Eesti Looduse fotov�istlus
2008/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/6
Vrumaa, plispuude kuningriik

Vrumaa on vimsate plispuude poolest meie rikkamaid maakondi. Nii mnigi siinne hiidpuu on oma liigi jmedaim Eestis. Ainuksi Urvaste vallas kasvab neli Eesti rekordpuud.

Jmedad remmelgad ja jalakad. Me-Soome remmelgas on teadaolevalt jmeduselt teine remmelgas Eestis. Puu kasvab Antsla vallas Soome klas Me-Soome talu maal. Hiigelpaju tve rinnasmbermduks saime 2007. aastal 722 cm. Rinnakrguselt mdetuna jb see hberemmelgas Eestis alla vaid Raasiku remmelgale Harjumaal (tve mbermt rinnakrguselt 2006. aastal 783 cm). Kauni Me-Soome remmelga seisund on hea.

Mdunud aasta kevadel alustati ametlikku menetlust vtta puu kaitsealuste ksikobjektide nimistusse. Nd vib sna kindlalt loota, et puu, kelle kaitse alla vtmise ettepaneku tegi Metsaordu juba kmme aastat tagasi, saab peagi ametliku kaitsestaatuse.

Saarniite jalakas, tuntud ka Sarnito jalakana, on Eesti kige jmedam harilik jalakas. Rekordjalakas kasvab Vastseliina vallas Saarde klas Sarnito talu maal. Tema tve mbermduks 1,3 m krguselt sain 2005. aastal 633 cm. Puu tves laiutab suur nsus ja ks viksem haru on murdunud. ldiselt on puu seisund rahuldav. Tve hinnanguline vanus jmeda haru ristlike aastarngaste laiuse jrgi arvestades on ligi 300 aastat. Metsaordu on pannud puu esimest korda kirja 1998. aastal; ndseks on see jalakas vetud looduskaitse alla.


Vgevad hongad. Varasemast ajast on teada, et Eesti jmedaima mnni kodukant oli Vrumaa: Varstu valla Krgepalu kla. Kahest tvest kokku kasvanud hiiglase rinnasmbermt oli 450 cm. Kmmekond aastat tagasi kaotas Krgepalu mnd kahjuks eluju. Kuid kuivanud tvi pakub loodusmlestisena mjuvat vaatepilti ja seeprast hoitakse teda siiski maakonna kaitsealuste ksikobjektide nimestikus.

Praegu vib Vrumaa jmedaima mnni tiitlit kanda Vmmorski mnd. 2007. aasta kevadel saime tema tve rinnasmbermduks 385 cm ja krguseks 28 meetrit. Mnd kasvab Mereme vallas Vmmorski kla maadel, otse maantee res knka nlval. 2007. aastal tegime riikliku looduskaitsekeskuse ttajatega ettepaneku vtta puu looduskaitse alla. Tenoliselt kantakse puu peagi kaitsealuste ksikobjektide nimistusse.

Nii mndagi Vrumaa kaitsealust mndi vrtustab ennekike seotus primuskultuuriga. Kige thelepanuvrsem on ilmselt Antsla vallas Kaika klas Suure-Mndiko talu maal kasvav Mndiko taropetti. Pisut le kolmemeetrise tve mbermduga pedaja tves on nha nsus. Selle olid kunagi ammu (Ferdinand Eiseni andmetel 1918. aastal) uuristanud kohalikud elanikud selleks, et pidada puunsuses mesilasi. Siit on tulnud ka puu nimi, mis thendab tarupedajat ehk mesipuud.

Mndiko taropettid kirjeldas esimest korda Ferdinand Linnus 1935. aastal [1]. Meie metsmesinduse teenekaim uurija leidis tookord Mndiko talu mbrusest kolm tarupedajat. Tema hinnangul olid puud muistse metsmesinduse viimased tunnistajad Eestis. Teatavasti oli metsmesindus 14.15. sajandil Eesti aladel lisuure thtsusega majandusharu. Jrgnevatel aegadel hakkas mesilaste pidamine metsas jrk-jrgult hbuma. Kuid mnedes kaugemates metsakolgastes harrastati seda mnevrra isegi 20. sajandil. Kolmest kunagisest Mndiko tarupedajast on kaks ndseks kuivanud, kuid ks senini haljas.


