Eesti Looduse fotovõistlus
2008/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2008/8
Iseäralik äike

Kommenteerib Sven-Erik Enno:
Kirjeldatud nähtus on tõepoolest üsna iseäralik, sestap on keeruline arvata, millega võis täpsemalt tegu olla. Võimalik, et J. Ibrus on peale sattunud seni tundmatule ning väga haruldasele äikesenähtusele. See polegi ehk nii uskumatu, sest näiteks alles kahekümne aasta eest ei teatud ka pilvedest kõrgemal löövatest välkudest midagi, kuid praegu tuntakse juba mitut liiki.

Säärased pilvedest kõrgemal tekkivad välgatused (ingl. upward superbolt) kestavad tavalisest joonvälgust pisut kauem: kuni kaks sekundit. Nähtus tekib äikesetormidest kõrgemal ja äike lööb pilvede tippudest ülespoole, isegi kuni atmosfääri ülapiirini. Neid sähvatusi ei ole näha kohaliku äikese ajal koos tavaliste pilv-maa-välkudega. Kõnealust nähtust on vaadeldud enamasti öisel ajal ja mitmekümne kilomeetri kauguselt: kohas, kus ilm on ilus, võib eemal horisondil rünkpilvetippude kohal näha sähvivaid äikesenooli.

Teine üsnagi haruldane äikesenähtus on kett- ehk keevälk. Kuigi tähelepaneku autor nimetab kogetut samuti kettvälguks, ei saa tema selgituste põhjal seda nähtust kindlalt keevälguks liigitada.

Kettvälk on pikema kestvusega kui tavaline joonvälk ja näib koosnevat helendavate punktide ahelast, moodustamata ühte pidevat kanalit. Keevälku on juhtunud nägema vähesed, ent siiski on seda vaadeldud korduvalt. Täpsem olemus ja põhjused pole teada, kuid on välja pakutud erisuguseid teooriaid: mõni joonvälgu osa on suunatud vaatleja poole, ulatub lähemale ja tundub heledam kui nende vahel olevad vaatlejast eemale suunatud välgukanali osad; joonvälgu kanali mõnda osa varjutavad pilved või vihm; suurema raadiusega välgukanali osa jahtub kiiremini kui väiksema raadiusega osa. Seepärast võib näida, et joonvälgu lõpus laguneb kanal üksikuteks juppideks, jämedamad kanali osad kaovad hiljem, kui nende vahele jäävad peenemad osad.

Enamasti kestab keevälk 0,2–0,5 sekundit, üksikutel helendavatel punktidel võivad tekkida ka sabad.

Seega üldiselt tuntakse keevälguna (ingl. bead lightning või chain lightning) ikkagi tavalist joonvälku, mille kanali teatud lõigud on kas vaatleja eest varjatud või helendavad pärast lööki ülejäänud välgukanalitest kauem.



J. Ibrus Viljandimaalt
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet