Eesti Looduse fotov�istlus
12/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 12/2002
Ring Valgevenes

Lukashenko hirmuvalitsuse maa. See oli suuresti kik, mida enamik Tartu lipilaste looduskaitseringi Valgevene-ekspeditsioonist osavtjaid sellest maast enne situ teadis. heksa peva kestnud kikudest, kohtumistest ja ettekannetest selgus aga selle maa kohta nii mndagi huvitavat.

Valgevene pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Philist vaheldust toovad vaatesse maa phjaosa saarkrgustike kuplid, seevastu luna pool vib tiesti tasasel Polesje (valgevene keeles Palesse) madalikul veeta vga ksluiseid tunde kas ainult pllu vi metsa vahel kihutades. Looduse poolest on Valgevene huvitav leminekumaa, mille phja- ja idaosas laiuvad suured sood ja metsad ning maastikku rikastavad arvukad jed. See ala on kui viimane boreaalne refuugium enne Kesk- ja Lne-Euroopa kultuurmaid. Siin leidub mitmeid phja- vi idapoolse pritoluga linnuliike, kes on Eestis lausa haruldased, niteks habekakk, madukotkas, suur-konnakotkas. Samas on Valgevene lunaosa looduses juba stepimaastike ja -elustiku elemente, nagu kurvitsaline jmejalg ja liivastel kallastel elutsev sookilpkonn. Poolaga piirnevad Biaowiea metsad esindavad aga kunagist Lne-Euroopale omast loodust, mille tunnusliigid olid piison, hirv ja metssiga.

Jrvistu ja krgustik. Esimesena tervitas meid Valgevene jrvistu oma liivaste kuplite, unaaedade ja jrvesilmadega, mida Valgevene loodususulised peavad phapaikadeks. Ngime Valgevene suurimat jrve Narati (80 km), mida ristas peaaegu katkematu alevikorstnate ja suvilate rida. See piirkond on Ida-Euroopa thtsaim linakasvatusala, kus tehtud riiet kasutavad ka Eesti luksusmbli meistrid.

Peale jrvistult lahkumist ronis meie buss taas krgemale: kuivale ja pllustatud Minski krgustikule. See on krgeim lbi Valgevene sdame kulgevas saarkrgustike ida-lnesuunalises jadas, mida tuntakse Valgevene krgustiku all. Siin asub ka Valgevene krgeim tipp Dzerinski mgi [5].

Pidime sellelt melt suure pettumusega lahkuma. Valgevene krgeimast punktist avanev vaade piirdus endise sovhoosi uega, kuna tipp ise asus seljandikul, mis ongi Minski krgustiku valdav pinnavorm. Vaatamisvrsuse rhutamiseks oli tippu kuhjatud paari meetri krgune pinnaskoonus, mille leidmisega mahakantud pllutriistade hunnikust ngime kurja vaeva. Tipu mbruses ringi vaadates tundus, et see oli thistatud vales kohas. Vib-olla selle tttu lahknevad andmed punkti krguse kohta. Tippu asetatud kivile oli mrgitud 345 meetrit le merepinna, tunnustatud geograafid annavad krguseks 346 meetrit [3].

Palju rohkem tipu moodi oli naaberkrgustiku Navagrudoki krgeim punkt Lossimgi, mis oli meie retke mnusaim piknikukoht. Seda paika on ilmekalt kirjeldanud Eesti rnnumeeste klassik Edgar Kant: Gora Zamkovalt vaatavad vanad varemed alla, kaugele le poolesaja kilomeetri avarduva silmapiiri, kuhu astangutena vajub Lida-maa, ja kus Neemeni res laiuvad rgmetsad.[1: 63] Paremini eo saagi seda elda.


hisettevte. Valgevene pldudel avanes nostalgiline pilt meie 1980. aastate retutest kolhoosipldudest. Tihti diktaatoriks nimetatud Aleksander Lukaenko ei ole pidanud vimalikuks maad erastada ja nii kisid sgisesed koristustd ikka kolhoosi- ja sovhoosipldudel. Need on kll mber nimetatud hisettevteteks. Ka tstuses moodustavad hisettevtted enamiku.

hes endises sovhoosis otsustas looduskaitseringi spontaanne seltskond ka maha hpata ja tutvumise eesmrgil koristustdel abi pakkuda. Sohvoos Komsomolets asus Minski krgustikul, samanimelisest linnast nelikmmend kilomeetrit htu pool.

Kohalikud kontoriametnikud tegid suured silmad: Meie sovhoosi noori ei saa vevimugagi pllule, kik kaovad Minskisse. Nd Eestist tulevad appi! Kas teil omal siis kartul vetud? Tublid! Esimees, kes oli pevininud Saksa autoga sovhoosi uele vuranud, silitas ilme, nagu oleks seitsekmmend keskpevast abipakkujat seal kandis tavaline. Kohe juhatas ta meid linapllule, kus meie t oli aidata neljal sduril linu hakkidesse panna. Alles hakke veoauto kasti loopides sai sna hoogt ige sisu. [Foto 1]

Vestluses esimehega selgus, et kuigi riik ostab ettevttelt kogu toodangu, tuleb tasu kuude kaupa oodata. Pllumaa erastamisele ei tasu sellegipoolest loota, kuna pole kedagi, kes hakkaks peremehena maad harima. Kik vhegi jukamad tegutsevad linnas. Valgevene pllumajandustoodangu maht on jnud endiseks, kusjuures nisu, kartulit ja lina on hakatud mrksa rohkem kasvatama.

