Eesti Looduse fotov�istlus
2008/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2008/9
Rahuste looduskaitseala

Rannaniidud on tnapeval sattunud hvimisohtu. Rahuste rannaniit Saaremaal on ks paremini silinud ja esinduslikumaid Eestis.

Rahuste looduskaitseala paikneb Srve sre kaelal Salme vallas Rahuste ja Tiirimetsa klas ja hlmab ligi 700 ha.

Ajalugu. 1962. aastal rajati Kingissepa rajooni TSN titevkomitee otsusega Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis Ooslamaa linnustiku keeluala, et hoida linnu- ja taimeliike ning kooslusi. 2007. aastal kaitstavat ala laiendati: ndne Rahuste looduskaitseala haarab endasse ka ainulaadse Rahuste rannaniidukompleksi ja phialast mni kilomeeter phja poole jva Kriimi saare. Kaitse-eesmrk on jnud enam-vhem samaks: hoida niidukooslusi ning nendega seotud ohustatud liike. Praegu kuulub Rahuste Natura 2000 vrgustikku.

Rannaniiduks nimetatakse mere mjualas asuvat ja krgveega leujutatavat niidutaimkattega ala. Euroopas on rannaniidud viimastel aastakmnetel haruldaseks jnud ning seetttu loodusdirektiiviga mratud nn. esmathtsate elupaigatpide hulka.

Rahuste rannaniit asub laugel kamardunud rannikualal, kus on palju graniitkive ja suuri rndrahne. Maakerke tttu laieneb niit aastate jooksul jrjest mere poole. Meri on rannaniidu kui avamaakoosluse elustikule vga thtis, ent samamoodi ka niitmine ja karjatamine, mis hoiavad ra roostumise ja kadakate levimise. Siinne rannikumaastik on kujunenud inimese ja looduse pikaajalisel koostoimel ning ka siinsete vrtuste psimine eeldab looduse ja inimese harmoonilist tasakaalu.


Randlaste elu on alati olnud seotud merega. Kitsale rannaribale rajati lautrikohad, rannajoonest veidi kaugemale ja krgemale aga eluasemed. Rannikute psielanikkond oskas elada loodusega ksikes. Paraku on psielanikke jnud ha vhemaks ja nende elulaad muutunud. Kunagine oskus on vajumas unustuse hlma.


Maastik. Rahustesse tasub tulla juba ksnes suurepraste maastikupiltide prast: vaatlustornist saab hea levaate kogu kaitsealast, silmarmu pakuvad peale niidukoosluse ka lautrikohad, kiviaiad, rndrahnud, mis katavad peaaegu kogu niitu, linnud ja mererand, ksikud puud ja palju muud.


Taimestik. Omaprase veereiimi ja soolasisaldusega rannamullal on kujunenud vaheldusrikas niidukooslus. Siin tunnevad end koduselt eelkige soolalembesed ja merevee leujutusi taluvad taimed, nagu rand-soodahein ja rannikas. Puudest leidub ksikuid pooppuid ja kadakaid.


Linnud. Euroopa linnudirektiivis mrgitud ohustatud liikidest on kaitsealal kohatud niidurdi, vikekosklat, ruska, randtiiru, valgepsk-laglet, tmmukajakat, liivatlli ja punajalg-tildrit [2]. Lindude rndeaegse peatuspaigana on eriti vrtuslik niidu hooldatud (niidetud vi karjatatud) osa.

Avatud rannaniidud on vga thtis ja mnel pool ka ainus pesitsuspaik kurvitsalistele. Niteks niidurdi saab pesitseda eelkige just hooldatud rannaniidul. Kevad- ja sgisrndel on rannaniidud hindamatu vrtusega peatus- ja toitumispaik ka haneliste jaoks. Eriti rohkel arvul tavatsevad Rahuste rannaniidul toituda hallhani ja valgepsk-lagle. Rnde ajal peatub valgepsk-laglesid siin ligikaudu 8000.


Ehitussurve. Rannikualadel kipuvad prkuma eri huvid: hest kljest vajadus silitada omapraseid ja looduskaitse seisukohast vrtuslikke poollooduslikke kooslusi, teisest kljest soov arendada rannikut puhkepiirkonnana.

Peamine oht Rahuste looduskaitsealale on ehitusarendus. Uued majad ja suvilad hvardavad rannaniitu tkeldada. Senini on seda suudetud ra hoida. Sobimatu vlimuse ja paigutusega ehitised kahandaksid maastiku esteetilist ja puhkemajanduslikku vrtust, rkimata ohust looduskooslustele.


Kaitsekord. Kaitseala jaguneb kaitsekorra eripra ja majandustegevuse piirangute jrgi Kriimi loodusreservaadiks, Ooslamaa ja Rahuste sihtkaitsevndiks ja Arima piiranguvndiks. Inimestel on lubatud viibida, pda kala, korjata marju ja seeni kogu alal, vlja arvatud Ooslamaa sihtkaitsevndis 1. aprillist 1. juulini ja Kriimi saare loodusreservaadis. Kriimi saare kooslus on jetud ksnes looduse kujundada. Inimestel on keelatud seal viibida, v. a. eriolukordades kaitseala valitseja nusolekul [1].

Nagu juba eldud, tuleb rannaniitu kui poollooduslikku kooslust karjatada, kohati niita heina ja roogu ning kujundada puu- ja psarinnet. Seda ongi edukalt tehtud.

Kaitseala valitseb Saaremaa keskkonnateenistus ja kaitset korraldab riiklik looduskaitsekeskus. Tpsemalt vib kaitsekorra kohta lugeda Rahuste looduskaitseala kaitse-eeskirjast [3].


1. EELIS (Eesti looduse infossteem): www.eelis.ee

2. Koppel-Lepik, Mari 2006. Rahuste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnu. Ksikiri Saaremaa keskkonnateenistuses.

3. Rahuste looduskaitseala kaitse-eeskiri. Riigi Teataja: RTI, 23.01.2007, 5, 25; http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12777641



Kadri Paomees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012