Eesti Looduse fotov�istlus
2008/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2008/7
Puravikke jtkub Eesti Looduses aasta jagu

Vello Liiv on sndinud Tallinnas 30. mail 1940. ppis 19571962 Tartu kujutava kunsti koolis ja lpetas selle kunstipedagoogi kutsega. 19621965 oli suunatud Viljandi I keskkooli kunstipetajaks. 19651970 ppis Eesti kunstiakadeemias (endine ERKI), mille lpetas sisearhitektina. 19701998 ttas samas sisearhitektuuri kateedri dotsendina. 1998. aastast alates vabakutseline sisearhitekt. Eesti looduseuurijate seltsi usaldusmees nr. 227 aastail 19581976, aastast 1976 mkoloogia sektsiooni tegevliige. Seeneperekonna punalehik (Entoloma) uurija, Euroopa punalehikute monograafia kaasautor. Paljude ajakirjade, reklaamtrkiste ja raamatute seenepiltide autor.

Eesti Looduses ilmub terve aasta vltel su koostatud Eesti puravikuliste piltseeria. Seened on sinu pildistatud vi maalitud, tekstide autorid on Mall Vaasma ja Kuulo Kalamees. Samas oled rhutanud, et sa pole mkoloog.


Nii ta on, mu erialane koolitus on ikka hoopis teine. Kmme aastat kunstiharidust pole kuidagi seotud mkoloogiaga. Seened laiemas thenduses on mind vlunud visuaalselt, oma vrvi ja vormidega. Ennast nen siiski vaid selle mitmekesisuse fikseerijana nii pildistamise kui ka maalimise abil. Mkoloogia probleemid ja eesmrgid on ju tegelikult tunduvalt tsisemad.

Minu tutvus Vello Liiviga on neljakmneaastane vi vanem: olin heksanda klassi poiss, kui Vello Liiv tuli Carl Robert Jakobsoni nimelisse Viljandi 1. keskkooli joonistuspetajaks. Kas see oli esimene tkoht?


Jah, seda vib pidada vahepausiks enne krgkooli astumist. Tolleaegsete seaduste kohaselt tuli prast kooli lpetamist alluda nii-elda kolmeaastasele sundsuunamisele.


Kuidas tulid sinu ellu seened? Tavaliselt peab olema mingisugune vike tuge, et selline hobi tekiks.


Arvan, et igal inimesel on mingi ivake sees, mis alati seda vikest tuget ei pruugi leida. Minus oli see iva juba enne kunstikooli, kui poisikesena jooksin mda metsi ja ritasin taimemraja abil igale rohelisele liblele nime leida. Teadagi ei tulnud mitte alati taimenime saladus vlja, aga midagi sellest ji klge ka edaspidiseks eluks. Kllap see taimehuvi viis lpuks ka seenteni.


Milline oli esimene seen, mis fotole ji?


Esimene vaimustav elamus oli siis, kui tulid mgile suhteliselt algelised slaidifilmid. Need olid vene pritoluga, vrvikorrektsioon oli pris vilets, aga ikkagi. Esimene pilt oli soomustindikust. Tavaline muruplatside seen, pilt polnud tehtud isegi Eestis, vaid tudengina Saksamaal 1968. aastal. Neid tindikuid oli ilus rhm ja uskumatu kll, aga see slaid oligi vist tukeks seeni jdvustama hakata. Ja nii see ongi kestnud siiani, juba nelikmmend aastat.


Rkisid, et sul tekkis teatav trots: seenemraja on kll olemas, aga metsas seenel olles seent mratud ei saa.


Nii ta oli testi: vahel iseenda peale vihastades vibki tekkida trots, mis sunnib asjaga tsisemalt tegelema. Palju aastaid tagasi, tenoliselt 1968, sain Lugemisvara poest he Ida-Saksa pritolu raamatu Pilzwanderungen, autoriks Franz Engel. Kui olen seda nd tagantjrele lehitsenud, siis on selgunud, et see polnudki nii halb raamat, seal oli oma 800 liigi kirjeldusi. Aga tolleaegne oskus seda tlgendada ja spetsiifilistest mistetest aru saada oli puudulik ja see oligi phjus, miks ma seene kirjeldust ja seent ennast kokku ei osanud viia.

Siit lks asi riburada pidi edasi. Ostsin antikvariaadist igasugust seentega seotud bukinistlikku kirjandust, millest vanim raamat oli aastast 1880. Nii kujunes ajapikku vike raamatukogu. Enamasti oli nende raamatute tarbimisvrtus vike, aga oli ka rariteete, mida kasutatakse tnini. Suurem osa raamatutest prines kunagiste saksa parunite raamatukogudest.


