Eesti Looduse fotov�istlus
2008/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2008/7
Neeruti maastikukaitseala

Neeruti maastikukaitsealalt Lne-Virumaal leiab Eesti kige esinduslikuma oosistiku. Oosidel ja mhnadel kasvab liigirikas salumets, lohkudes on koha leidnud mitu vikest jrve.

Kui phjaeestlane tahab teha avastusretke Luna-Eesti kuppelmaastikule, ent pole aega vtta ette pikka situ, tuleb rattad prata Lne-Virumaa Kadrina valla poole ning kia Neerutis. Prast saab sprade seas uhkeldada ndalavahetuse kiguga Pariisi. Ega kik ju selle peale tule, et jutt on pisikesest klast Neeruti klje all. Neerutisse tasub tulla neil, kes usuvad, et koht on oma nime saanud Kalevipoja lugude jrgi. Prgukoerad olevat Kalevipoja hobuse sealmail puruks rebinud ning hobuse neerud vajutanud maasse sgavad augud, kuhu hiljem tekkinud jrved. Palju avastamisrmu leiavad Neerutist needki, kes teavad, et 16. ja 17. sajandil asusid siin Nierothide suguvsa valdused nende nime jrgi hakatigi mbruskonda kutsuma. Neerutis leidub pnevat nii kultuuri- ja ajaloohuvilisele kui ka tsisele loodusearmastajale.

1272 ha suurune Neeruti maastikukaitseala asub Lne-Viru maakonnas Kadrina vallas ja koosneb viiest sihtkaitsevndist (Sinijrve, Kiisa, Hobujrve, Juuru ja Karuaugu; htekokku 313 ha) ning hest piiranguvndist (959 ha). Maastikukaitseala siinsete mgede ja jrvede kaitseks loodi 11. juulil 1957. aastal endise Neeruti mgede maastikukeeluala asemele. Neeruti kuulub leeuroopalisse kaitsealade vrgustikku Natura 2000.


Oosistik. Geoloog ja tuntuim jaja pinnavormide uurija Eestis Endel Rhni on Neeruti kanti nimetanud jaja muuseumiks. Siinsed pinnavormid tekkisid mandrij taganedes pleistotseeni lpul, umbes 12 500 aastat tagasi, kui Phja-Eesti suurim liustiku kulutuspiirkond Pandivere krgustik jkatte alt vabanes. Neeruti oosid on enamasti kitsad, mandrij liikumissuuna jrgi loode-kagusuunalised paralleelsed lameda vi kumera harjaga vallseljakud, mille jrsk kalle ulatub kohati 45 kraadini. Ooside suurim krgus merepinnast on 126,2 m ja suhteline krgus kuni 35 m, nende hari vib aga kohati olla vaid kaks meetrit lai. Ooside vahel paiknevad mhnastikud, mis erinevalt oosidest on korrapratu kujuga, kuigi tekkeviisilt nendega sna sarnased. Rahvasuu on oosid mgedeks nimetanud ja neile ka suuprased nimed andnud: Ristamgi, Tammemgi, Unimgi, Valgeristimgi, Paatermgi, Kuresdimgi, Nuuskaugumgi, Rebaste mgi, Vesiaugumgi, mmamgi, Ussimgi, Emumgi, Mustakatkumgi. Peaaegu iga nimega kib ka lugu kaasas.

Ooside krval asuvad valdavalt pikliku kujuga kuni 10 m sgavused glatsiokarstilised lohud, enamasti oosidest ida pool nagu mujalgi Pandivere krgustikul. Need sulglohud on tekkinud oosidevahelise j sulades. Et Neeruti alusphja reljeef on vga liigestatud, on lohke palju. Asukoha poolest erandlik lohk asub Tornime platoolaadsel tipul, tavaliselt paiknevad lohud ooside vahel vi nende nlvadel. Mnesse lohku on tekkinud jrved: Tagajrv (3,2 ha, suurim sgavus 7,9 m), Eesjrv (2,7 ha, suurim sgavus 4,5 m), Orajrv (2,7 ha, suurim sgavus 5,1 m), Sinijrv (1,2 m, suurim sgavus 4,8 m) ning kmmekond suviti kuivaks jvat jrvikut.

Neeruti mgede piirkonnas leidub ka vikseid soiseid alasid. Sinijrve mbruses laiub sna ulatuslik Sinijrve soo, soine on ka kitsas ala Eesjrve mber ning Orajrve ja Tagajrve kagukallas. Sinijrvest lunasse jb tilluke Mra soo ning oosistikust edelasse laialdasem Undisoo. Kaugemal kagu pool leiab Lalli raba, Ussisoo ja Hobujrve soo. Tenoliselt on need madalad soised alad olnud varem jrved. Ka praegused Neeruti jrved on aegamisi kinni kasvamas ja soostumas.


Kalevipoja knnivagudel. Neeruti kaunist loodust osati hinnata juba 19. sajandil. Looduspargi mte tuli 1912. aastal Udriku koolmeistril Uttendorfil, kes pani ette nimetada ala Kreutzwaldi pargiks. Nimelt sndis Neerutist 4 km lunas endises Ristimetsa klas (praeguses Jeperes) 1803. aastal tuntud kirjamees Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kodukla jrgi Kreutzwaldiks (sks. ristimets) ristis tulevase Kalevipoja eepose kirjapanija Kadrina pastor Knppfer. Laiemalt tuntuks sai pargi nimi 1924. aastal. 1933. aastal pstitati kirjaniku snnikohta puust mlestusmrk, 1953. aastal paigaldati graniidist mlestuskivi, mida praegu mbritsevad kased ja tammed ning kenasti hooldatud puisniit.

Kalevipoja lugudega on ptud seletada kogu kohaliku maastiku teket. Neeruti piklikke teravaseljalisi oose nimetatakse Kalevipoja knnivagudeks. Kunagine Meotsa allikas olevat alguse saanud hiiglase higiniredest, mis raske t ja palava ilma mjul heinamaale voolanud. Neeruti tuntuim linnamgi Sadulamgi olevat oma kuju saanud sellest, et Kalevipoeg hobusele puhkust andes tollel sadula seljast vtnud ja vaoharjale asetanud. Pikame ja Valgeristi me vaheline Pikasoo auk ehk org olevat tekkinud, kui Kalevipoja hobune end parmude kaitseks pikali visanud ja pherdama hakanud. Nuuskaugu ja Nuuskaugume kraapinud hobune kapjadega, kaitses end huntide eest. Et ta huntide sl elu kaotanud, saavad pikad Vooremaalt algavad knnivaod Neerutis otsa.

Neeruti oosidega tutvust tehes saab tugeva fsilise koormuse: tihti tuleb astuda les jrskudest nlvadest ja laskuda haigutavatesse aukudesse. Autosit Neerutis mda kitsast teed meenutab situ mgedes, kus kurvilise teeperve asemel on sgav kuristik. Tegu pole kll Alpidega, aga tasase maa elaniku seiklusjanu leiab ehk siit kandist natuke kustutust. Krged nlvad paistavad kige paremini silma varakevadel, kui puud pole veel lehte linud, aga lumi on juba sulanud. Parim vaade avaneb Neeruti krgeimalt oosilt, mida kutsutakse lihtsalt Lneoosiks: sealt paistab ktte kogu mbruskond. Suvel valitseb siin salumetsade tpiline lopsakus ning med peituvad rohelise taimkatte alla.


Salumetsade liigirikas taimestik. Tnu vaheldusrikkale pinnamoele on Neeruti mullastik vga eripalgeline ning taimekooslus limalt rikkalik. Valdav metsatp on sinilillekuusik. Koos okaspuudega on siin koha leidnud enamik Eesti lehtpuuliike, sekka mned istutatud vrliigid. Niteks leiab Neeruti misahoonest jrvede poole sites tee rest tammiku, mille valitsev liik on Phja-Ameerika idaosast prit hbehalli tve ja hambuli hlmiste lehtedega punane tamm (Quercus rubra). Eesjrve res on kaunis lehiseallee. Psarindes leidub sarapuud, lodjapuud, kuslapuud, punast leedrit, magesstart, kontpuud; varakevadel itseb nsiniin. Puud on siin tihti endale sna omaprase kuju kasvatanud: tamm on sanga klge saanud vi lehise oksad pudelisarnased. Viimasel ajal on Neerutit kui muusikaliste puude leiupaika fotodel tutvustanud helilooja Alo Pldme.

Alustaimestikus itsevad peale tuntud taimede ka mned huvitavamad liigid: peamiselt sarapuu- ja lepajuurtel parasiittaimena kasvav harilik kopkk (Lathraea squamaria), omapraseid isi lehtede alla peitev harilik metspipar (Asarum europaeum), neljal lehel tliuna kandev harilik ussilakk (Paris quadrifolia), mrgine salu-siumari (Actaea spicata), varaseim liblikieline itseja kevadine seahernes (Lathyrus vernus) ja kuutverohi (Polygonatum odoratum), kelle kaarduvad varred juunikuus raja res lausa vni ulatuvad. Neeruti metsade ja puisniitude kaitsealune taim on suurima iega kodumaine orhidee kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Ohtralt on snajalgu: krgekasvulised kilpjalad, elegantselt kaarduvate lehtedega naistesnajalad, karvaste jalgadega maarja-snajalad, krgekasvulised laanesnajalad ning madalad kolmissnajalad. Varjulistes metsaalustes ja niisketes lohkudes rohetavad eri liiki osjad ning kollad.


