Looduse ja maastiku poolest on Võrumaa rännuhimulistele ahvatlev kant, kuhu tasub tulla igal aastaajal. Siin on hulgaliselt tähistatud radu, laagriplatse lõkkeasemete ning varjualustega, samuti üksjagu vahvaid metsaonne.

Võrumaa kaitsealadel saab matkata ligikaudu kolmekümnel märgistatud teekonnal. Neid radu on mitut sorti: mõnda nimetatakse lihtsalt matkarajaks, teist loodus- või õpperajaks. Karula rahvuspargis on rännuteed jagatud aga hoopis teisiti: sealt leiame tee-, metsa-, maastiku- ja lasteraja. Peale kaitsealade on radu ka mujal: nõnda on rajatud neid turismitalude juurde või lihtsalt vaatamisväärsetesse kohtadesse.

Kõigi matkaradade puhul on aga siht olnud ühesugune: aidata huvilistel tutvuda Võrumaa loodusega, siinsete kaunite kuplite, ürgorgude, metsade ja rohkete järvedega. Kõik need teekonnad on looduses tähistatud, lisateavet võib hankida tahvlitelt ja rajaskeemidelt. Enamiku looduskaitsealadel kulgevate radade kohta on välja antud ka voldikud, mida võib nõutada maakonna turismiinfopunktidest, looduskaitsekeskuse kontoritest Haanjas ning Karulas ja Võrumaa keskkonnateenistusest, samuti on need kättesaadavad LKK Põlva–Valga–Võru regiooni kodulehel [1].

Piusa jõe ürgoru matkarajad. Et tutvuda Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealaga, on rajatud 15 kilomeetri pikkune matkarada (1 – vt. asukohta kaardilt lk: 26–27). Rada algab Võru-Obinitsa teel oleva Lindora küla lähedalt Jõevere turismitalu juurest, kuhu pääseb ligi ka bussiga. Piusa jõe kaldail kulgev teekond ringiga tagasi algusesse ei juhata, vaid lõpeb Vastseliina linnusevaremete juures. Seal saab keha kinnitada Piiri kõrtsis, mis oli oluline peatuskoht juba keskajal. Mõlemas raja otsas leiab kaitseala kaardi, olemas on parkla ja käimla.

Piusa rajal võib teha jalgsiretke, kuid siin saab liigelda ka jalgrattal või kulgeda hoopis mööda jõge paadi, kanuu või süstaga. Jalgrattarada paikneb kõrvu jalgsirajaga – osalt need ka kattuvad. Jõematkajatel tasub valida suurveeaeg, näiteks mai, sest muul ajal on veetase Piusa jões kohati juba nii madal, et paadiga hästi läbi ei pääse.

Pikkuse poolest sobib siinne teekond mitmepäevaseks matkaks; telkimiseks ning lõkkekohaks tuleb valida selleks ette nähtud kohad Härma või Make müüri juures.

Peale kenade paljandite näeb rajal mitut vana veskikohta. Tegu on ju Eesti kõige suurema langusega jõega, mis oma teekonnal suundub 244,1 meetri (ü. m. p.) kõrgusel olevast Plaani Külajärvest 212,4 meetri (ü. m. p.) kõrgusel paiknevasse Pihkva järve. Seda võimast veejõudu on minevikus kasutanud 14 vesiveskit, enamik neist on praegusajaks hävinud. Piusa matkarajast on Eesti Looduses kirjutatud pikemalt 2003. aasta Setomaa erinumbris (EL 2003 7/8).

Neile, kes sooviksid teha lühemat retke, võib soovitada Piusa väikest, kolme kilomeetri pikkust matkarada, mis algab ja lõpeb Vastseliina linnusevaremete juures.

Haanja looduspargis mitu matkateed. Enamik inimesi teab hästi Haanja tuntuimat huvipaika Suurt Munamäge, kuid peale selle on looduspargis veel palju avastusväärseid kohti. Siin on küllaga valikut neile, kes eelistavad viibida puutumatu looduse rüpes, kuid ka neile, kel huvi pigem kultuuri ja ajaloo vastu.

