Eesti Looduse fotov�istlus
2008/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/7
Intiimne suhe kalaga

Nd ma ksin teitelt, mis on kige parem kala maailmas. Ma tean, mis te rgite. Sina tled, et angerjas, ja omal hakkab suu slge jooksma. Sina tled, et lhe, ja juba mtled viina sinna juurde. Aga sina ragistaksid kuivatatud lesta ja mtleksid, et lle juurde paremat vrki pole olemas. Naljavennad olete mul kik. Naerma ajab.

Need Jri Tuuliku snad toovad sooja tunde ka paadunud maaroti sdamesse. Toimetuse ktte sattus imeilus foto: pikeseline suvepev, keset lauda liud suitsurimedega, krval kauss vrskeid kurke. Vaidlesime, kas see sobiks kesoleva numbri kaanepildiks peale ji siiski arvamus, et pole loodusajakirjale paslik. Nii vi teisiti, rim pole lihtsalt arvukas loomaliik meie kodumeres. Eestlase limalt intiimset suhet selle khetu ja nukra silmavaatega kalakesega ei saa eitada.

Ilmselgelt on rimele omane see, mis iseloomustab enamikku vga hid asju ta on mrkamatu. Nagu hk, nagu ema, nagu vga head sbrad. Neid on kogu aeg tarvis, nad on alati olemas, nad on nii enesestmistetavad, et me ei suuda nende peale tsiselt meldagi. Kummaline on kujutleda, kuidas Lnemeres lahustunud toiteained muunduvad sujuvalt tillukesteks vetikateks, vhilaadseteks ja need omakorda sama sujuvalt kaladeks, keda on nii palju ja kes hekaupa on nii ilmetud, et neid vib nimetada ainsuses, nagu mingit ainet vi fluidumit. Ja kuidas see fluidum omakorda sajandite vltel on muundunud eestlasteks, kogunedes randadesse ja valgudes sealt vankritel sisemaale, kandudes htlaselt le maa. Kneknd tleb, et oled see, mida sd. Tuleb tunnistada terava piiri puudumist eestlase ja rime vahel.

Ligi aasta tagasi tegi Eesti Loodus juttu tillukesest hmast pritolu vetikalaadsest elukast Gloeocapsomorpha. Selle loomakese olematuile lule on les ehitatud tnapeva Eesti majanduskasv, mille loorbereid poliitikuhrrad ja rihaid sdimatult endile krabavad, sadu miljoneid aastaid prast tagasihoidliku peategelase surma. Niisamuti vlgneme rimele rohkem tnu, kui aimatagi oskame selle eest, et ldse olemas oleme. Vanasti olnud talupoeg ja soolasilk nii lahutamatud, et juba saja sammu kaugusel esimesest vis teise lhna tunda (vt. Vladislav Korets. Eesti Ekspress, 01.03.07).

Nagu jumal taevas, nuhtleb rim meile ktte meie patud. Lihtne phjuslikkus: ahnuse toel pstitatud tstus mrgitab meie kodumerd, see mrk aga ei kao kuskile, vaid rndab ringiga meie toidulauale. Paljud on nd hrgule leivakrvasele selja pranud. Laenakem taas snu Jri Tuulikult: Mul on selline tunne, et istun kgilaua taga, kalakauss on mul nina all, aga kri pigistavad vrad karmid ked ja krvu kostab vramaine khe aktsent: sa ei pea mitte rime sma.

Jgem optimistiks: ka parim asi pole hea liiga suures koguses. Siiani on Eesti rim psinud normi piires. Ent rumal oleks mda vaadata ppetunnist, mida lrm tema mrgisuse mber pakub: maailm on ikka pagana pisike ja asjad omavahel pagana paratamatult seotud. Ja rahvuslik julgeolek natuke muu asi kui pikk viduphaparaad. See eldud, minge nd koju ja laske naine teeb teitele panni peal vrsket rime koore, sibula ja tilliga. Siis te kaotate knevime, sest teite keel lheb kurku.



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012