Loomi ja linde otsimas. Neerutis ja selle mbruses elab rohkelt metskitsi, metssigu, rebaseid ja khrikkoeri. Kui talvel hoolega jlgi jahtida, mrkab metsa all kindlasti ilvese ja mgra omi. Krged oosid on suureprased kodud mgraperedele, kelle hulga aastate jooksul rajatud hiigelsuuri linnakuid vib leida nii mnegi me nlvast. Metsasgavustes neb lumes tihti valgejnese laiade kppade jlgi, halljnesed hoiduvad pigem pldude rde. Inimradadest eemal on karu taliuinaku kohad. pris harva kohtab ptru. Mullu nhti kahte punahirve, kes arvatavasti olid siia sattunud eksiklalisena Porkuni mbrusest. Vahel juhtuvad siia kanti hundid, psivalt nad Neerutis ei elutse. Viksemaid loomi leidub palju: krp, nirk, metsnugis, mink, tuhkur, orav jt. Metsnugis on muide kohaliku jahiseltsi vapiloom, tema jlgi leiab Neeruti metsades pris ohtralt.

Linnuhuvilistele julgeks Neeruti mgesid eriti soovitada, pakub ju salumetsade lopsakas taimestik kllaga pesitsuskohti ning kaitset vaenlase eest. Kevadises Neerutis eristab oskaja krv palju laululinnuliike. Siin-seal toksivad rhnid vi piibitavad vnkaelad. Neeruti metsi mbritsevate moreenkngastike pldudel ja heinamaadel rgib rukkirk; pimedas kuuleb krvukrtsu, hndkakku, kodukakku, vrbkakku vi isegi kassikakku. Neeruti jrvedel kohtab eri pardiliike, vahel ka tuttvarte vi jkosklaid. Sgiseste ja kevadiste rnnete ajal laskuvad pldudele haned ja luiged, soode ja isegi pldude res vib kuulda sookure kurblikku hdu vi nha hallhaigruid. Valge-toonekurg on tavaline nagu mujalgi Eestis. Rvlindudest on nhtud hiireviud, herilaseviud ja kanakulli.


Loodushuvilised on oodatud. Et Neeruti maastikukaitsealale juda, tuleks Kadrinast Assamalla poole sites prata Neeruti bussipeatuse juures paremale teisele poole jb juugendstiilis misahoone. Tasuks kohe sita Tagajrvest ja Eesjrvest mda Kuresdile, kus asub endine muuseumihoone. Tapa-Kadrina teelt juab siia piki Ristame ja Valgeristime oose. Kuresdilt leiab parkla ja infotahvli, thistatud rajad juhatavad mber jrvede ning ka krgematele oosidele. Eesjrve edelakaldale jb kuulus Sadulamgi, kus varem peeti kohalikke ritusi. 2003. aastal meelitas hulga rahvast Neerutisse Rakvere teater, lavastades Andrus Kivirhki Kalevipoja. Seakla Simsoni pstitatud meveerel istuva Kalevipoja kuju jb seda sndmust veel kauaks meenutama. Neerutis on viis ametlikku lkkekohta, kaks neist katuse all. Tagajrve res on ujumiskoht.

Neeruti kohaprimusi kogudes ja talletades on suure t ra teinud kohalikest entusiastidest koosnev Neeruti selts, kelle veebilehelt leiab pnevaid lugusid. Philised kohaprimuse kirjapanijad on olnud Neeruti krahviks kutsutud Enn Loik ja tuntud kodu-uurija Eduard Leppik. Mlemad mehed on ndseks kahjuks juba manale teele linud, Eduard Leppik alles tnavu mais. Lpetuseks olgu toodud Enn Loigu humoorikad, kuid samas mtlemapanevad vrsiread:


Enne kui Nuustakule minema end sead,

Pariisis tingimata ra kima pead!

Ei maksa kaugelt otsida,

siinsamas ht-teist avasta!


1. Eesti looduse infossteem EELIS: www.eelis.ee

2. MT Neeruti Seltsi veebileheklg: www.neerutiselts.ee

3. Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud. Tartu likooli Kirjastus.

4. Kuresoo, Rein jt. (koost.) 2001. Eesti elusloodus. Varrak.

5. Leito, Tiit (koost.) 2000. Neeruti maastikukaitseala. Lne-Virumaa Keskkonnateenistus.



Riina Kotter
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012