Eesti Looduse fotov�istlus
2008/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/9
Sdav linn

Linnalabori-nimeline mttekoda on seadnud sihi murda tabusid ja stampe. Selleks, et muuta linnad tervist hvitava keskkonnaga sunnispaikadest kohtadeks, kus elu oleks jtkusuutlik, nnelik ja inspireeriv.

Suviti oleks Eesti linnadel justkui aadrit lastud: hulk linnakodanikke on puhkuse ajaks suvekodudesse vi maamajadesse sitnud. Seal on nad haaratud kplamisest, kastmisest ja rohimisest. Aastast aastasse on seesugune hooajaline rnne hulgale linlastele iseenesestmistetav elustsenaariumi kordusosa. Aga ega linnadeski elu vlja sure. Eramajade piirkondades jalutades vib nha haritud peenramaid, kompostihunnikuid ja le aia knitavate viljapuude kljes valmivaid unu ja pirne.

Tnavu hiliskevadel seadis Linnalabor (www.linnalabor.ee) Eesti kunstiakadeemia varikatusele kaheksa kasti musta mulla ja sgitaimeseemnetega, tehes algust eksperimendiga, mille eesmrk on uurida nn. linnapllunduse vimalusi Eestis.


Mis on linnapllundus? Samamoodi kui Eesti linnas peenramaal vi linnapiiri res suvilas toimetav aednik tegeleb maailma eri paigus linnapllunduse ja -aiandusega (ingl. urban agriculture, urban horticulture) hinnanguliselt le 800 miljoni inimese [10]. Neist 200 miljonit kasvatab saadusi mgiks, tootes nii 1520% kogu maailma toiduaineteturu saadustest [1].

Linnapllunduseks nimetatakse taimede ja loomade sgiks kasvatamist linnades ja nende lhimas mbruses. Olenevalt asukohast ja hiskonna eluolust vib see vlja nha priski eriilmeline. Viimasel ajal kiirelt linnastuvates ja nljahdade kes vaevlevates arenguriikides on linnapllundus selgelt vajalik ja vltimatu vahend elus psida. Niteks uuring Ghana pealinna Accra kohta selgitas, et 90% linnas tarbitud vrsketest kgiviljadest on toodetud sealsamas [2]. Eestlasele viks aga pigem huvi pakkuda linnapllunduse olemus tugevalt linnastunud ning toiduainetega suhteliselt hsti kindlustatud arenenud riikides.

Lne-Euroopas minetas linnapllundus oma senise thtsuse 19. sajandi lpus ning 20. sajandi esimesel poolel, seoses moodsa tstusliku linnamudeli levikuga, mille kigus n.-. tarberohelus ning koduloomaaedikud asendusid iluaedade ja parkidega [12]. Vikese ktusehinna toel viidi 20. sajandil toitutootmine linnast vlja ning tnapeval ei kuulu see enam tavaprasesse linnakuvandisse.


Teine tulemine. Ometi on linnades toidu kasvatajad vastu pidanud ning nende tegevus olelusvitluses mitmesse eri vormi harunenud. Vib elda, et Phja-Ameerika ja Euroopa metropolialadel on linnapllunduse olemus 20. sajandil phjalikult teisenenud. Toidu kasvatamisest kui pelgast esmavajadusest on saanud linnade elukeskkonna parandamise vahend. Selle tulemust ei saa enam mta ainult kilogrammides vi tsentnerites.

Muidugi pole linnapllundus minetanud oma rolli toiduainete pakkujana, seda kahel phjusel. Esiteks leidub ka lneriikides endiselt nlga kannatavaid hiskonnarhmi. Nii on maailma toiduaidas USA-s viimastel aastatel le 12,6 miljoni majapidamise, s.t. le kmnendiku elanikkonnast, aeg-ajalt kogenud toidunappust [8]. Lne-Euroopas on olukord parem, kuid siingi pole nlg tielikult vlja juuritud.


