Eesti Looduse fotov�istlus
2008/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2008/8
Agusalu kverad maastikud Alutaguse rpes

Pole palju inimesi, kes teaksid, et kunagi asus just Ida-Virumaal Eesti suurim soostik Puhatu , hlmates ligikaudu 57 000 ha. Praeguseks on selle laama phjaosa ra hammustanud plevkivikaevandused. Kesk- ja edelaosa on kaitse alla vetud Puhatu ja Agusalu looduskaitsealana. Agusalu ala vriks omaprase maastiku, elustiku ning ajaloo tttu palju enam thelepanu ja tuntust, kui talle seni on jagunud.

Kui liikuda Peipsi phjarannikult Alaje ja Vasknarva vaheliselt teeligult phja suunas, otse Kureme poole, ei pse kuidagi mda Agusalu looduskaitsealast. Alates 1981. aastast, mil kaitseala omalaadse puhvrina plevkivipiirkonna ja Peipsi ranna puhkealade vahel rajati, on selle pindala 7657 hektarilt suurenenud enam kui 11 000 hektarini. Puhatu soostiku edelaosa hlmav kaitseala loodi piirkonnale iseloomulike inimtegevusest vhe mjustatud soolaamade ja nendega seotud metsakoosluste ning haruldaste liikide kaitseks.

Agusalu looduskaitseala laiub otse Alutaguse madaliku sdames, piirnedes phjas Jhvi krgustikuga ja lunas Peipsi jrvega. Lne poole jb Iisaku-Illuka vallseljak ning Ees- ja Taga-Varesmetsa lava, phja poole Kureme otsamoreen. Siinsed sood on tekkinud rg-Peipsi luidete vaheliste jrvede ning mineraalmaa soostudes. Alale annab omapra kirde-edelasuunaliste krgete kitsaste liivaseljandike (kriivade, vn. krivoi kver) vaheldumine vikeste rabadega. Kuni 15 meetri krgustelt vanade mndidega kriivadelt avaneb mbritsevale mitmekesisele maastikule lummav vaade. Loodushuviline saab sealt hsti jlgida soode kiki arengujrke madalsoost rabani: lagedaid rabalaike mbritsevad siirdesood vi ubalehe-villpea tsiksood. Sooteadlaste hinnangul leidub Puhatus ja Agusalus mitu Eestis ainulaadset siirdesootpi. Rabades knib turbalasundi paksus kohati le nelja meetri, kuid laukaid ega rabarinnakut Agusalus ei ole. Ruttaja saab maastiku ilust levaate ainuksi autoga mda Vaikla-Imatu metsateed sites. Seda teed peetakse igustatult heks kauneimaks Eestis.


Kultuurilugu. Esimesed asukad tulid Peipsimaale ilmselt luna poolt, piki Velikaja jge, vi lnest, Vrtsjrve ja Emaje nost, juba keskmisel kiviajal, umbes 80004000 a. e. Kr. Vanimate kalastajate tegevust tendavad Peipsi jrve phjast leitud neli luust ahinguotsa, kisuga nooleotsad ning paadikujulised sjakirved ehk venekirved. Esimese aastatuhande lpuveerandist on silinud vikseid pletusmatuste kbaskalmistuid, mida omistatakse Vadjamaalt le Narva je Alutagusele ja Peipsi lnerannikule saabunud sisserndajatele.

Agusalu soostiku Tuusna, Saare, Jasniku ja Selkasaare soosaare talud kuulusid Illuka, Ohakvere ja Metaguse/Pagari misa alla. Mned klad, niteks Imatu, on vga vanad (13.14. saj.), kuid kik soosaared polnud psivalt asustatud. Mdunud sajandi esimese poole topograafiliste kaartide jrgi koondus piirkonna asustus peamiselt Avije ja Vleda oja kallastele. Sdade ajal pgeneti vaenajate eest mda salaradu kaugematele soosaartele. Rahvajutt rgib, et veel 1960. aastatel leidsid marjulised he kriiva sisse kaevatud onni koos kangastelgede jnustega. 1806. ja 1807. aastal korraldati siinsetes soodes ja metsades haaranguid, tabamaks misast pgenenud vi sduriteenistusest krvale hoidvaid talupoegi.