Kas 1960. aastate lpus ja 1970ndate alguses oli olemas ka ajakohaseid eestikeelseid mrajaid vi tuli leppida ainult vanade vrkeelsete ksiraamatutega?


Esimene tsisem eestikeelne raamat oli Kuulo Kalamehe kirjutatud, tudengitele meldud ja rotaprindil trkitud kahekiteline Eesti seente mraja (19711972). Nendest kidetest oli mul esimestel aastatel vga palju abi. Kahjuks pole siiani suudetud vikeste tiendustega kordustrkki vlja anda.

Tnini meie kige kompetentsema lehikseente uurija professor Kuulo Kalamehe esikraamat 1966. aastal Seened saavutas seenehuviliste seas lausa legendaarse kuulsuse tnu arusaadavatele ja phjalikele kirjeldustele. Samal ajal tuli mgile ka hulk saksakeelseid seeneraamatuid. Kige olulisemaks raamatuks-mrajaks tollest ajast peaksin enda jaoks Austria mkoloogi Meinhard Moseri seenemrajat Die Rhrlinge und Bltterpilz. See on omamoodi aegumatu koguteos.


Kui palju sul lks aega, kuni said seentest ktte sellise levaate, et ei pidanud hakkama raamatut alati algusest peale lappama?


Vin lohutada: kes vga fanaatiliselt asja ette vtab, on vimeline juba he sgisega endale seenetarga tiitli saama. Muidugi peab olema kirjandust ja seda on praegu eesti keeles pris palju. Erast Parmasto tutvustas Eesti Looduse mulluses juuninumbris emakeelseid seeneraamatuid, neid on praegu juba le kahekmne. Paljud on kll tlkeraamatud, aga uuemal ajal trkitud ning see annab suureprase vimaluse seentega tegeleda. Mitmed neist on vga heade fotodega, mis on algaja seenehuvilise jaoks eriti oluline.

Aga jah, kui on seenerikas sgis, siis he aastaga on vimalik 200 liiki kindlasti korjata. Tekib muidugi ksimus, kui palju nendest suudetakse igesti mrata. Kui melda Eesti seente suurele hulgale (seeni on Eestis teada ligikaudu kolm tuhat viissada liiki, aga hinnanguliselt viks neid olla neli tuhat kuni kuus tuhat), siis olulisemad seeneperekonnad vib selgeks saada, aga ksikliike selgeks ei saa. Seda ei saa ka mina, kes ma olen ligi nelikmmend aastat seentega tegelenud. Igal aastal leitakse Eestile uusi liike juurde, vahel ka maailma seente nimekirja.


Millal sul tekkis kontakt professionaalsete seeneuurijatega?


Esimesed kontaktid tekkisid Tallinnas loodusmuuseumis 1970. aastate algul. Kuna olen kujunduskunstnik, siis kujundasin loodusmuuseumis ka mitu seenenitust. Seal suhtlesin teiste seas heade seenetundjatega botaanik Elisabet Peikeli ja harrastusmkoloog Heinrich Kelderiga. Tnu Kelderile tekkisid peatselt sidemed Tartu professionaalidega, sealhulgas Kuulo Kalamehega, kelle toetus on nd juba aastakmneid mind palju aidanud sellel keerulisel seeneteel.


Seente pildistamine on sulle samuti olnud ks phitegevusi?


Fotograafiaga laiemalt olen tegelenud kogu teadliku elu. Seente pildistamise osakaal on aastatega jrjest suurenenud. Ja nd satub vaid harva mni olmepilt seente vahele.

Keskmiselt pildistan aastas kmme tuhat kaadrit, valikuliselt hoian alles vaid vaevalt kmnendiku. Tnapevased tehnilised vahendid on tublisti lihtsustanud kogu protsessi pildistamisest salvestamiseni.


Kui palju sul Eesti ligi neljast tuhandest seeneliigist seni pildistada on nnestunud?


Sellele ksimusele ei oska ma testi vastata. Usun, et kui oleks vaja vlja anda tuhande liigiga raamat, siis sellega saaksin hakkama.


Algul vitsid, et sa pole nus, kui sind nimetada mkoloogiks. Ometi oled tsiselt vetav uurija, kel on ette nidata hulk publikatsioone.