Kavadi järve matkarada (2) on 4,5 kilomeetrine ring ümber Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega Kavadi järve. Rännakule saab asuda Uue- Saaluse mõisapargist, kus on lõkke- ja telkimiskohad ning hea ujumiskoht. Seal on ka matkarada tutvustav teabetahvel. Raja esimene pool kulgeb nii kallasrajal kui ka metsa all, teine osa aga suundub piki kruusateed – juhatab mööda mitmest talust ning annab nõnda hea ülevaate tänapäeva külamaastikust.

Vällamäe matkarada (3) algab Võru–Haanja maanteelt umbes kilomeeter enne Haanja küla, selles kohas on väljas ka maanteeviit. Looduses on tähistatud 2,2 kilomeetri pikkune matkarada. Küllap paneb sellel sammumine kõigil südame kiiremini põksuma, sest tegu on ju suhtelise kõrguse poolest Eesti kõige kõrgema künkaga: jalamilt tippu on 84 meetrit. Vällamäe ürgset loodust tutvustavad 11 teabetahvlit. Iseäranis uhked on siinsetel järskudel nõlvadel kasvavad 120-aastased salukuusikud. Künka jalamil asub RMK hallatav matkamaja, kuhu pääseb võtmeraha eest. Sealsamas asub ka korralik lõkkekoht.

Rõuge ürgoru matkarada (4) kulgeb Ööbikuorust ühtesoodu kuni Hinni kanjonini, pikkust 10 kilomeetrit. Tähistatud rajal saab imetleda Rõuge ürgoru kauneid vaateid ja ürgorus laiuvaid järvi: Rõuge Liinjärve, Valgjärve, Suurjärve, Kaussjärve, Ratasjärve, Tõugjärve ning Kahrila järve. Rajal on 11 teabetahvlit. Matkaraja viimane lõik juhatab huvilised Hinni kanjonisse. See on tekkinud Rõuge ürgoruga risti olevasse Hinni orgu. Tegu on ainulaadse Devoni ajastu loodusmälestisega Eestis. Et järsuveerulisse ning kitsasse kanjonisse oleks hõlpsam pääseda, on sinna ehitatud laudtee ja trepid, nõnda on ka kanjon paremini kaitstud. Üksiti leiab sealt tutvustavad teabetahvlid.

Rõuge energiarada (4) on poolteist kilomeetrit pikk ja algab Ööbikuoru keskuse juurest. Kõigepealt viib rada vaatetorni juurde. Sinna tasub kindlasti ronida, sest avanev vaade Rõuge ürgorule on imekaunis. Matkaraja teema kohaselt näeb torni tipus ka töötavat tuulegeneraatorit. Edasi suundub rada Tindioru tallu, kus taastuvenergiat toodavad veejõujaam ja kaks vesioinast. Matkatee juhatab veel paisjärveni, mille ülevoolul seisab vesitöökoda. Seejärel jõuab rada Rõuge põhikooli juurde, mida köetakse maasoojuse ja päikeseenergiaga. Rada lõpeb Ala-Rõuge veejõujaamas. Iga objekti juurde on seatud tutvustav teabetahvel.

Kütioru loodusrada (5) algab Kütioru mäesuusakeskuse juurest. Seal on ka parkla ning saab uurida raja kaarti. 9,6 kilomeetri pikkuse raja läbimiseks tasub varuda terve päev, sest siis saab kiirustamata nautida Eesti ühe pikema ja sügavama ürgoru vaateid, oru põhjas voolavale Iskna ojale rajatud vanu veskeid ning vaheldusrikast pärandkultuurmaastikku. Rajale jäävad muistsete eestlaste pühamud ja ohvripaigad – Tammetsõõr ja Ilmamägi, kohad, millel usutakse olevat tervistav ja jõudu andev mõju. Ilmamäe loodejalamil asuv Tammetsõõr koosneb umbes paarisaja aasta vanustest tammedest, mis kasvavad 13-meetrise läbimõõduga ringina. Rada on märgistatud viitadega ning sinna on paigaldatud loodust ja kultuuripärandit tutvustavad teabetahvlid. Telkida ja lõket teha saab selleks ette nähtud kohas.

