Eesti Looduse fotov�istlus
2008/7



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2008/7
Millega on aasta esimesel poolel hakkama saanud Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO)?

Eesti keskkonnaühenduste koda on sel aastal jätkanud senist tegevust. Põhiliselt püüame hoida silma peal keskkonnahoiul, osaledes olulisemate arengukavade ja protsesside töörühmades ja aruteludes, esitades seaduste parandusettepanekuid ning jälgides poliitilisi suundi ja otsuseid. Samuti peame jõudu mööda silmas arendusprojekte ja kaitsealadel toimuvat. Vajaduse korral juhime tähelepanu probleemsetele kohtadele ning esitame EKO ettepanekud või seisukohad.

2008. aasta esimesel poolel on EKO-s üks põhiteema olnud ka meedias laialt kajastatud ja palju emotsioone tekitanud metsaseaduse muutmine. EKO liikmetest on selle teemaga tegelenud peamiselt Eestimaa Looduse Fond. Nagu teada, on pikkade ja raskete arutelude ning avalikkuse surve tulemusel jõutud lõpuks kompromissideni ja on loota, et uus metsaseadus võtab siiski senisest enam arvesse ka keskkonnaaspekte.

Endistviisi on osaletud juba traditsioonilistel keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaorganisatsioonide kohtumistel ehk ümarlaudadel. Tänavuse aasta kahe ümarlaua peamine teema on olnud põlevkivitööstuses tekkivate jäätmete, peamiselt aheraine kasutamine ning muud põlevkivi töötlemisega seotud probleemid, riigi uus jäätmekava ja Euroopa Komisjonile esitatud loodusdirektiivi täitmise aruanne.

Ühtviisi on tavapäraselt kohtutud riigimetsa majandamise keskusega (RMK). Kevadel peetud arutelul tutvustas RMK uus juhatus tulevikuvisioone ja reformiplaane ning püüti leida kompromisse RMK metsakuivendusstrateegia muutmisel. Samal kohtumisel sai Asko Lõhmuse esitatud ideest alguse praeguseks juba loodud RMK teaduspõhise metsanduse arendamise fond.

Samamoodi kui riigikogu ei ole EKO omaette organisatsioon, vaid koostöökogu, kus töö käib peamiselt väljaspool istungisaali igas liikmesorganisatsioonis. Vahetatakse teavet ja mõtteid olulisemate keskkonnateemade kohta ning vajaduse korral rakendatakse ühiseid jõude, suunamaks keskkonda puudutavaid otsuseid.

2001. aastal loodud Eesti keskkonnaühenduste koda ühendab üheksat keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti üliõpilaste keskkonnakaitse ühing Sorex, Läänerannik, Nõmme tee selts, Säästva Eesti Instituut, pärandkoosluste kaitse ühing ja Tartu üliõpilaste looduskaitsering. Tänavu on EKO eesistujaorganisatsioon Eesti ornitoloogiaühing.



Riho Kinks, EKO koordinaator
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012