Kuigi ajaloolised metsaklad ja -talud on peaaegu kik thjaks jnud, on rahvas siiani mlus hoidnud soode ja saarte omapraseid nimesid: Tkati saar, Tsorti kriiva, Garbaata soo jms. Samoljotnaja kriiva on nime saanud viimase sja ajal alla kukkunud lennuki jrgi. Bandiidi kriivast on kuuldavasti leitud maa sisse ehitatud onn. Kamarna kla nime seostatakse mbritsevate soode ja metsade sserohkusega: kohalik rahvas kutsub nii sske.

Taga-Kamarna kla on asutanud Tudulinnast siia soosaarele koos naise, hobuse, vankri ja kahe lehmaga elama asunud talupoeg Pillov. Esimese seemnevilja pidi mees laenama, kuid aastaid hiljem jttis ta poegadele ja ttrele pranduseks viis talu viiesaja mesitaru, kolmekmne kuue lehma, kolme hobuse ja kolme paari knnihrgadega. Kamarna Pillov tavatsenud telda: Mul on rohkem mett kui Imatu soos vett ja Td tee nii, et kirve vars susiseb.

Tuusna eestikeelse kla kaheksa vikest, veerandi kuni poole adramaaga talu asusid hajataludena reas piki kriivat. Peeti pldu ja kasvatati lina, mida mdi Narva linavabrikusse. Seetttu oli kla mbruses palju linaleoauke. Pere tarbeks peeti lehma, sigu ja lambaid. Lammaste lemmikmens olid sooserval kasvavad ubalehed ja soopihlad. Naised teenisid lisa, korjates murakaid, pohli ja jhvikaid, mida mdi linnaelanikele. Talvel tehti metsa, kevadise suurveega parvetati palgid mda kraave, kanaleid ja jgesid Narva linna. Tuusna klast viisid teistele soosaartele jalgrajad, mis kohati kulgesid lattide ja teivastega tugevdatuna piki ubalehesoonikuid, kadudes osati pilliroo- ja tarnamtaste vahele. Talvel sideti mda Remniku klast algavat taliteed le klmunud soovljade. Kaupmehed vedasid seda mda sisemaale kala, vilja ja majapidamistarvikuid. Lapsed kisid Agusalu vene kla kakskeelses koolis. Kui kool kaotati, lksid lapsed Imatu vi Kureme internaatkooli. Tuusna klas asus misa ajal ihunuhtluse paik, nn. orjakngas, kus veel 1950. aastal kasvas krge kask. Nd sirgub seal kaks prnapuud. Viimased elanikud lahkusid Tuusna klast 1960. aastatel.

Kivinmme klas on vana metskonnakeskus, millest 350 meetrit Vasknarva poole asub esimese aastatuhande teisest poolest prit vike kbaskalmistu, kuhu surnud on maetud pletatult. Sealsel Kalevipoja mel asub kivi, mille vgilane Tallinnast Kivinmme metsa olevat visanud. Kilomeetri kaugusele metskonnast jb keskmise rauaaja kbas, mida kutsutakse Kalevipoja kalmuks. Legendi jrgi saanud vgilane oma mga lbi hukka just Kuremel, kui vaenlane raiunud tal une pealt jalad alt. Kangelane roomanud plvekntidel Kivinmmele, kus ta hinge heitnud. Siia olevat ta maetud koos kolme tndri kulla, kuldmga ja matisuuruse kulduuriga. Seda varandust on nii mnigi kergeusklik otsimas kinud ja niiviisi kpa ra lhkunud. Muistend rgib, et varandusektte kimbutavad kurjad koerad ja kummitused. Kohalikud venelased kutsuvad Kalevipoja hauda Vgilase meks ja mbritsevat metsa Dobrnja metsaks vene vgilase Dobrnja Nikititsi jrgi: ta videlnud Kalevipojaga just Vgilaste mel. Jukatsumise vitnud Kalevipoeg.


Kaitsevrtused. Agusalu looduskaitseala linnustik vrib hoidu. Siin vib kohata kaitsealuseid linnuliike, nagu jrvekaur, karvasjalg-kakk, laanerhn, metsis, soorts, valgeselg-kirjurhn, hallrhn, hndkakk, laanep, mudatilder, mustrhn, nmmeloke, punaselg-gija, rt, sookurg, soo-loorkull, teder, vike-krbsenpp, kanakull, tutkas ja sorr. Soostikus asuvad plised meri- ja kaljukotka ning rabap elupaigad. Nha vib ka sraseid haruldusi nagu must-toonekurg ja rabapistrik. Tegu on Natura 2000 vrgustiku linnuala, sh. sookure pesitsusaegse hoiualaga.