Kui ksisime hisettevtte esimehe arvamust Venemaaga hinemise kohta, oli reaktsioon selline: Aga kuhu meil psu?! Valgevene on parlamendi otsusel majanduslikult Venemaaga liidetud ja Vene kaupu oli lettidel vaat et rohkemgi kui omamaist toodangut.


Valgevene rahvas. hisettevte oligi ainus koht, kus kuulsime valgevene keelt: muidugi mitte esimehe, vaid kartulikhveldajate suust. Valgevenelased on ravahetamiseni sarnased venelastega: niisama sbralikud, temperamentsed ja viinalembesed. Tihti ksiti meilt, kas Valgevene tundub teistmoodi kui Venemaa. Mistagi vastasime jaatavalt, kuigi ainuke mrkimisvrne erinevus oli see, et Valgevenes ei ole sellist korralagedust nagu Venemaal. Kes sedagi teab.

Valgevenelasi on ha enam hakatud nimetama fiktiivseks rahvaks ja etniliseks jnukiks [4]. Niteks muusikapoodides vi tnavanurgal kuulutusi silmitsedes ji mistatuseks, milline on valgevene, milline vene muusika. Veel 1980. aastatel teatasid etnograafid, et valgevene kultuuri kants, mis pstab rahva, on Valgevene kla. Surmahoobi sellele lootusele andis Ternobli katastroof, mis peaaegu lpetas suurel maa-alal hiskondliku suhtluse [2]. [Foto 2]


Minsk. Esimene mulje oli hingemattev: kik on nii suur ja srav! Ei htki tavalise suurusega maja. Stalinistlikult pompoosne Minsk jttis puhta ja korras mulje. Isegi paneelelamurajoonid letavad rmsuse, puhtuse ja originaalsuse poolest oma Tallinna vellesid.

Pealinn, mis on kodu 1,7 miljonile inimesele, paistis olevat jukal jrjel. llatusena oli harva nha Vene suurlinnade tavalist rahvariiet snkmusta nahkjopet. Minskilased kisid riides sna tallinlaste moodi: omalaadselt ja vrviliselt. Ja tdrukudki olid ilusad.

Kuidas lgastub noor inimene Minskis, kui tpev lpeb? Meie mistes kohvikuid ja baare seal peaaegu polegi. On ainult rpased llesaalid ja kallid stiilibaarid. Kummassegi Minski noori ei tmba. Nii tituvad Minski kaunid pargid lunapausidel ja tpeva lpus lut rpavate noortega. lu on ka kige peenemas kostmis neidude lemmikjook. Viimasel ajal eelistatakse Venemaa suurlinnades samuti viinale lut. Minski tnavatelt jid veel meelde Belarusi traktorid, mida kasutati kikideks tnavakorrastustdeks. Samuti veeti sinivalgete miilitsatraktoritega ra parkimiskorda rikkunud sidukeid. Minski traktoritehase toodang ongi vist eestlastele tuntuim Valgevene kaubamrk, hegi muu firma traktoreid Eestis nii palju ei osteta.


Polesje. Kui kohalike kest ksida, mis on Polesje, saab vastuseks: On selline asi, et on suured metsad ja suured vljad vaheldumisi. Nii muutus bussisit sellel hiigeltasandikul aeg-ajalt isegi igavaks.

Polesje asustuse kirjeldamiseks anname taas sna Edgar Kantile: Klamehe elu-olu on Polesjes mitmeti isevrki. Vikestel pllulappidel pesitseb ta harvadel soosaartel, keset laiuvaid soolahkameid ja tihnikuid. Teid on harva ja needki on imehalvad haguteed, milledel liigelda on vaevaline ja aegaviitev. On talunikke, kelle pllumaad on paisatud mitmele sooktikule ja needki lapid asuvad ksteisest eemal, kusagil soomlgastiku vi tihniku taga. Et kndma minna, selleks vtab ta saha selga ja ajab hrjad vee sees kohale. Kui pllusaar on kaugel soomeres, siis ehitab ta seal endale erakuelamu, senikauaks kui td on tehtud. Talvel, kui sood klmunud, veetakse vili koju. [1: 66] Tavaprase pildi krval ngime ka tohutuid kuivendatud soid, kus nd knti pldu. Seal meenutas Polesje Hollandit.