Kik on suhteline ja subjektiivne. ks teatud etapp kogu minu seenenduses oli vga he seeneperekonna keskne. Tegemist on punalehikutega (Entoloma), sellega olen tsiselt tegelenud le kmne aasta. Neid sai kogutud ja maalitud ning pildistatud. Pildistamise osathtsus oli suhteliselt viksem, sest seene fikseerimine kirjeldamine, joonistamine, mikroskoopimine vtab nii palju aega, et pildistamiseks ei j mahti. Kodus vi peatuspaigas sai vrsket materjali maalitud. Maalimisel on lihtsam olulisi tunnuseid fikseerida, pildistamisel peab aga seent vga hsti tundma, et sealt maksimumi vlja pigistada. Kui lihtsalt seenekorjaja hakkab metsas seent pildistama, siis ta enamasti ei tea neid vikesi nippe, mis aitavad olulised tunnused hel pildil esitada.


Miks siis punalehikud? Enamik inimesi pole neist seentest kuulnudki.


Tenoliselt ei kuulegi ega korja: Euroopa ligi neljasajast liigist on huupi eldes kolmsada kaheksakmmend mrgised ning need seened ei ahvatle tavalist seenekorjajat. Nad on vhe mrgatavad, vaid mni liik on suurem ja viks seenelist huvitada. Suurim liik hiidpunalehik (Entoloma sinuatum) on nii haruldane, et olen seda Eestis vaid kaks korda leidnud. Mrgistusoht on seetttu vga vike.

Aga miks just need? Mingil ajahetkel jagasid kutselised ja harrastusmkoloogid omavahel seeneperekondi, mis olid suhteliselt vhe uuritud. Tookord oli Eestis mitu harrastusmkoloogi, kes suutsid seentega teaduslikul tasemel edukalt tegeleda. Tuntuim korfee harrastajate seas oli muidugi Georg tukin, filmi Operaator Kps seeneriigis autoreid ja nukkude tegijaid. Tema soovitusel ja Kuulo Kalamehe toetusel hakkasingi just punalehikuid uurima.

Kui arvuliselt rkida, siis Euroopa neljasajast punalehikuliigist on Eestis leitud vaid neljandik, natuke le saja. Minu tegevuse algusmomendiks oli Eestist teada umbes kakskmmend liiki. Need oli mranud eesktt Tnis Leisner. Punalehikud kasvavad harvem metsas, enamasti on nad kadastikes vi puisniitudel.


Oled avastanud maailma teadusele ka hulga punalehikuliike.


Paratamatult: kui mingi rhm on tsiselt uurimata, vib seda juhtuda. Kuna uued liigid on philiselt leitud Saaremaalt, siis vib kll tnusnu elda Saaremaa erilisele kliimale. Saaremaa on vga lhedane Ojamaale (Gotlandile) ning olen veendunud, et need liigid on kik ka seal olemas. Need seened on suures osas lubjalembesed ja kuna Saaremaal avanevad paekihid, siis on neid liike seal palju. Olen testi kirjeldanud kmmekond maailma teadusele uut punalehikuliiki. Seda eelkige tnu Viidume kaitsealale, kust on leitud enamik uusi liike.

Viidume on legendaarne koht paljudele loodusteadlastele ja mitu mkoloogilist ekspeditsiooni saigi korraldatud just Viidumele. Kui ma oma llatuseks leidsin, et punalehikuid on Viidumel eriti palju, siis otsustasin siia oma baaslaagri luua ning nd olengi juba kakskmmend neli aastat selles laagris elanud, kui kodutalu nii tohib nimetada.


Punalehikute uurimine pdis he suure raamatuga?


Jah, see on Itaalias fanaatilise amatrmkoloogi miljonr Massimo Candusso toetusel trkitud Euroopa suurim seente entsklopeedia sari Fungi Europaei (seni ilmunud kmme kidet ja neli lisakidet).Tenoliselt olen Eestis ka ainuke nneseen, kellel on olemas terve see sari. Selle viies kide ksitleb punalehikuid. Osalesin selle kite koostamisel. Selles kites on ka minu kirjeldatud kmme uut liiki. Vahepeal on mdunud neliteist-viisteist aastat ning on ilmunud juba teine, sama paks raamat lisakitena.


Nii et seente uurijad leiavad pidevalt uusi liike juurde ning teadus areneb kiiresti?


Kindlasti. Kui melda ldse Euroopa tasandil, siis siin ilmub vga palju mkoloogilist perioodikat. Itaalias on ajakirju kmmekond, samuti mitmeid Soomes, Rootsis, Saksamaal ja mujal ning pidevalt ilmub ka uute liikide kirjeldusi. Seenesadu pole veel lppenud, iga aasta vib tulla paarkmmend teadusele uut liiki igasugustest perekondadest.


Kui suur on selles ts professionaalsete amatride ja pris teadlaste osa?


Amatride osa Euroopas on vga suur, eriti fenoloogia puhul. Eestis peaaegu puudub amatride vrk. Punalehikute uurimise tttu olin Hollandis, kus tegutseb kaheksasajaliikmeline mkoloogiahing. Nendest peaaegu heksakmmend heksa protsenti on amatrid ja ka lihtsalt seenehuvilised. Hollandis metsa pole ning viks arvata, et ka seeni pole. Tegelikult siiski on: mul nnestus kia vrsketel poldritel kolmekmneaastases metsas, kus leidus vapustavalt palju liike.


Kas harrastajate arvukus Lnes on kuidagi seotud elujrje paranemisega? Oskan tuua vrdluse linnuvaatlejatega: viisteist-kakskmmend aastat tagasi oli Eestis hsti vhe huvilisi, Soomes oli see aga vaata et rahvussport. Nd on Eestiski linnuvaatlejaid judsasti juurde tulnud. Vib-olla juab ka seentega meil asi kunagi niikaugele, et tekib rohkesti amatre?


Seda tahaksin vga loota. Kindlasti majanduslik jrg soosib seda. Aga peale majandusliku heaolu on veel ks oluline tingimus: ajaressurss. See nuab vga palju aega, et saaks augustist novembrini olla metsas. Kui saad seda endale lubada, ei lhe kaua aega, kui olulisemad seened on selged.


Mitme raamatu juures oled ise kaastegev olnud?


Ega oskagi elda, mu pilte on vga paljudes vljaannetes ja ma pole arvet pidanud. Tsisem ja tuntum raamat on 400 Eesti seent see on paras maht natuke krgemal tasemel seenehuvilise jaoks. Olen proovinud, mitu seent saan selle raamatu abil ra mrata kahetunnise matka jooksul. Selgub, et mul jb kmnest umbes kaks mramata. Haruldusi tuleb jrjest harvemini ette, sagedamini leitavad liigid on selles raamatus sees. Tekstid on loonud Kuulo Kalamees, need on testi suureprased: parasjagu napid ja tpsed.


Kust tuli Eesti Looduse puravikeseeria mte?


Idee tuli suvel, kui olin Luna-Eesti metsades. Kuigi seeni oli vhe, leidsin mned puravikud ja siis tuli mte neid ka eesti keeles tutvustada. Viimane puravike raamat ilmus meil 1974. aastal, Tnis Leisneri ja Kuulo Kalamehe sulest. Puravikud on suureprane seenerhm ja kui Eesti Loodusele see mte meeldis, siis miks mitte seda realiseerida. Mul on pika aja jooksul kogunenud fotosid Eesti viiekmne viiest puravikulisest neljakmne seitsme liigi kohta (liikide arv muutub pidevalt) ja kuna suudan seeni ka maalida, siis need fotodena veel puuduvad liigid olen maalinud.


Kumb on ikkagi parem: kas seenefoto vi maalitud pilt?


Praegune trkitehnika on niivrd heal tasemel, et paljudel juhtudel on suurem osa kirjastajaid eelistanud fotot. On ka selliseid vljaandeid, kus on krvuti foto ja maal. Maali puhul on seeni tundev inimene vimeline rhutama neid momente, mida tuleb thele panna. Fotodel see alati ei nnestu. Fotodel vin pildistada jrk-jrgult nii, et kik tunnused on olemas. Kuid see nuab hulga eksemplare ja palju kimist, aga sageli ei saagi ideaalset pilti. Kui sel aastal augustis hakkab uuesti puravike hooaeg, pildistan kiki liike le, et saada veel paremaid kaadreid. Vib-olla neid kll ei trkita, aga tuleviku jaoks jb informatsioon alles.


Ilmselt eeldab seente pildistamine ka nende vga head tundmist.