Kaitsealustest loomaliikidest leidub Agusalus saarmast, rabakonna ja arusisalikku, siin kandis tegutsevad ka lendorav, pruunkaru, hunt ja ilves. Agusalu on oluline suurimetajate rndesild Muraka ja Puhatu looduskaitseala vahel: seda mda liiguvad loomad Ingerimaale.

Kaitsealustest taimeliikidest on Agusalust viimasel ajal leitud vikest koplle, kuradi-srmkppa, kahkjaspunast srmkppa, vthuul-srmkppa, balti srmkppa, harilikku koraamatut, pruunikat pesajuurt, kahelehist kokeelt, harilikku porssa, siberi vhumka ning karukolda. Varem on soostikus registreeritud ka roomav akakapsas, kdu-koralljuur, mets-vareskold, laialehine neiuvaip ja harilik sookold. Samblikke on teada 141 liiki, kaitse all on kollane virvesamblik, mnni-soomussamblik, puna-nsasamblik ja harilik kopsusamblik.

Alates 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise thtsusega mrgalade, nn. Ramsari alade varinimekirja, mis hiljemalt 2010. aastal peaks nimetatama tieiguslikeks Ramsari aladeks. leeuroopalise thtsusega elupaigatpidest leidub Agusalus huumustoitelisi jrvi, rabasid, siirde- ja tsiksoid, nokkheinakooslusi, vanu loodusmetsi, rohundirikkaid kuusikuid, oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavaid okasmetsi, soostuvaid ja soo-lehtmetsi, siirdesoo- ja rabametsi ning lammi-lodumetsi.


Kaitsekord. Agusalu kaitseala on jaotatud heteistkmneks sihtkaitsevndiks ja kolmeks piiranguvndiks. Sihtkaitsevndid tagavad metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja tidavad kaitsealuste liikide elupaiganudeid. Piiranguvndis on majandustegevus teatud piirangutega lubatud. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, v.a. hooajuti hes sihtkaitsevndis, et mitte hirida I kategooria kaitsealust liiki. Jhvikavarude poolest on Agusalu ks rikkamaid soid kogu Eestis ning populaarsemaid korjepiirkondi Ida-Virumaal. Sdasuvest hilissgiseni neb Agusalus maasikate, mustikate, murakate, pohlade, jhvikate ja seente korjajaid. Muid loodusande, sh. turbasammalt, vib varuda vaid piiranguvndis. Telkida ja lket teha vib vaid kaitse korraldaja ettevalmistatud kohtades ning sidukiga sita selleks ettenhtud teedel. Jahikord on stestatud vnditi. Imatu jrvel on lubatud kala pda ksi-, lend- ja phjange ning spinninguga, kuid eriti populaarne kalastuskoht see ei ole.

Arvestades Agusalu maastike omapra, ilu ja suhteliselt suurt klastatavust iseranis metsateede lheduses, on kaitse korraldajal plaanis lhiaastatel praeguse teedevrgu, oma kel rajatud laagripaikade ja lkkekohtade alusel teha korralik ppe- ja matkarada, mis tutvustaks loodus- ja kultuurivrtusi ning htlasi suunaks matkajaid peatuma selleks ette valmistatud paikades. Seni ptakse retkelisi manitseda kaitseala thiste ja teabetahvlitega. Kaitseala haldab Ida-Virumaa keskkonnateenistus ja kaitset korraldab riikliku looduskaitsekeskuse Ida-Viru regioon.


1. Agusalu looduskaitseala kaitse-eeskiri. Riigi Teataja, 30.05.2007, 38, 272; https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12832228

2. Eesti looduse infossteem (EELIS): http://eelis.ic.envir.ee

3. Joonuks, Helmut 1969. Alutaguse. Eesti Raamat.

4. Leito, Tiit jt. 2007. Eesti kaitsealad. Eesti Loodusfoto. EV Keskkonnaministeerium: 215.

5. Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn.

6. Rtel, Ingrid (koost.) 1992. Ida-Virumaa rahvakultuurist. Tallinn.

7. Tuvi, Eva-Liis 2006. Agusalu maastikukaitseala kaitsekorralduskava.

8. Valter, Elga 1998. Illuka radadel.
Kohtla-Jrve.



Kaili Viilma, Anne-Ly Ferel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012