Polesje pinnakate on peenike liiv ja lss. See on krrekollane tolm, mida tuulel ja veel on kerge ra kanda. Nii visime Mazri linna klje all pool peva matkata mda sgavaid jrakuid ehk ovraage. Need on ajutise vooluvee uhutud kuristikud, tpilised stepi pinnavormid. Mazri jrakute nlvad olid kinnistatud rangelt rhtses reas istutatud mndidega, pervi pidasid aga maalilised kasesalud. [Foto 3]


Jed. Vga oluline osa Valgevene loodusest on jed. Neist suuremad Dnepr ja Prpjats (Pripjat) on laiad tasandikujed arvukate lisajgede, meandrite ja ulatuslike luhtadega. Kuigi paljudes kohtades on jgesid nii poldreid kui ka tamme rajades ptud suruda pllumajandusele sobivatesse raamidesse, on siiski veel arvukalt heas looduslikus seisundis jgesid ning neist suuremate veerikkus on muljetavaldav. Nii vib Prpjatsi je leujutus kesta kokku kuni neli kuud aastas ning kevadine veetaseme tus ulatuda 3,54 meetrini. Sellistel laialdaselt leujutatud jetasandikel vib kohata mitmeid mujal Euroopas haruldaseks jnud kooslusi: luhasoid, tamme-lammimetsi ja muidugi ulatuslikke luhaniite. Luhtade niisked elupaigad on vhemalt kahe linnuliigi lemaailmse thtsusega vtmealad. Valgevene jekallaste tarnastes luhasoodes elab koguni kuni 60 protsenti (umbes 3000 paari) tarna-roolinnu maailmaasurkonnast! Luhtadel pesitseb aga ligi kolm protsenti rohuneppide Euroopa asurkonnast. Seal jahivad oma saaki ka suur-konnakotkad ning need 150200 paari moodustavad kokku ligi viisteist protsenti liigi kogupopulatsioonist Euroopas. Siin-seal majandatakse luhti veel traditsiooniliselt: hein niidetakse ja varutakse kuhjadesse. Ka vis kohati asulalhedastel luhtadel nha suuri vabalt peetavaid karju ning madalmuruseid karjamaid. Samas on aga ka Valgevenes hakanud luhtade kasutus kiirelt vhenema ning nende loodusvrtuste tulevik pole selge.

Meie lhikene retk pikeseloojangul Kesk-Prpjatsi looduskaitsealale oli muljeterohke. Matk jekaldal jttis unustamatu mlestuse ka siinsete kahepaiksete kirevast faunast: enamik meist kohtas esimest korda nii jrvekonna kui ka rohe-krnkonna, eksootilisemast lehekonnast ja punakht-ungist rkimata. [Foto 4]


Biaowiea. Polesje madaliku telge pidi lnde liikudes judsime kunagistele Poola riigi aladele. Madaliku lnepoolseim ots kuulub praeguseni Poolale, olles riigi selgelt vaeseim osa. Polesje poolaprane nimi on Podlasie ja siin huvitas meid puta. Nii nimetavad poolakad Polesje rgmetsi, millest kuulsaim on Biaowiea laas.

Phimtteliselt on need metsad selles le saja tuhande hektari suuruses laamas kasvanud katkematult kogu jajajrgse 11 000 aasta vltel. Kuid klastuskeskuse juures olev mets ei ni kuigi rgne, pigem on tegemist tavalise kesk- ja vanemaealise rikka alusmetsaga mnnikuga. Millegiprast ei ole ka htegi pperada, kus viks tutvuda nii ainulaadse metsa prisilmega. Ka piisoneid vabas looduses enamasti ei kohta. Ent neid uhkeid loomi vib nha kaitseala klastuskeskuse juures aedikus, kus nad elutsevad lageraiega knnustatud platsil ning manguvad lbi traataia klastajatelt leiba...

Roostes traattkked Valgevene ja Poola piiril lahutavad mlema riigi kolmesajapealisi karju. Kui muuseumis ksisime, kas piisonite sugulusristumise vltimiseks ei oleks vajalik lasta neil vabalt piiri letada, saime vastuseks, et NATO ei luba aedu likvideerida. Ometi tundub, et 1950. aastatel rajatud piiritkkeid on riigijuhtidel vaja pigem moraalse kaitsena lne vabade mtete eest kui piisonigeenide leviku kartuse tttu. [Foto 5]


1.

Kant, Edgar 1999. Linnad ja maastikud. Ilmamaa, Tartu.
1.2.

Marples, David R. 1999. Belarus: A Denationalized Nation. Harwood Academic Publishers.
1.3.

Milkov, Fjodor; Gvozdetski, Nikolai 1980. NSV Liidu fsiline geograafia. Valgus, Tallinn.
1.4.

Pragi, Udo 2002. Euroopa regionaalgeograafia. Loengukonspekti ksikiri Tartu likooli geograafia instituudis.
1.5.

Дементьева, Baлентина и др. (peд.) 1965. География Белоусии. "Bысшая школа", Mинск.


Jaan Prn (1978) on geograafialipilane, Tartu lipilaste looduskaitseringi president.

Mati Kose (1970) on Eesti ornitoloogiahingu looduskaitse-ekspert



Jaan Prn, Mati Kose
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012