Kvaliteetsem toit. Teiseks, nagu ka Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa kohta kiv raport tdeb, on just vrskete viljade kttesaadavus nrk koht selle maailmajao toiduturvalisuses [14]. leilmastumise tttu on toiduainete tarneajad mrgatavalt pikenenud, niteks hendatud Kuningriigis on nn. toidumiilide hulk (vahemaa toidu kasvatamise ja tarbimise kohtade vahel) kahe dekaadi jooksul suurenenud kaks korda [6]. Kaugematest riikidest juavad marjad ja viljad selvehalli ndala vi paariga [3]. Nii on teliselt vrske kgivili linnades luksuskaup ning linnaaiad vrt partnerid niteks tipprestoranidele.


Keskkonnasst ja kokkuhoid. Kaugetest maadest sgipoolist tuues paiskab pletatud ktus hku ssihappegaasi ja muud kahjulikku, suurendades toidu koloogilist jalajlge. Toidukasvatust linnadesse ja nende lhistele koondades hoiaksime selle ra. Hiljutine uuring Kanadas nitas, et kui kigest 6% Toronto katustest (1% Toronto pindalast) kaetaks rohelusega, suudaks see aastas siduda 2,18 tonni ssihappegaasi. Nnda vhenenud nn. toidukilomeetrite arvelt hoitaks aastas kokku 5,5 miljonit dollarit ja vhendataks linna tekitatud kasvuhoonegaasi hulka veelgi [4].

Kasu keskkonnale tuseks veelgi, kui linnapllunduse tarbeks kompostida kohalikke tarbimisjke. Sraseid kohaliku aineringega linnade vi linnaosade utoopiaid on loonud nii mnigi arhitekt ja linnaplaneerija [nt. 13]. 1970. aastatel hoogustunud keskkonnaliikumise kigus kujunes seda tpi jtkusuutlike ja holistlike kogukondade hisnimetajaks permakultuuri miste [9].


Miljvrtus. Vrreldes tstuse, teede, ri- vi elupiirkonnaga on viljaaed hea ja rahulik naaber. Ta ei tekita lemra kra ja lisab elukeskkonda rohelust. Nn. kogukonnaaiad mbruskonna elanike hiselt hallatavad viljaaiad pakuvad naabruskonda hendavaid tegevusi. Kasvuprotsess otse linlase silme ees tugevdab sidet loodusega ja mjub rahustavalt. Rkimata vimalusest oma kte abil midagi les kasvatada. Lpuks, kogukonnaaiad on olulised juba seetttu, et suurendavad nn. rohujuuretasandi algatuste osakaalu hiskonna elus ja pakuvad linnaelanikele vimalust ise oma igapevast elukeskkonda meeleprasemaks muuta.

Linnamaastikus on aiad oma koha leidnud limalt paindlikult, tites kasutuid jtmaid peenramaana, konteinerites korterelamute katuseid, kogukonnaaedadena kige mitmesugusema suurusega krunte, tagahoove, tustes kasvuseinte (st. pstpeenarde) vi hdropoonidena (st. mullata peenardena) mitme korruse krgusele. Nii erinevad need kaugelt tavaettekujutusest toiduainete tootmise kohta.


Eesti. Kalamaja koduaia lopsakad pirni- ja unapuud toovad mulle meelde lapseplve, mil sai naabripoistega vastu sgist unaraksus kidud. le naabri vrkaia kpsevate puuviljade jrele ronida tundus pnev ja tagantjrele igati loomulik korterelamus elava linnalapse seiklus. Ka seda, et eramajas elavatel naabritel olid tagaaias kasvuhooned, ei pannud keegi imeks.

kitselt olen hakanud seda tahku meie linnades thele panema ja hindama. Vib-olla on siin oma osa erialasel tunnetusel, kuid kindlasti vhemalt niisama suurt rolli mngivad muutused meie hiskonnas. leminekuaja tormis on aianduse olukord Eesti linnades mrkamatult teisenenud. hest kljest saame tnapeval toiduained kaubandusvrgust kergesti ktte ning seelbi pole enam otsest vajadust neile ise aias lisa kasvatada. Teisalt on moodne eluviis vtnud inimestelt peenramaa tarbeks vajalikud vabad tunnid. Nii on muutunud maakasutuse prioriteedid: Tallinna rohealade teemaplaneeringus ktkeb mure, et ha enam ehitatakse aedlinnade siseued mber parkimisplatsiks. Samas on valglinna kujul suurenenud eraaedade hulk. Kindlasti on muutunud linlaste harjumused, vajadused ja vrtushinnangud.