Kirikumäe järv asub Vastseliinast viis kilomeetrit lõuna pool Kirikumäe külas. Rännuhuvilistel on võimalus rännata mööda kahte tähistatud matkarada (6). Esimene, 3,2 kilomeetri pikkune teekond viib ümber Kirikumäe järve, teine, 3,8 kilomeetri pikkune rada juhatab aga Kirikumäe järvest idasse jäävate väiksemate rabajärvede, metsade ja niitude juurde.

Kirikumäe järv on kihistumata eutrofeerunud poolhuumustoiteline veekogu, mida enamikust külgedest ümbritseb 231 hektari suurune Järvesuu raba. Järve on uurinud Johannes Christoph Klinge (1851–1902), kes põhjendas järvede kinnikasvamist nn. Klinge seadusega: järv kasvab kinni tuulealusest küljest. Mõlemad rajad saavad alguse Kirikumäe järve ujumiskoha juurest, kus on kaitseala ja matkaradasid tutvustavad kaardid, lõkkekoht ja parkla.

Misso kandi rajad. Missomaa algab umbes sealt, kus Haanja kupliline maastik läheb üle tasasema reljeefiga alaks. Selle piirkonna matkarajad leiab ennekõike järvede juurest.

Kisejärve matkaraja (7) algusesse Pikstepera mäe juurde jõuab, kui sõita Tsiistre–Misso– Rammuka teel asuvast Hürsi bussipeatusest poolteist kilomeetrit Kärina küla poole. Pikstepera mäele on külarahva algatusel rajatud ka rahvapidude paik. Ülevaate loodusest ja paikkonna ajaloost saab teabetahvlitelt, üksiti leiab siit lõkkekoha koos telkimisplatsiga. Kuue kilomeetri pikkune teekond pakub võimalust tutvuda järverohke maastiku ning selle kujunemislooga. Matkarada kulgeb ümber sopilise ja poolsaartega ääristatud Kisejärve, möödub Luikjärvest ja juhatab haruldaste vetikate poolest kuulsa Pahijärve äärde. Rada viib mööda ka tuntud Nopri meierei karjamaadest, kus soojemal aastaajal võib näha talu musta-valgekirjut lehmakarja.

Misso aleviku juures Pullijärve lähedal on nüüdsest kaks rada: peale vana matkaraja saab tänavu maikuust jalutada ka metsarajal. 3,6 kilomeetri pikkune Pullijärve matkarada (8) tutvustab Misso alevikku, selle ajalugu, siinset vallseljakut ja loomulikult Pullijärve. Teavet nende kohta pakuvad kaheksa tahvlit. Uus riigimetsa majandamise keskuse rajatud matkarada – Pullijärve metsarada (8) – hõlmab kolm kilomeetrit ja kulgeb vaid riigimetsas; viidad on seal paika pandud, kuid teabetahvleid pole. Mõlemale rajale saab asuda Misso alevikust poe juurest, kus on üles seatud RMK Räpina–Värska puhkeala kaart, samuti matkaradade kaardid. Kuid matka võib alustada ka vana metsavahi elamu juurest, mida praegu renoveeritakse – lähiajal peaks sellest saama üüritav metsamaja.

Luhasoo õpperada (9). Võrumaa ainuke sookaitseala Luhasoo on huvitav selle poolest, et seal saab näha kõiki raba kujunemise etappe: alates madalsoost kuni kõrgrabani. Luhasoo raba puhul on tegu lammisooga, mis on tekkinud Haanja kõrgustikult Võru orundisse valgunud mandrijää sulavee vooluteel olnud läbivoolulise järve kinnikasvamise käigus. Kunagi laius sooala kesk- ja idaosas järv, millest voolas läbi Pärlijõgi. Arvatakse, et aegade jooksul on rabalaam selle jõesängi surunud raba idaserva. Sääraseid läbivoolulistes järvenõgudes asuvaid rabasid leidub Eestis vähe.

Luhasooga tutvumiseks on rajatud 4,5 kilomeetri pikkune ringikujuline õpperada, selle märgades madalsoo ja rabaosades hõlbustab kõndi laudtee. Rada kulgeb mööda kahest rabajärvest ning juhatab üle mineraalmaasaarte. Huvitavat teavet looduse kohta saab lugeda raja ääres olevatelt eesti- ja ingliskeelsetelt teabetahvlitelt. Telkida ja lõket teha võib raja alguses olevas parklas. Matkast Luhasoo rajal on pikemalt kirjutatud Eesti Looduse 2004. aasta novembrinumbris.

Rajad vanapagana jäljehaudade juures. Paganamaa maastikukaitsealale tehti õpperajad Jaan Eilarti ja Vello-Taivo Denksi eestvõttel juba 1964. ja 1972. aastal. Matkata saab viiel tähistatud rajal, valides jõudumööda kas 0,9 või 2,7 või 3,8 kilomeetri pikkuse rännaku, aga pikematel retkedel tuleb läbida 4,3 või 4,7 kilomeetrit (10). Kõik rajad algavad Piiroru pervelt Raadi mäelt. Seal saab nautida ilusat vaadet 19 meetri kõrgusest vaatetornist. Kaitseala tutvustavad kaardid asuvad Krabi poe ja Raadi mäel rahvapidude koha juures. Selles matkapiirkonnas leiab kolm lõkke- ja telkimiskohta: Raadi vaatetorni juures, Liivajärve ja Mudajärve vahel ning Mudajärve ääres.

Paganamaa ehteks on Piirorus Piirojal asuv järvedeahelik: Kikkajärv, Sarapuujärv, Liivajärv ja Mudajärv. Kõiki järvi poolitab Eesti-Läti riigipiir. Nime on see maa saanud mandrijää taandumisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohkude järgi – neid tuntakse vanapagana jäljehaudadena. Sulglohkude läbimõõt ulatub 50–100 meetrini ning sügavus 15–20 meetrini. Veerude kallakus küünib siin kuni 25 kraadini. Jäljehaudade ümbrus olevat vanasti olnud lage ja piklikud lohud meenutanud kõrgemalt vaadates inimese hiiglaslikke jalajälgi.

Pähni külas saab matkata päris mitmel rajal. Metsaõpperada (11) algab RMK Roosa metskonna keskuse juurest. Ringina kulgeva raja alguses on üleval kaart, mille juurest juhatavad suunaviidad edasi metsateele. Raja põhiring on 2,8 kilomeetrit ja kogupikkus koos kõrvalepõigetega 3,3 kilomeetrit. Siin on 28 teabetahvlit, varjualusega lõkkekoht ja viis varjualust puhkuse tarbeks. Teekond läbib mitut liigniisket kohta, mille ületamiseks on ehitatud ühtekokku 400 meetrit laudteed. Rajal saab tutvuda eri metsatüüpide, puuliikide ja metsade majandamise etappidega. Pähni metsaõpperaja kohta loe põhjalikumalt Eesti Looduse 2006. aasta mainumbrist.

Teine Pähni küla rada – loodusõpperada (11) – algab Pähni loodusmaja juurest, sinna on paigutatud ka teabetahvel. Loodusrada koosneb kahest kulla- ja hõbedavärvilise märgistusega rajaringist, kumbki neist tosina teabetahvliga. Raja kolmas osa kulgeb aga loodusmaja ja muuseumi lähikonnas, kus saab tutvuda poolesaja puu- ja põõsaliigiga – kõigil on nimesildid juures. Raja huvikohad on ka dendraarium ja Pähni metsaonn koos lõkkekohaga paisjärve kaldal.

Tõrvandu metsaõpperada (11) jääb kahest eelmisest rajast teisele poole Matsi-Krabi teed. Õpperada algab metskonna kontorihoone lähedal teeristil ja kulgeb ühes suunas kolm kilomeetrit. Tegu on sõidetava metsateega, mille äärde on paigutatud arvukalt teabetahvleid, nende juures paiknevad vastavad näidisalad. Nõnda saab tutvuda okaspuumetsade uuendamise ja hooldamisega ning üldse siinsete metsadega, rada möödub ka Tõrvandu metsavahikohast ning lõpeb Suurõ-Savikingu künkale rajatud puhkekohas.

Mõisamõtsast Eesti kõige lõunapoolseimasse nurka. Mõniste valda Mõisamõtsa looduskaitsealale on rajatud Mõisamõtsa loodusõpperada (12). Jättes auto Metsavenna talu juurde parklasse, tuleb veel 250 meetri jagu mäest üles Mehka poole rühkida – peagi hakkabki silma matkaraja algus. Õpperada on ligikaudu viis kilomeetrit pikk; kaheksas huvipunktis saab ennekõike ülevaate Vaidva jõe äärsest vahelduvast reljeefist ja erisugustest metsakooslustest. Umbes neljakümne meetri jagu kulgeb rada ka laudteel, raja äärde on puhkamiseks seatud mitu pinki.

Mõisamõtsa kaitsealalt läbi Mehka ja Karisöödi liikudes jõuab aga Eesti kõige lõunapoolseimasse serva. Naha talu juures algabki Eestimaa lõunatipu looduse õpperada (13). Peaaegu viie kilomeetri pikkusel matkateel peaks tähelepanu jaguma paarikümnele huvipunktile, siin saab näha mitmekesiseid maastikke ja õppida tundma eri puuliike, samuti uurida Peetri jõge ja selle paepõhja, lugeda teabetahvlitelt mägra ja kopra elu kohta jne. Meie kõige lõunapoolseim tipp on rajal ka märgistatud: see asub 57º 30’ põhjalaiusel ning 26º 37’ idapikkusel.

Karula rahvuspargi matkarajad. Valga- ja Võrumaal asuv Karula rahvuspark on Eesti viie rahvuspargi seas kõige väiksem. See piirkond sobib neile, kes otsivad rahu: inimasustus on siin koondunud kaitseala põhjaossa, kuid ka seal paiknevad talukompleksid võrdlemisi hajali. Lõunaosas laiuvad aga ulatuslikud metsalaamad. Rahvuspargiga tutvumist tasub alustada Ähijärve idakaldal asuvast looduskeskusest, kus väikese väljapaneku abil saab aimu piirkonna loodusest ja kultuuripärandist; keskuses on olemas ka kaitseala tutvustavad voldikud. Samuti on võimalik vaadata piirkonna loodust, kultuuri ja ajalugu tutvustavat multimeedia- ja slaidiprogrammi ning videofilmi.

Karula rahvuspargis on huvilistele avatud neli õpperada (neist Võrumaa-poolses osas Peräjärve metsarada, Ähijärve teerada, laste loodusrada), üks jalgsimatka rada ja üheksa laagripaika, kus võib telkida ja lõket teha. Peale nende on tähistatud kaks jalgrattarada – 13 ja 38 kilomeetri pikkune. Karula kuplilisest maastikust saab kõige parema ülevaate Mähkli ja Rebasemõisa külas asuvatest vaatetornidest. Sealt leiab atraktiivsed teabetahvlid, kus kirjas kõik see, mis ümbruskonnas näha.

Liikudes rahvuspargi keskusest umbes kuus kilomeetrit Saru poole, jõuame Peräjärve metsaraja (14) juurde. Selle algusesse on rajatud parkla, ehitatud kuivkäimla ja istepingid, samuti leiab siit teabetahvli. Nelja kilomeetri pikkune Karulale omases künklikus maastikus kulgev rada juhatab läbi eri metsatüüpide – laane-, palu-, raba-, nõmme- ja lodumetsa; möödub Peräjärvest, pisikesest kinnikasvavast metsajärvest, mis on Ähijärve järvedeahelas viimane ehk perämine ning lõpeb Lossimäel. Perajärve rajal saab ülevaate ka metsade erisugusest kasutusest läbi aegade, hea näide on matkaraja lähedal kasvavad vaigutatud puud.

Rahvuspargi suurima järve, Ähijärve põhjakaldale on rajatud Ähijärve teerada (15). See 3,5 kilomeetri pikkune ringtee algab rahvuspargi keskuse juurest. Seal paiknevad teabetahvel, ujumiskoht, laste mänguväljak ja kiik. Tegu on ajaloo- ja kultuuriloolise rajaga, mis suundub läbi kahe laagriplatsi ja mitme supluskoha ning kulgeb mööda kunagisi käidavaid teid: heinamaateel, Ähijärve kallasrajal, jalgrajal, metsateedel, hobuseteedel ja kruusateel.

