Eesti Looduse fotov�istlus
2008/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/8
Mida ma tean bioeetikast vi Tunguusi katastroofist?

Aus vastus: mlemast seni sna vhe ja pinnapealselt, nagu ajakirjanikule vi botaanikule tavaprane. Kllap peaks sellele ksimusele umbes samamoodi vastama suur hulk lugejatest, mistttu seekordne, Eesti Looduse jaoks esmapilgul ootamatu teemavalik saabki lihtsa phjenduse millest siin veel kirjutada, kui mitte vhe tuntud teemadest.

Bioeetikast kneldes peab kigepealt defineerima misteid selles numbris tutvustatud bioeetika kattub suuresti meditsiinieetikaga, kuigi pole selle snonm. Bioeetika on eelkige inimkeskene ja inimesest lhtuv, nagu eetika ikka. Sellesse mahuvad inimese vi ta rakkude kloonimine, hiljuti pevalehtedes ksitletud snnitusemade kasutamise keeld Eestis ning muidugi ka niteks geenmuundatud organismide ksimus. Mrksna on molekulaarbioloogia ning kuigi selle teaduse seos Eesti Loodusega nib vga habras, oleme samu teemasid pisut kajastanud niteks meie immunoloogia erinumbris (2003/9).

Loodusega on rohkem seotud keskkonnaeetika. ks selle valdkonna olulisemaid ksimusi klab philoo autorilt nii: Kigele elusale ei paista olevat vimalik kohaldada samu eetikaphimtteid, paratamatu on inimese valikulisus teiste elusolendite suhtes. Seda lugedes viks hus aimata vitlust ja samal teemal ehk ka uusi kirjutisi Eesti Looduses.

Me ei tohiks looduse kujundamisel vi hoidmisel lhtuda inimkeskesusest, see viks phjustada ootamatuid tulemusi. Istusin juulis Parmu klas riigimetsa majandamise keskuse ette valmistatud lkkekohas katuse all. Sealne infotekst kutsus les nii matkajat, puhkajat kui ka maaomanikku hoidma loodust inimvrsena, puhtana ja kaunina. Minu meelest polnud seal loodus prmugi inimvrne: vihma tibutas, parmud ttasid, mbritsev noor lehtmets ei pakkunud mingit inspiratsiooni. Mida teha? Thus parmutrje, ehitada kaubakeskus ja klubi? Ilmselt meldi inimvrsuse all midagi muud, kuid mida tpsemalt, seda viks edaspidi ehk Eesti Looduses lhemalt seletada.

Kui bioeetika on Eesti Looduse jaoks olnud tiesti tundmatu teema seda sna ei leia aineregistrist ega otsingust , siis Tunguusi mistatus on vana tuttav nii lhematest kui ka pikematest kirjutistest. Varem ilmunud artiklite pealkirjadki tlevad palju: Fantastika ja teadus (1961/4), Tunguusi mistatus laheneb (1964/4), Veel kord Tunguusi katastroofist (1976/12), Te otsingud jtkuvad (1981/11), Lugu ebatavalisest loodusnhtusest (Kas ema ngi Tunguusi meteoriidi kuma?) (1994/11), Ikka Tunguusi meteoriidist (1995/4) jne.

Ka siinne Tunguusi sndmuse saja aasta juubeli artikkel lpeb snagi ootamatult: Tunguusi sndmusest on ndseks mdunud sajand, kuid hoolimata paljude uurijate jupingutustest pole ikkagi veel rahuldava lahenduseni jutud. Lhitulevikus ilmselt ei jutagi teprase kirjelduseni. Mis muud, kui loodame, et salaprane Tunguusi juhtum, aga ka bioeetika, jb Eesti Looduse lugejaid erutama edaspidigi.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012