Eesti Looduse fotov�istlus
2008/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/6
Vrumaa, iseolemiseks avar kant

Phjaeestlasele seostub Vrumaa arvatavasti esmalt Suure Muname ja vaatetorni ning Haanja suusakeskusega. Peale selle meenuvad vimatult kurvilised teed, lputud knkad ning Eesti krgeimad med, hingematvad maastikuvaated, palju metsa ja puutumatut loodust. Teatakse, et seal elavad vrulased ja setud, kes ajavad oma asja, knelevad veidras keeles, on omaprase kultuuri ning tugeva identiteeditundega.

Mne jaoks on Vrumaa ideaalse maastiku ja loodusega suureprane paik, kus puhata, kuhu minna vaikust ning rahu otsima. Kllap on neidki, kes salamisi unistavad Vrumaale oma maakodu rajada. Mned neist lihtsalt tunnevad, et see on ige koht, kus tahaks olla, teistel jllegi on hbumatu iha tulla kord tagasi oma juurte juurde.

Ilmselt on ka selliseid, kes kuidagi ei mista, mismoodi inimesed seal kauges Eestimaa kagunurgas elada tahavad vi saavad. Kena loodus ning iseolemise avar ruum on kll suur vrtus, aga ksnes hust ning armastusest ju ei piisa.

Vrulased elavad siiski kige kiuste edasi, pdes seista selle eest, et kodukandi loodus psiks niisama kaunis ja puutumatu, nagu see on olnud. Lootes, et veel alles olevad klakauplused, postipunktid, koolid, samuti bussihendus ja piimaautoring jksid alles. Sdant valutatakse ka vru keele silimise prast. Kik need heitlused oma asja, iguste ja vajaduste eest nuavad palju judu ning tahet. Kigest hoolimata kannab Vrumaa vrulaste jaoks vga tugevat vrtust, millest ei vi loobuda.

Idee anda vlja Eesti Looduse Vrumaa erinumber hakkas idanema just sraste mtete ajel: see maanurk on kll paljudele kauge, ent sellegipoolest mitmeti vrtuslik. Nnda oleme siia numbrisse koondanud valiku Vrumaaga seotud teemasid: kne all on pargid ja looduskaitse, geoloogia ning jrvesetete uuringud; siit leiab levaateloo Ess-soo juhtumist, vrulaste endi mtteid kodust ja selle omaprast, vru keele ning kultuuri psimise valust ja vlust, maakasutuse muutustest Karula rahvuspargis; sellestki, millised on Vrumaa teravamad keskkonnaprobleemid jne.

Et ajakirjas on lugusid nii loodusest kui ka kultuurist, tekkis vahel ksimus, millist Vrumaad vaadelda: kas vtta aluseks praeguste piiridega maakond vi oleks iglasem hlmata hoopis ajaloolist Vrumaad? Kokkuvttes oleme teinud nii ja naa, igemini rohkem nii kui naa, sest keelest ning kultuurist kneldes on rhk ajaloolisel Vrumaal.

Mul on hea meel, et Vrumaa looduskaitsjad, kultuuritundjad ning paljud teised haarasid abivalmilt ja agaralt meie erinumbri ideest kinni. Tuhat tnu teile!



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012