Laste loodusrada-mänguväljak (15) on mõeldud kõige pisematele ränduritele. See asub Ähijärve külastuskeskuse lähedal, poolekilomeetrisel teekonnal on hulganisti puidust atraktsioone nii õppimiseks kui ka lustimiseks. Põhjalikuma huvi korral saab külastuskeskusest küsida õppematerjale – raja kohta on välja antud töölehed.

Pikk jalgsimatka rada (15) saab alguse Karula rahvuspargi keskuse juurest Ähijärve külas ja sobib mitmepäevaseks retkeks. See 37-kilomeetrine teekond on looduses tähistatud, rajal on mitu lõkke- ja telkimiskohta, umbes paarisaja meetri kaugusel rajast leiab ka kaks matkaonni.

Metsamoori perepargis ja Pokumaal on samuti vahvaid matkaradu. Metsamoori perepark asub Karula rahvuspargis Mähkli külas. Sinna uudistama minnes on mõistlik enne oma tulekust teada anda: nii matkaradadele kui ka muude huvipaikade juurde juhatab kohalik teejuht. Huvilistele on ette valmistatud kolm väikest matkateed, igaüks kilomeetri jagu pikk: õue-, armastuse- ja ravimtaimerada (16). Rajad saavad alguse Veetka talu juures. Neil radadel saab selgeks mitu ravimtaime, samuti võib näha Eestis kasvavaid orhideesid, tutvuda ümbruskonna salapäraste pinnavormidega, tunnetada puude energiat ning kuulda huvitavaid lugusid loodusest ja muustki.

Pokumaa matkarajad (17) kulgevad Urvaste vallas Võru- ja Põlvamaa piiril. Tänavu juunikuus valmib seal ka haldus- ja teabekeskus Pokukoda. Juba pikemat aega on kõigile huvilistele olnud avatud kolm matkarada. Matkamängurada algab Padasoomäe talukohast, selle rajamisel on eeskuju võetud Edgar Valteri raamatust “Kuidas õppida vaatama”. On veel kaks taimede õppe- ja mängurada: suur rada saab alguse Padasoomäe talukohast ja lõpeb Haukal, väike rada kulgeb Padasoomäe talukohas. Kõigil teekondadel saab tundma õppida Pokumaa ilusat loodust, iseäranis metsa, siinseid taime- ja loomaliike ning muidugi pokusid. Radade huvipunktides hakkavad silma omapärased teabetahvlid: puupakkudest kapid, mille sees lühike tutvustus ümbruskonna kohta, üksiti loodusteemaline küsimus.

Rajad Võru külje all. Mullu suvel avas riigimetsa majandamise keskus Võru linna lähedale Võlsi metsaraja (18). See viie kilomeetri pikkune rännurada algab Võlsi–Roosisaare tee äärest kaardiga teabetahvli juurest. Metsarajale on paigutatud kaheksa teabetahvlit, mis aitavad märgata metsaelu ja juhivad tähelepanu erisugustele metsamajandamisvõtetele. Enamjaolt kulgeb matkarada mööda metsateid ja -sihte ning juhatab matkajad ka Kublitsa järve äärde. Kahel korral ületab rada Roosisaarele viiva maantee. Kohati liigniiskel metsarajal tuleb vahepeal sammuda laudteed pidi, teekonnal on ka mitu metsakraavi, millest viivad üle puitsillad. Võlsi rada kasutati üsna agaralt juba 1960.–1970. aastatel, toona pidasid Võru linna koolid siin lastele kehalise kasvatuse tunde: käidi jooksmas ja suusatamas.

Võru linna külje all leiab veel teisegi matkaraja: Kose alevikust algab Verijärve õpperada (19). Sellele kilomeetripikkusele rajale saab asuda Võru–Vastseliina maantee äärest Kirepi bussipeatuse juurest. Rada kulgeb piki järvekallast ja seda ümbritseva palumänniku all. Siit leiab 11 teabetahvlit, 2 lõkkekohta ja mõnusa ujumiskoha. Mõnisada meetrit õpperaja algusest edasi, Vastseliina maantee äärde on rajatud Võrumaa kaitsealasid tutvustav infopaik-parkla, kus on üleval maakonna kaitsealade ja matkaradade kaardid.

1. http://www.lk.ee/index.php?main=389 – Põlva–Võru–Valga regiooni õppe- ja matkarajad