Eesti rekordkuused ja rekordkask. Vrumaal kasvab teadaolevalt Eesti jmedaim lhterkuusk: Pltre lhterkuusk. Puu asub Misso vallas Pltre kla lhistel PltreViitka tee res ja on looduskaitse all. Lhterkuusk on hariliku kuuse vorm, millel klgoksad kaarduvad les, moodustades mitu latva. Pltre kuuse tve mbermt oli 1998. aastal kige peenema koha pealt enne harunemist, 80 cm krguselt, 340 cm.

Nagu lhterkuuskedel ikka, on Pltre kuusel eriskummaline vlimus. Jmedatest kaarjatest okstest on moodustunud lausa 11 latva. Pltre-Viitka teelt vaadatuna paistab, nagu kasvaks eemal niidu serval terve kuusetukk. Puu kohta on teada rahvajutt, et kuuse alt olevat kord leitud hulga raha [3].

Ent kust vib leida Eesti kige jmedama hariliku kuuse, mdetuna rinnakrguselt? Ikka Vrumaalt. Puu kasvab sna raskesti ligipsetavas kohas, keset metsa Urvaste vallas Pihleni kla juures Vikuni talu maal Punde jrve res. Kuuse tve rinnasmbermduks saime 2005. aastal 400 cm. igupoolest on sel kuusel mitu kokkukasvanud tve, mis harunevad 1,5 meetri krguselt viieks. Selle jrgi, et puu asub Punde jrve res ja haruneb kummaliselt, panime talle nimeks Punde puntrakuusk. Puu on tuntud ka kui Vikuni viieharuline kuusk.

Eesti teiste jmedate kuuskede iseloomulik tunnus on samuti mitu kokkukasvanud tve, kuid need harunevad juba altpoolt rinnakrgust. Neist jmedaim on Tsuura kuusk Valgamaal. See kuusk haruneb kaheks he meetri krgusel; tve mbermt 0,8 meetri krgusel on 432 cm. Viimastel aastatel on Punde kuusel kaks haru murdunud, kuid kolm haru haljendavad edasi. Juurdekasvupuuriga mtes saime puu vanuseks 2005. aastal 110 aastat. Puu on ndseks looduskaitse all.

Vrumaal kasvab ka Eesti suurima rinnasmbermduga arukask. See on Siiriuse kask Urvaste vallas Koigu klas kunagise Siiriuse talu maal. Tnavu kevadel sain kase tve rinnasmbermduks 401 cm. Vrreldes 1999. aastal tehtud mtmisega on puu jmenenud 11 cm. Raugaeas puu haruneb 184 cm krgusel, ks suur haru murdus kaks aastat tagasi. Kahele allesjnud harule pandi 2007. aasta sgisel tugiv. Usutavasti aitab see Eesti rekordkase eluiga tunduvalt pikendada.


Eesti uhkeimad tammed. Vrumaal on sirgunud hulk Eesti esinduslikemaid tammehiide. 1997. aastani kasvas Urvaste vallas Jakobi tamm, kes oli kogu Eestis jmeduselt teisel kohal. 1994. aastal mdeti tema tve mbermduks rinnakrguselt 719 cm [2]. 1997. aastal sai puu vlgutabamuse ja sttis plema.

Huvitaval kombel on Jakobi tamme tve jnused saanud uue looduskaitsevrtuse. Tema tvekndilt avastati liharuldane seeneliik krookustorik. See kuulub esimese kategooria kaitsealuste liikide hulka ja sestap on Jakobi tamme vare nd kaitse all kui haruldase seeneliigi kasvupaik.

Puu-uurijatel on kombeks erilist arvet pidada puude kohta, kelle tve mbermt kndib rinnakrguselt le kuue meetri. Niisuguseid tammehiiglasi on Eestis praegu kokku teada veidi le kmne. Neist tervelt neli asuvad Vru maakonnas.

Rinnasmbermduga 600 cm on Ruuga tamm (mdetud 1998. aastal). Puu kasvab Ruge vallas Vike-Ruuga klas. Jmeduselt kolmas tamm rinnakrguselt on Mustahamba tamm. Puu asub Haanja vallas Mustahamba klas, otse RuusmeRuge tee res. 2001. aastal mtsin tema tve rinnasmbermduks 663 cm. Puuga on seotud hulk primuslugusid [3]. Kauni vraga tamme on oma graafilisel lehel kujutanud kunstnik Gnther Friedrich Reindorff.

Vrumaa ja htlasi kogu Eesti jmeduselt teine tamm on Me-Lhtsuu tamm. Puu asub Urvaste vallas Kirikukla klas endise Me-Lhtsuu veski lhedal. Tema tve rinnasmbermt oli tnavu kevadel 702 cm. Seitsme aastaga on tvi jmenenud kaks sentimeetrit. On meeldiv tdeda, et suhteliselt krvalises paigas asuvat vimsat puud on nd palju lihtsam imetlema pseda kui toona. Oru nlval kasvava tamme mbrus on vsast puhastatud.

Seest nsat puud on asjatundlikult hooldatud. Okste vahele on peidetud piksevarras, et vlk puud ei kahjustaks. Hiigelsuur nsus, kus kohalike jutu jrgi olevat kord isegi karu talvitanud, on kaetud laudadega. Lauad on paigutatud nii oskuslikult ja peitsitud tammepuiduga nii hte tooni, et paljud huvilised ei eristagi neid tve puidust. Kahjuks satub tamme he haru murdekohalt tve sisemusse siiski veel ohtralt sademeid ja tve mdanemine ilmselt jtkub.

Vrumaa ja kogu Eesti jmedaim puu rinnakrguselt on Tamme-Lauri tamm. Eesti tammede kuningas ilmestab Urvaste valla Urvaste kla. Tnavu kevadel sain tema tve rinnasmbermduks 831 cm. Vrreldes seitse aastat tagasi tehtud mtmisega oli tvi jmenenud kuus sentimeetrit.

Tuleb rhutada, et selle puu mbermtu vtta pole sugugi lihtne. Ta kasvab kallaku peal ning tal on selgelt vlja kujunenud juurekael (koht, kus jmenenud juurteosa lheb le enam-vhem htlaseks tveks). Sellisel puhul tuleb mtmise krgus ehk 1,3 meetrit vtta juurekaela lpust ja kallaku keskelt. Muidu saadakse mrgatavalt teistsugune (ja enamasti suurem) tve mbermt. Ka Tamme-Lauri mbrus on prast seda, kui see osteti riigi omandisse, muutunud endisest ngusamaks. Tve lhedalt on koristatud vaadet risustavaid silte ja parkimisplatsile pstitatud phjalik teabetahvel.


Urvaste valda tasuks rajada hiidpuude pperada. Vrumaa kige thelepanuvrsemad puuhiiud paiknevad koos Urvaste vallas. Siin sirguvad ksteisest paraja jalgsimatka kauguses Tamme-Lauri ja Me-Lhtsuu tamm, Siiriuse kask ning Punde puntrakuusk. Teatavasti on mlemad tammed Eesti jmedaimad tammed, Siiriuse kask Eesti jmedaim kask ja Punde puntrakuusk Eesti suurima rinnasmbermduga kuusk.

Siit idee Urvaste valda viks luua hiidpuude pperaja. Osa sellest tst on igupoolest juba tehtud, sest viimastel aastatel on kolme puud ja nende mbrust asjatundlikult hooldatud. Jks le rajada rada (vib-olla osalt laudtee) ka praegu raskesti ligipsetava Punde puntrakuuse juurde, asetada iga puu juurde ngusad teabetahvlid ning koostada kogu raja kohta skeemi ja infot sisaldav trkis. Urvaste puud on vrt laiemat tuntust.


1. Linnus, Ferdinand 1935. Metsamesinduse jlgi Eestis. Eesti Mets 15 (12): 424428.

2. Puss, Fred 1998. Kus kasvavad Eesti ja Euroopa jmedaimad tammed? Eesti Loodus 49 (2): 5052.

3. Relve, Hendrik 2003. Plispuud. Koolibri. Tallinn.



Hendrik Relve
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012