Kahest tüvest kokku kasvanud hiiglase rinnasümbermõõt oli 450 cm. Kümmekond aastat tagasi kaotas Kõrgepalu mänd kahjuks elujõu. Kuid kuivanud tüvi pakub loodusmälestisena mõjuvat vaatepilti ja seepärast hoitakse teda siiski maakonna kaitsealuste üksikobjektide nimestikus.

Praegu võib Võrumaa jämedaima männi tiitlit kanda Võmmorski mänd. 2007. aasta kevadel saime tema tüve rinnasümbermõõduks 385 cm ja kõrguseks 28 meetrit. Mänd kasvab Meremäe vallas Võmmorski küla maadel, otse maantee ääres künka nõlval. 2007. aastal tegime riikliku looduskaitsekeskuse töötajatega ettepaneku võtta puu looduskaitse alla. Tõenäoliselt kantakse puu peagi kaitsealuste üksikobjektide nimistusse.

Nii mõndagi Võrumaa kaitsealust mändi väärtustab ennekõike seotus pärimuskultuuriga. Kõige tähelepanuväärsem on ilmselt Antsla vallas Kaika külas Suure-Mändiko talu maal kasvav Mändiko taropettäi. Pisut üle kolmemeetrise tüve ümbermõõduga pedaja tüves on näha õõnsus. Selle olid kunagi ammu (Ferdinand Eiseni andmetel 1918. aastal) uuristanud kohalikud elanikud selleks, et pidada puuõõnsuses mesilasi. Siit on tulnud ka puu nimi, mis tähendab tarupedajat ehk mesipuud.

Mändiko taropettäid kirjeldas esimest korda Ferdinand Linnus 1935. aastal [1]. Meie metsmesinduse teenekaim uurija leidis tookord Mändiko talu ümbrusest kolm tarupedajat. Tema hinnangul olid puud muistse metsmesinduse viimased tunnistajad Eestis. Teatavasti oli metsmesindus 14.–15. sajandil Eesti aladel ülisuure tähtsusega majandusharu. Järgnevatel aegadel hakkas mesilaste pidamine metsas järk-järgult hääbuma. Kuid mõnedes kaugemates metsakolgastes harrastati seda mõnevõrra isegi 20. sajandil. Kolmest kunagisest Mändiko tarupedajast on kaks nüüdseks kuivanud, kuid üks senini haljas.


Eesti rekordkuused ja rekordkask. Võrumaal kasvab teadaolevalt Eesti jämedaim lühterkuusk: Pältre lühterkuusk. Puu asub Misso vallas Pältre küla lähistel Pältre–Viitka tee ääres ja on looduskaitse all. Lühterkuusk on hariliku kuuse vorm, millel külgoksad kaarduvad üles, moodustades mitu latva. Pältre kuuse tüve ümbermõõt oli 1998. aastal kõige peenema koha pealt enne harunemist, 80 cm kõrguselt, 340 cm.

Nagu lühterkuuskedel ikka, on Pältre kuusel eriskummaline välimus. Jämedatest kaarjatest okstest on moodustunud lausa 11 latva. Pältre-Viitka teelt vaadatuna paistab, nagu kasvaks eemal niidu serval terve kuusetukk. Puu kohta on teada rahvajutt, et kuuse alt olevat kord leitud hulga raha [3].

Ent kust võib leida Eesti kõige jämedama hariliku kuuse, mõõdetuna rinnakõrguselt? Ikka Võrumaalt. Puu kasvab üsna raskesti ligipääsetavas kohas, keset metsa Urvaste vallas Pihleni küla juures Väikuni talu maal Punde järve ääres. Kuuse tüve rinnasümbermõõduks saime 2005. aastal 400 cm. Õigupoolest on sel kuusel mitu kokkukasvanud tüve, mis harunevad 1,5 meetri kõrguselt viieks. Selle järgi, et puu asub Punde järve ääres ja haruneb kummaliselt, panime talle nimeks Punde puntrakuusk. Puu on tuntud ka kui Väikuni viieharuline kuusk.

Eesti teiste jämedate kuuskede iseloomulik tunnus on samuti mitu kokkukasvanud tüve, kuid need harunevad juba altpoolt rinnakõrgust. Neist jämedaim on Tsuura kuusk Valgamaal. See kuusk haruneb kaheks ühe meetri kõrgusel; tüve ümbermõõt 0,8 meetri kõrgusel on 432 cm. Viimastel aastatel on Punde kuusel kaks haru murdunud, kuid kolm haru haljendavad edasi. Juurdekasvupuuriga mõõtes saime puu vanuseks 2005. aastal 110 aastat. Puu on nüüdseks looduskaitse all.

Võrumaal kasvab ka Eesti suurima rinnasümbermõõduga arukask. See on Siiriuse kask Urvaste vallas Koigu külas kunagise Siiriuse talu maal. Tänavu kevadel sain kase tüve rinnasümbermõõduks 401 cm. Võrreldes 1999. aastal tehtud mõõtmisega on puu jämenenud 11 cm. Raugaeas puu haruneb 184 cm kõrgusel, üks suur haru murdus kaks aastat tagasi. Kahele allesjäänud harule pandi 2007. aasta sügisel tugivöö. Usutavasti aitab see Eesti rekordkase eluiga tunduvalt pikendada.