Kuidas veel on muutunud elu-olu mjutanud linnas sgi kasvatamise tavasid, viise ja hulka? Milline on ldse linlaste ettekujutus linnaloodusest? Kas tnapeva Eesti linnalapsed teavad, kuidas toiduained tekivad? Kas Eestis on linnapllundusel eluruumi?


Eksperiment Tallinnas. Kik need ksimused kerkisid esile Linnalabori tnavusuvise eksperimendi tttu Eesti kunstiakadeemia Taimelava projekti raames. Eesmrk oli lihtne: kasvatada modernistliku kastarhitektuuriga linnahoone katusel sgitaimi ja mta nende viljadesse salvestuvat saasteainete hulka. Kevadel, kui ettevttega pihta hakkasime, oli Tallinna hel tuiksoonel asuval kunstiakadeemia vanal ppehoonel lammutamiseni jnud veel aasta. Hdlause Kduneb! Kasvab! itseb! tundus hsti iseloomustavat nii akadeemia infrastruktuuri saatust kui ka meie katset, mistttu asukoha valikul ei tekkinud ksimusi.

Taimekasvatusala mber plaanisime katusel tekitada n.-. sotsiaalse ruumi. Miks mitte luua korraga vliklass kunstlipilastele, vimalus lunapausil rediseid hooldada mbritseva rila kontorirottidele ning htlasi otse linnasdames tutvustada katuse kui tegevusruumi kontseptsiooni. Projekti edenedes sai turvakaalutluse tttu katse asukohaks peasissekigu esine varikatus ja sotsiaalne ruum moodustus hoopis mber sinnasamasse ehitatud funktsionaalse treppmonumendi. Juuni lpus lisasime katsekohana Tallinnas Kristiine Keskuse lhedal asuva kultuuritehas Polymeri, kus on kunstiakadeemiaga vrreldes soodsamad valgusolud.

Katset juhendas Tallinna likooli bioloogiamagistrant Marju Robal. Kasvatati redist, porgandit, murulauku, peterselli ja spinatit. Rajati ka vrdluslapp Mrjamaal, et sealt kogutud andmeid linna omadega vrrelda. Praegu mdame mulda ja taimedesse kasvu kigus salvestunud eri aineid: ammoonium- ja nitraatlmmastiku, PAH (polaromaatsete ssivesinike), PCB (polklooritud bifenlide), B, P, S, As, Na, K, Mg, Ca, Mn, Cu, Fe, Ni, Cd ja Pb kogust.

Meie katse pole omasuguste seas esimene. Ent smboolse aktina aitab ta tstatada mitmeid linnades toidukasvatamisega kaasnevaid ja seonduvaid ksimusi, mis seni on jnud hiskonna teadvuse realadele. Katset ja selle tulemusi kajastame veebilehel www.linnalabor.ee/taimelava, mis toimib ka ldisema teabeallikana, koondades petusi ja niteid mujalt maailmast. Edaspidi plaanime proovida erisuguseid linnapllunduse tehnikad, niteks nn. ruutjala- vi geriljaaiandust (vastavalt: taimede kasvatamine piiratud alal kastides [11] ja omavoliline linnaruumi haljastamine [5]). Thtis osa meie tegevusest on tutvustada linnapllunduse ideed ettekannetega avalikel ritustel, tegime seda niteks linnauuringute peval mais ja Kultuuritehase festivalil augustis.

Taimelava projekt on tegelikult vaid osa Linnalabori suuremast katsest mngida uudsete linnaruumi kujundamise ideedega ja jlgida, kuidas need nakkuvad linna eri kogukondade ja planeerimisssteemiga. Uudne mte, mis esimest korda vljaelduna tundub kentsakas vi vheoluline, vib mngu kigus hakata osalejate seas klama, kinnistuda ning lpuks edukalt rakenduda argikeskkonnas.

Teisalt toovad katuseaianduse mngus tekkivad vastuolud esile inimeste stereotpsed arusaamad linnaruumi olemusest. Niteks eelarvamuse, et linnas ei sobi husaaste tttu toitu kasvatada. Tstustootmisest vrandunud ja vhendatud liikluskoormusega postindustrialistlikes linnades ei pruugi sel peagi enam alust olla.

Meie linnaaianduse mttemnguga on kaasa tulnud hulk inimesi eri elualadelt. Hea meel on tdeda, et linna ja kunstiakadeemia juhtkonna vastukaja meie pris jrsule ja ootamatule ettepanekule oli heatahtlik ning julgustav. Samuti toetab meid aiandusettevte AS Ceres. Sndmuste kiku filmib dokumentalist Teele Ardel.


Kokku vttes. Ilmselt ei saavuta linnapllundus niipea tavaprase pllumajandusega vrreldavat mahtu. Pole vajagi. Linnapllunduse eesmrk viks olla pigem kvalitatiivne, tiustades peale linlaste toidulaua ka nende eluolu ja mtteviisi. Me ei pruugi saada linna toiduahelat sltumatuks mbruskonna maapiirkondadest ent vhendamaks koloogilist jalajlge ning parandamaks toiduainete ja hiselu kvaliteeti on linnapllundus vga hea vahend. Tuleb vaid julgeda see linna osa taasavastada.

Kogukonnakonsultant Jay Walljasper on inimesi oma mbruse parandamisel julgustanud alustama vikestest asjadest, niteks petuuniate kasvamapanemisest. Miks mitte alustada maitserohelise potiga aknalaual?


1. Armar-Klemesu, Margaret 2000. Urban agriculture and food security, nutrition and health. Bakker, Nico et al. (eds.). Growing Cities, Growing Food, Urban Agriculture on the Policy Agenda. DSE, Feldafing: 99118.

2. CENCOSAD. 1994. Urban market gardens in Accra. Accra: Centre for Community Studies, Action and Development, and Mega Cities Project.

3. Community Food Security Coalition, 2003. Urban Agriculture and Community Food Security in the United States: Farming from the City Center to the Urban Fringe; http://www.foodsecurity.org/PrimerCFSCUAC.pdf (07.07.08).

4. Community Food Security Coalition, 2003. Urban Agriculture and Community Food Security in the United States: Farming from the City Center to the Urban Fringe; http://www.foodsecurity.org/PrimerCFSCUAC.pdf (07.07.08).

5. Guerrilla Gardening.org; http://www.guerrillagardening.org (09.07.08)

6. Halweil, Brian 2002. Homegrown: The Case for Local Food in a Global Market. Worldwatch paper 163; http://www.risc.org.uk/readingroom/case%20for%20local%20food.pdf (09.07.08)

7. Mougeot, Luc J. A. 1999. Urban Agriculture: Definition, Presence, Potential and Risks, Main Policy Challenges. Cities Feeding People Report 31. IDRC, Ottawa.

8. Nord, Mark et al. 2007. Household Food Security in the United States, 2006. ERS Report Summary; http://www.ers.usda.gov/publications/err49 (02.09.0

9. Permaculture; http://en.wikipedia.org/wiki/Permaculture (09.07.08)

10. Smit, Jac 1996. Urban agriculture: progress and prospect: 19752005. Cities Feeding People Report 18. IDRC, Ottawa;

11. Square Foot Gardening: the official site of square foot gardening and Mel Bartholomew, originator and author; http://www.squarefootgardening.com (09.07.08)

12. Tomkins, Mikey 2006. The Edible Urban Landscape. An assessment method for retro-fitting urban agriculture into an inner-London test site. MSc thesis. University of East London, School of Computing and Technology.

13. Vertical Farming; http://www.verticalfarm.com (09.07.08)

14. World Health Organization, Regional Office for Europe, Programme for Nutrition and Food Security 2001. Urban and peri-urban food and nutrition action plan: elements for community action to promote social cohesion and reduce inequalities through local production for local consumption. www.euro.who.int/document/e72949.pdf (07.07.08)



Sander Tint
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012