Olenevalt sellest, kas eesmrk on emotsionaalsus vi informatiivsus. Ma ei vi elda, et oleksin puravikuliste spetsialist. Tavaliselt sean sihiks vimalikult palju olulisi tunnuseid kaadrile jdvustada. Muidugi tuleb livu maksta esteetikale. Kui vaatasin hiljaaegu samast Itaalia entsklopeediasarjast Fungi Europaei puravike raamatut, siis tundus, et raamatu autorid tegelevad tsiselt ainult puravike pildistamisega. Vga head kaadrid, esteetilised ja informatiivsed, head valikud, ma polegi Eestis selliseid vaateid tabanud. Itaalias, Prantsusmaal ja Aafrika phjapoolses osas on palju meile tundmatuid puravikuliike. Meil pole sugugi lihtne leida Lne-Euroopa haruldusi. Niteks saatana-kivipuravik, keda suur osa inimesi pole ninudki, oli meil kadunud sada aastat. Nd on ta uuesti vlja ilmunud ja vin vita, et Viidumel on ta sna tavaline liik. Pole aastat, kus ma teda Viidumel pole leidnud.


Puravikud on pandud avaloos jutumrkidesse. Kas sellist seent nagu puravik polegi siis teaduslikus mttes olemas?


Asi on nii, et see on tinglik nimetus. Tavaline seenekorjaja on harjunud, et kui seenel on svamm all, ongi ta puravik. Niinimetatud puravike rhm jagatakse paljudeks perekondadeks. Tuntud rhm on ka niteks tatikas. Siin on ka selliseid puravikke, kes on leminekud lamellidega seentele. Eestis pole neid leitud, aga sujuv leminek on olemas. Ainult suurt rhma saame tinglikult puravikeks nimetada. Boletaceae on ka ladina keeles puravikuliste rhma ldnimetus.


Kui palju meie viiekmne viiest puravikuliigist on sellised, mida snnib sa, ja kas on ka ohtlikke? Mitu liiki on kaitse all?


Kaitse all on pris palju liike. Meie puravikest on pooled vga haruldased ja tavakorjaja neid elus ei negi. Teine pool puravikest, niteks mitmed tatikad, kivipuravikud ja punapuravikud on vga tavalised ning snnivad ka sa. Punapuravikust on kik kuulnud, aga kui hakata vga tpselt joont ajama, siis Eestis on viis-kuus liiki punapuravikke. Siit hakkab eristamine pihta: kik need liigid on sdavad ning eriti vahet ju pole. Saatana-kivipuraviku mrgisuse aste pole kuigi suur ja tinglikult on ta isegi sdav, kuigi meil on olnud ka Eestis mrgitusi. Kuumusega laguneb mrk sageli, kuid saatana-kivipuravik on jvalt mrgine. Palju oleneb ka seene kasvustaadiumist, millal ta korjatakse, ning inimese tundlikkusest. Koll pole alati nii hirmus, kui kirjeldatakse: puravikuliste tttu surmajuhtumeid teada pole. Seeneline vib komistada sapipuraviku otsa, teda vib segi ajada isegi kivipuravikuga. Selle trahviks on kogu seeneprae raviskamine.


Selle aasta lpuks on siis Eesti Looduse lugejail puravike mraja olemas. Kas jrgmisel aastal tutvustad jrgmist seenerhma?


See oleneb eelkige vastukajadest: kui puravikuliste tutvustus nnestub ja leiab lugejate toetust. Pildid on Eesti Looduses suuremad kui tavalises mrajas ja seetttu paremini arusaadavad ja liikide erinevused on selgemad. Tsine seenehuviline saab Eesti Loodusest viiekmne viie liigi kohta parima kataloogi, mis siiamaani on Eestis puravike kohta trkitud.


Kas seenemaailmas viks olla midagi sellist, mis paneks sdame kvasti pksuma?


Huvitav ksimus: oma kogemustega otsin ma metsas kies kindlaid seeni, mitte ei lhe seenele mttega, et vaatan, mis siis tna ette jb. Mitmel juhul olen nii ka otsitava liigi leidnud. See on vrreldav margikogumisega: kva filatelist on erutatud, kui saab harulduse ktte.


Linnuliikide kogujad peavad omavahel sidet ja sidavad Eesti teise otsa tiivulisi vaatama. Kas sa lheksid niteks Viidumelt Vpsu, kui Kuulo helistab ja tleb: Vello, siin on uus seeneliik!


Seda on juba juhtunud. Mdunud suvel olin Karula rahvuspargis paar korda spetsiaalselt teatavaid liike otsimas. Kuna seeneaasta oli halb, siis ma neid ktte ei saanud, ehkki kisin seal paar korda otsimas. Mehhikosse vi Kanadasse ma sitma ei hakkaks, aga Eesti piires lhen kindlasti kohale. Olen Eesti seente patrioot.



Harrastusmkoloogi ja seenefotograafi Vello Liivi ksitlenud Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012