Eesti uhkeimad tammed. Võrumaal on sirgunud hulk Eesti esinduslikemaid tammehiide. 1997. aastani kasvas Urvaste vallas Jakobi tamm, kes oli kogu Eestis jämeduselt teisel kohal. 1994. aastal mõõdeti tema tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt 719 cm [2]. 1997. aastal sai puu välgutabamuse ja süttis põlema.

Huvitaval kombel on Jakobi tamme tüve jäänused saanud uue looduskaitseväärtuse. Tema tüveköndilt avastati üliharuldane seeneliik krookustorik. See kuulub esimese kategooria kaitsealuste liikide hulka ja sestap on Jakobi tamme vare nüüd kaitse all kui haruldase seeneliigi kasvupaik.

Puu-uurijatel on kombeks erilist arvet pidada puude kohta, kelle tüve ümbermõõt küündib rinnakõrguselt üle kuue meetri. Niisuguseid tammehiiglasi on Eestis praegu kokku teada veidi üle kümne. Neist tervelt neli asuvad Võru maakonnas.

Rinnasümbermõõduga 600 cm on Ruuga tamm (mõõdetud 1998. aastal). Puu kasvab Rõuge vallas Väike-Ruuga külas. Jämeduselt kolmas tamm rinnakõrguselt on Mustahamba tamm. Puu asub Haanja vallas Mustahamba külas, otse Ruusmäe–Rõuge tee ääres. 2001. aastal mõõtsin tema tüve rinnasümbermõõduks 663 cm. Puuga on seotud hulk pärimuslugusid [3]. Kauni võraga tamme on oma graafilisel lehel kujutanud kunstnik Günther Friedrich Reindorff.

Võrumaa ja ühtlasi kogu Eesti jämeduselt teine tamm on Mäe-Lõhtsuu tamm. Puu asub Urvaste vallas Kirikuküla külas endise Mäe-Lõhtsuu veski lähedal. Tema tüve rinnasümbermõõt oli tänavu kevadel 702 cm. Seitsme aastaga on tüvi jämenenud kaks sentimeetrit. On meeldiv tõdeda, et suhteliselt kõrvalises paigas asuvat võimsat puud on nüüd palju lihtsam imetlema pääseda kui toona. Oru nõlval kasvava tamme ümbrus on võsast puhastatud.

Seest õõnsat puud on asjatundlikult hooldatud. Okste vahele on peidetud piksevarras, et välk puud ei kahjustaks. Hiigelsuur õõnsus, kus kohalike jutu järgi olevat kord isegi karu talvitanud, on kaetud laudadega. Lauad on paigutatud nii oskuslikult ja peitsitud tammepuiduga nii ühte tooni, et paljud huvilised ei eristagi neid tüve puidust. Kahjuks satub tamme ühe haru murdekohalt tüve sisemusse siiski veel ohtralt sademeid ja tüve mädanemine ilmselt jätkub.

Võrumaa ja kogu Eesti jämedaim puu rinnakõrguselt on Tamme-Lauri tamm. Eesti tammede kuningas ilmestab Urvaste valla Urvaste küla. Tänavu kevadel sain tema tüve rinnasümbermõõduks 831 cm. Võrreldes seitse aastat tagasi tehtud mõõtmisega oli tüvi jämenenud kuus sentimeetrit.

Tuleb rõhutada, et selle puu ümbermõõtu võtta pole sugugi lihtne. Ta kasvab kallaku peal ning tal on selgelt välja kujunenud juurekael (koht, kus jämenenud juurteosa läheb üle enam-vähem ühtlaseks tüveks). Sellisel puhul tuleb mõõtmise kõrgus ehk 1,3 meetrit võtta juurekaela lõpust ja kallaku keskelt. Muidu saadakse märgatavalt teistsugune (ja enamasti suurem) tüve ümbermõõt. Ka Tamme-Lauri ümbrus on pärast seda, kui see osteti riigi omandisse, muutunud endisest nägusamaks. Tüve lähedalt on koristatud vaadet risustavaid silte ja parkimisplatsile püstitatud põhjalik teabetahvel.


Urvaste valda tasuks rajada hiidpuude õpperada. Võrumaa kõige tähelepanuväärsemad puuhiiud paiknevad koos Urvaste vallas. Siin sirguvad üksteisest paraja jalgsimatka kauguses Tamme-Lauri ja Mäe-Lõhtsuu tamm, Siiriuse kask ning Punde puntrakuusk. Teatavasti on mõlemad tammed Eesti jämedaimad tammed, Siiriuse kask Eesti jämedaim kask ja Punde puntrakuusk Eesti suurima rinnasümbermõõduga kuusk.

Siit idee – Urvaste valda võiks luua hiidpuude õpperaja. Osa sellest tööst on õigupoolest juba tehtud, sest viimastel aastatel on kolme puud ja nende ümbrust asjatundlikult hooldatud. Jääks üle rajada rada (võib-olla osalt laudtee) ka praegu raskesti ligipääsetava Punde puntrakuuse juurde, asetada iga puu juurde nägusad teabetahvlid ning koostada kogu raja kohta skeemi ja infot sisaldav trükis. Urvaste puud on väärt laiemat tuntust.


1. Linnus, Ferdinand 1935. Metsamesinduse jälgi Eestis. – Eesti Mets 15 (12): 424–428.

2. Puss, Fred 1998. Kus kasvavad Eesti ja Euroopa jämedaimad tammed? – Eesti Loodus 49 (2): 50–52.

3. Relve, Hendrik 2003. Põlispuud. Koolibri. Tallinn.



Hendrik Relve
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet