Eesti Looduse fotov�istlus
2008/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2008/9
Pdraasurkonnaga ei saa kituda nagu viljaplluga

Jri Tnisson (1946): kasvanud Trvas, lpetanud 1971 Tartu likooli zooloogina. Tkohad: 19691973 Aakre metskond, 19731996 Eesti metsainstituut, seejrel Lahemaa rahvuspark, 2000. aastast peale metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Alates 1987. aastast uurinud ennekike ptra. Lbi aegade on sdamelhedane olnud ulukite seire ja arvukuse reguleerimine Lahemaa rahvuspargis, ulukitega toimuvate liiklusnnetuste vhendamine jm. Tegevusvaldkondade valikut on ajendanud kutsumus ja huvi, ka austus uuritavate ja uurijate vastu ning phimte, et kergem on teha kui phjendada. T on vimaldanud palju ppida ja pitut rakendada.

Hakkaks pihta kige huvitavamast: mille jrgi otsustatakse, kui palju ptru viks metsas olla? Metsakultuuride kahjustuste seisukohalt oleks arvatavasti parim pdra arvukus null. Nii et tegelikult lhtutakse ilmselt mingist muust mdupuust?

Pdra puhul tuleb igal juhul metsamajanduse huvisid arvestada. Parim on seis siis, kui ptradele jtkub toitu ja eluruumi ning metsakahjustused psivad inimesele talutavais piires.
Eks inimene ole ulukite arvukuse muutusi thele pannud aegade algusest saadik. Ettekujutus sobivast tihedusest on kujunenud ka pikaajaliste metsa- ja ulukiuuringute najal. Esimesed katsed meie ulukimajandust nende toel korraldada jid 1960. aastatesse ja tuginesid Harry Lingi koostatud juhenditele.
Suurim majanduslikult lubatav tihedus meie oludes on keskeltlbi viis looma elupaikade tuhande hektari kohta. Pdra talutavaks arvukuseks Eestis annab see umbes 12 000 isendit. Kui selle arvukuse puhul siiski kahjustusi liiga palju ette tuleb, pole kaugeltki tarvis ptru maamunalt kaotada. Piisab, kui vhendada tihedust mneks ajaks kolme isendini elupaikade tuhande hektari kohta.

Pdra meelistoit tundub olevat paju: viimatine sgisene maosisude uuring nitas, et 6070% toidust on paju, mndi on alla 10%, mni protsent ka haaba. Muude puuliikide hulk toidus on thine. Pajuvsa on Eestis kik kohad tis. Ometi on kurdetud, et pder koorib kuuske?


Ei saa kike hte patta panna, sest olukord on palju muutunud! Praegu on Eestis testi rohkesti pajustikke ja pder kasutab neid palju nii elu- kui ka toitumispaigana. Kuid kuusekoort vib praegusajal pigem juhutoiduks pidada. Kui veel 1990. aastate algul kooris sgiseti kuuski sajast pdrast viisteist kuni seitseteist, siis praegu kaks-kolm ja enamasti thises koguses. 1980. aastate lpuks oli ptrade tihedus pikka aega palju suurem olnud kui praegu. Kuuskede koorimine on kippunud ilmnema arvukuse languse faasis, kui elupaigad on kurnatud ja sobivamat toitu napib. Nii et kuusekoorimise levik on asurkonna suunajale oluline signaal.

Teine philine probleem ptrade suure tiheduse korral on olnud noorte mnnikultuuride hvitamine. Mets pole seeprast uuenemata jnud, kll aga on hulgikahjustuste jljed tnini tuntavad nii metsade liigilises kui ka vanuselises koosseisus.


Metskitse ja pdra kohta kasutatakse tihti sna kahjur.


Kes kasutab? See on vga suhteline ja kitsa ringkonna termin, ent niiviisi niteks artiklis kirjutades vib ka ks ajakirjanik suhtumist pdrasse sna kvasti mjutada. Minu meelest oleks see pdra suhtes hilinenud hinnang, tuginedes rohkem kahjustustele 1980. aastatel. Metskitse osa kahjustustes on viimastel aastatel aina rohkem rhutatud. Jljeloenduse jrgi oli metskitse arvukus tipus 2006. aastal. Kui metskitse puhul aitab kttimine kahjustuskohtades, siis pdrakahjustuste puhul tasub arvukust vhendada laiemal alal.


Kas saan igesti aru, et praegu pole vajadust pdra arvukust vhendada: arvukus on heal tasemel ja psib stabiilne ja nd on eesmrk seda hoida?


Arvukus psis kolm-neli aastat 12 000 kandis, kuid viimane loendus andis 11 100. Praegu on pder metsamajanduse seisukohast probleemiks vaid vhestes paikades, mnes maakonnas viks ptru koguni rohkem olla. Tnavu soovitame kttimist vhendada 38004250 isendini. Kibele vetav kvoot tuleb pisut suurem, 43004400. Kui palju tegelikult ktitakse, saame teada detsembris. Kttimissoovitus on mullusest tagasihoidlikum seetttu, et nii pdra arvukus kui ka kahjustused on tunduvalt vhenenud.

Kunagi ei teki olukorda, et kahjustusi pole ldse. Ikka juhtub, et soodsad asjaolud langevad kokku, niteks satub pder kevadel kuskile pikesepoolsele nlvale, kus puudel koor sula, hea lhn tuleb ninna ja ta tunneb, et tal just sel hetkel on vaja seda puukoort. Selgi kevadel sattusin mnda kohta, kus vahest ks-kaks ptra hel-kahel peval salguti noori mnde olid koorinud, samas krval olid aga kultuurid heas seisundis. Seega otsest seost asurkonna tihedusega neil juhtumitel pole.

Eks pdradki erine, mnel on koorimisharjumus tugevam. Kahjustuse ilmnedes viks ju pda konkreetse looma krvaldada nagu aeg-ajalt mne koeri murdva hundiga tehakse. Lihtne see pole, sest peamine koorimisaeg jb jahiajast vlja: talve lppu vi koguni kevadesse. Seega ei piisa kttimisest, vaja on ka metsa kaitsta, niteks kultuure metskitsede eest. Sgis on sobiv aeg hinnalisemates kultuurides puukeste ladvavrsed krpimisest psta.


Nii et peale kttimise on ka muid vtteid, kuidas metsa kahjustuste eest kaitsta?


Neid on mitu. Esiteks, panna igesse kohta kasvama iged puud: see liik ja sellest seemnest, mis paigale ja kasvukohale omane. Raielangile jetakse ju seemnemnnidki selleks, et uue metsa seemne annaksid kohalikud tugevaimad puud. Nad on vastupidavamad ja suudavad kahjustusegi paremini le elada. Vimalik, et oma kaitsev roll on ka lhnal: paigaomased taimed on viksemas ohus kui paigavrad.

Teiseks: enne kultuuri rajamist vaagida kahjustusohtu, niteks arukase puhul. Tema kultiveerimine niiskemates, viljakama pinnasega ja pdrale sobivates suvistes elupaikades vib tingida selle, et sgiseks on plats puhas. Eriti ahvatlevad on ette kasvatatud, lopsakad ja vetatud istikud niisama head kui inimesele aganate asemel rukkileib. Kui kahjustusoht on suur ja kaitsemeetmeteks vimalusi pole, tasub istutamisest ldse loobuda.

Kolmandaks, kahjustusohu korral tasub teha kultuur tihedam. Tihedust annab hsti juurde niteks mnni klv istutuse asemel. Paraku ptakse kulusid kokku hoides istutada vhim korralikuks kasvukiguks (et puu kasvaks hsti krgusesse ja laasuks piisavalt) vajalik kogus. Kiputakse mda vaatama vimalusest, et hulk puid vib vlja langeda.

Oluline on ka istikute paigutus. koloogid soovitavad vimalikult hajusat paigutust. Ridade korral tekivad ulukitele mnusad kigukoridorid. Paraku meeldib inimesele korrapra ja masinaid kasutades on see vahel koguni mdapsmatu.

Edasi tulevad juba n.-. pris kaitsevahendid, niteks tarastamine vi peletusained ehk repellendid. Osa lhna- ja maitserepellente on snteetilised, osa looduslhedasemad, tehtud niteks looduslike trvade, karedate materjalide vi loomse toorme alusel, et taimede lhna, maitset ja karedust muuta. Taimede ja loomade tervist repellent kahjustada ei tohi, kll aga vib muuta taime loomale ebameeldivaks. Repellente leidub metsaomanikele pris taskukohase hinnaga: kulu istiku kohta jb mnekmne sendi piiresse.

Kui vrrelda kahjustusohu poolest juba laasuvaid kuusikuid ja noori kultuure, siis esimesi tasub kaitsta esmajrjekorras. ks kord tehtud t, niteks paremakasvuliste kuuskede tvede kaitsmine vrgutkiga, vib nende puhul anda hea tulemuse kmneks aastaks. Kultuuride puulatvu tuleks seevastu mitmel aastal jrjest kaitsta, see on mrksa tlikam.


Kui kaitsta ei suudeta, siis loodetakse jahimehe peale?


Jah, maaomanikud arvavad paraku sageli, et kuna jahimees toimetab ulukitega, siis tema asi on ka vastutada nende pahategude eest. Eks mingil mral on neil igus. Ehkki seaduse jrgi ei kuulu metsas vabalt elavad loomad kellelegi. Nad ei kuulu ka maaomanikule, kuigi too vib asju nii tlgendada, et jahimees kib tema maal tema loomi laskmas.

Kui maaomanik tahab ise kahjustajaid ohjata, on ks vimalus kuuluda kohalikku jahihingusse ja taotleda endale kttimisluba jahipiirkonna kvoodi piires. Tsi, selline lahendus sobib kll eelkige pllus kivate metssigade puhul.

Ptrade puhul on kindlam tagada sobiv arvukus suuremal pindalal kui ks jahipiirkond. Jahipiirkonnad on meil vhemalt viie tuhande hektari suurused just koloogilistel phjustel: nii on kergem sstlikku kttimisstruktuuri rakendada ja suuruluki-asurkondade koosseisu psivana hoida. Pdrakahjustustest tasub maakonna jahindusspetsialistile teada anda ja teha koostd kohalike jahimeestega. Mida tihedam ja jrjepidevam on koost maaomanike ja jahimeeste vahel, seda parem on tulemus.


Kas Eestis jtab jahimeeste ja maaomanike koost praegu soovida?


Seda tuleks ksida pigem keskkonnateenistuste jahindusspetsialistidelt. Kindlasti probleemseid kohti leidub, kuid pris nii ldistada ei saa. Niteks Tartumaal pole ptrade tttu suuri probleeme ilmnenud, metssigade ja kobraste puhul saab need aga otse kahjustuskohas kiiresti lahendada. Tsi, maaomanikule on pidev valvelolek ttu, eriti kui valdused on suured ja pole kogu aeg silma all. Ning kui ta kord juba htta on jnud ja abi pole saanud, siis tekitab see trotsi. Kuid letamatuid probleeme siin ei ole.


Mul on jnud mulje, et maaomanike arvates ktivad jahimehed liiga vhe.


Nii ldistada ei saa, rahulolematusel on tavaliselt konkreetsed kohalikud phjused. Kui see oleks kusagil maakonnas ldine mure, kll ajakirjanikud sellise maiuspala mber kella lksid. Ent mulje vib vahel prineda ka aastatetagusest infokillust. Lahendada seevastu saab kindlaid probleeme kindlates kohtades, kirjutatud ja kirjutamata reeglite pinnal. Tlid on kerged tekkima, aga kui vint le keerata, siis tagasikeeramisest enam suurt abi pole. Nii ka pdrapopulatsiooni majandamisel: mutrit ei maksa ldvaks lasta, kuid ka mitte le keerata. Populatsioon tuleb hoida paraja suurusega, vaagides samal ajal nii selle seisundit ja mju kui ka hiskonna rahulolu olukorraga. Kttimisettepanekutes on kajastunud vhemalt RMK metskondade soov kttimist suurendada, samuti andmed vrskete pdrakahjustuste kohta. Teistegi metsaomanike soove pole eiratud, kui need on keskkonnateenistustele aegsasti teada antud.


Kttimisettepanek on soovituslik, lpliku otsuse kvootide kohta teeb ikkagi maakonna jahindusspetsialist?


Jah, tihti koosts metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ja jahtkondadega. Kui kttimissoovitus keskendub kogu Eestile korraga, siis iga maakond peabki saama kvooti ja selle jaotust jahipiirkonniti tpsustada.


Kas kttimisettepaneku aluseks olevad andmed koguvad philiselt jahimehed ise?


Jahimehed on testi jahiseadusest (2003) tulenevalt kohustatud teatud andmed esitama. Jahimeeste kogutud andmeid kasutas ja nende thtsust rhutas juba Harry Ling 1960. aastatel. Meil pole teist nii suurt meeskonda, kes suudaks kogu Eestit katvaid seireandmeid koguda.

Tasuks andmete eest on heas seisundis pdraasurkond ise. Minu arust on see vahetuskaup iglane. Tsi, leidub jahimehi, kes ei taha tita ttuid pabereid, koguda proove, vristada sarvi, silitada lualuid. Eriti seetttu, et seiratavaid liike koguneb ha juurde. Kuid samamoodi kib pdraseire Skandinaaviast Alaskani. Omalt poolt kinnitan, et kiki nuetekohaselt esitatud materjale on kasutatud analsides. Tnavu, muide, on vaja vhem materjale koguda kui senini.

Kogutavate andmete vga oluline osa on loendusandmed. Eestimaa on jagatud enam kui kolmesajaks jahipiirkonnaks, igaks esitab talve lpuks loendusandmed oma kasutada oleva jahimaa kohta.

Veavimalused? Vikeste ja arvukate loomade hulka on kerge alahinnata, laialt liikuvatel suurulukitel seevastu lehinnata. Niteks suurkiskjate puhul on tavaline, et he looma vi ka he karja kodupiirkond hlmab mitut jahipiirkonda, kus igahes neid ka loendatakse. Te selgitamiseks tuleb analsida loendusandmete kaarti. Pdra puhul on loendusvigade oht viksem, aga sellega tuleb arvestada. Teavet annab ka niteks kttimise edukus: kui ptru on vhe, ei tabata neid plaanitud mral ja koosseisus.

Koos loendusandmetega esitavad jahimehed kevadel ka eelmise aasta kttimise kokkuvtte ning kttimissoovi algavaks jahiaastaks. Nii et loendus ja kttimissoov on omavahel sna tihedalt seotud.


Kas siin ei teki kits-krneriks-olukorda?


Kuid kvootide mramises on kolm lli: jahihendused, keskkonnateenistused ja meie ulukiseireosakond. Ja otsuste aluseks on ikkagi rohkem materjali kui ainult jahimeeste endi kttimissoov. Ent kui jahimehed oma jahimaad tunnevad ja on ka seireandmetega kursis, siis vib kttimissoov olla tiesti mistlik.


Kas Eesti jahimees on ldiselt loodussstlik ja jtkuhoidlik?


Kindlasti. Ja koostvalmis. Mul on jahimeeste hulgas nii mttekaaslasi kui ka oponente. Mlema argumente on kasulik teada. Jtkuhoidlikkuse selgeimaid vljendusi on, et pder nnestus 1990. aastate nelasilmast lbi tuua ja seejrel on suudetud arvukuse suurenemist kontrollida.


Kui aldis on meie jahimees tegema koostd teadlastega?


Otsusta ise: alustasime 1987. aastal ja koost kestab; meil on jahiseadus, kuhu on seireandmete kogumine sisse kirjutatud; meil on kasutusiguslepingud, mis on kantud jahiseaduse stetest. Kui koostd tsiselt vtta, siis ta toimib. Kuid mitte iseenesest! Ka kski Eesti Looduse number ei ilmu jumala armust, vaid kajastab tellijate soove, tegijate kohustusi ja motivatsiooni. Loodetavasti ei muuda kavandatav keskkonnahaldusreform ulukiseiret keerukamaks.


Milline viks olla koost ideaal? Vi on see juba kes?


Pigem pan tita seda thja kohta, mis pdraasurkonna suunamisse tekiks, kui ei rakendata jahimeeste abiga kogutud materjale. On hea, et on peale kasvamas uus plvkond uurijaid. Huvi pdra vastu psib ja see on tulevikku vaadates vga oluline. Ideaalist on ehk vara rkida. Senisest paremini oleks niteks vaja viia uurimisandmed pdraasurkonna kohta jahimeesteni.


Milline oleks ideaalne pdra majandamine Eestis? Suur reservaat eemal majandusmetsadest?


Pigem ikka asurkonna htlane jaotus le Eesti. Mis ajast me ka ei rgi, meie metsades on ptru olnud peaaegu alati, metsapuudki on igasuguste kahjustajate-kasutajate survega kohastunud: mida muud okaste teravus, repellentsete ainete sisaldus jms. thendab.

Kas praegu on olukord ideaalne? Vib elda, et valdavas osas Eestist talutav. Eks meil ole ju phimtteliselt ka vimalus igasugune uurimine ja korraldamine sinnapaika jtta ja lasta end ptradel juhtida, tehes nendega kik tusud ja mnad kaasa. Vanasti see nii oligi, niteks mn enne Teist maailmasda ja suur tus prast seda. Praegu oleme suutnud ronida mdukale platoole ja sel viimased kmme aastat psinud. Jrsk allasst siit pole kindlasti vajalik, samuti oleks karm mkketus liiast. Parem oma ja naabermaade kogemus appi vtta ning hoida asurkonda vimalikult soodsas seisundis.


Milline on asurkonna hea seisund?


Selline arvukus, tihedus ning vanuse- ja soojaotumus, mis tagab hea juurdekasvu, vhe haigusi, loomade hea toitumuse ja tervise, vastupanuvime keskkonna ja suurkiskjate surve suhtes jne. Oluline on ka ruumiline struktuur: et ptru oleks le Eesti, mitte vaid selle hes nurgas. Samas, et loomadel oleks parajalt eluruumi. Pdralehmade viljakus on vga hea nitaja pdrapopulatsiooni ja selle elupaikade seisundi kohta. Mida suurem osahulk lehmi on tiined, seda soodsam on olukord.

Piisav arvukus, tihedus ja pdrapullide osakaal tagab geneetilise mitmekesisuse ja annab vimaluse esile tusta elujulisematel (geno)tpidel. Just geneetilist mitmekesisust silmas pidades soovitab kttimisettepanek hoida niteks pullide sarvetpide mitmekesisust. Mida vrdsem on sugupoolte arvukus, seda paremad on geneetilise mitmekesisuse ilmnemise vimalused, seda rohkem saab looduslik valik materjali ja seda thusamalt suudab asurkond oma eluvimelisust hoida.

Eestis on nnestunud ptrade sugude suhet hoida pris psivalt tasemel 1,31,4 lehma pulli kohta. Sama suhet ptakse hoida niteks Soomes, kuigi seal on ptru mrksa rohkem ja majandamine pisut teistel alustel. le kahe pdralehma pulli kohta arvatakse olevat liiast: sel juhul jb rohkem pdralehmi vasikata. Meil on vasikata lehmade protsent asurkonna noorusest hoolimata psinud vrdlemisi vike: neljakmne ja viiekmne vahel.

Oluline on hoida asurkond ka vanuseliselt heas tasakaalus. Pder on pikaealine liik, temaga peame vaatama kmme ja kakskmmend aastat ette. Pdraga ei saa kituda nii nagu viljaplluga: koristame platsi puhtaks, paneme uue seemne kasvama, ja jrgmisel sgisel on uus saak kes. Pisut sarnaneb pdrakari psivalt uueneva metsaga, kuid mets ei knni uude paika, pder kll.

Muidugi, asurkonna struktuuriga on vimalik valiklaskmise abil sna laiades piirides mngida. Eestis oleme siiski linud seda teed, et asurkonna struktuuri, erinevalt niteks Phjamaadest, vga spetsiifiliselt ei suuna. Kll oleme aastast aastasse rhutanud, et tasub hoida lehmi, kellel kaks vasikat jrel. Need loomad on kige tootlikumad: kui hel aastal on kaks vasikat, on samamoodi tenoliselt ka jrgmisel aastal. Mitte nii, et jrgmisel aastal puhkavad. Tegu on parimas eas ja vib-olla ka prilikult tugevamate loomadega, kes on endale leidnud ka parimad elupaigad. Ent niisama olulised on asurkonnale tugevate sarvedega, nn. domnantsed pullid, kes tagavad jrglaskonna viljastamise ja snni soodsaimal ajal ja vikseimate kadudega.


Kas on nii, et jahimehed vtavad ra kidurad pullid, ja tugevatel lastakse kasvada kaheksa-heksa-aastaseks ning ktitakse siis?


Ei, pris nii pole, kuigi seda on soovitatud. Kuid kas sa ise tunneksid metsas ra, kes on kidur, kes noor, kes vana? Ka kik jahimehed ei suuda seda ja ka mina mitte alati, enne kui pdra hambaid nen. On kll ldtunnustatud tde, et pdrapullide trofeesarved on tugevaimad just alates vanusest kaheksa-heksa aastat, ja et paremad-tugevamad pullid peaksid saama elada selle vanuseni. Tegelikult aga ktitakse igas vanuses pulle, ja mida nooremad nad on, seda rohkem. Ei saa elda, et see oleks lausa kahjulik, kui just mingit vanuserhma liiga le ei ktita. Philine on ikkagi, et jrgitaks kvooti.


Kui palju meie pdrad ringi liiguvad?


Eesti maastik on nii hsti liigestatud, et pikki rndeid tavaliselt pole tarvis teha. Mitte nagu niteks taigas, kus loomad kogunevad talveks jeorgudesse, kus on rohkem toitu, vi kolivad eemale liiga sgava lumega piirkondadest. Eks meilgi leidub psivamaid talvituskohti, kuhu aasta-aastalt tullakse. Niteks suurte soode servaalad, kus kasvab pajude ja mnni looduslikku uuendust. Aga ega sealgi veedeta kogu talve. Eriti kui lund on vhe vi kui raied pakuvad ninaesist mujalgi. Seetttu paljudel juhtudel toitu jtkub ja pole tarvidust tihedalt koos passida.

Mnes paigas, niteks Peipsi-re pajustikes vi Soomaal, tekib talvise krge veeseisu korral jvlju, kust pdrad on sunnitud ra minema. hukesest jst vi kvast lumekoorikust lbi vajudes kipuvad loomad jalgu vigastama, nii koote kui ka rnu srgatseid. Samuti mjutavad ptrade paiknemist hundid.

On muidki liikumisi, niteks kevadel, kui uus plvkond peale snnib, asuvad eelmise aasta vasikad laiali. Jooksuajal otsitakse vastassugu ja mnguplatse. Kevaditi meelitavad ptru niteks Matsalu rammusad luhad.

Ptradele on sna iseloomulik, et suur jagu loomi on paiksed. Viksem osa loomi arvatakse liikuvat mdukalt ringi ja veel vhem on selliseid, kes elu jooksul ieti paika ei peagi, vaid kivadki ringi. Sellega kaasneb muidugi oht otsa saada, aga teisest kljest, just srased loomad hivavadki uusi elupaiku ja laiendavad sobiva vimaluse korral asurkonna levilat. Ringi liikujaid tekib palju ka siis, kui tihedus lheb suureks. Siis satub neid ka palju kohtadesse, kus neid tavaliselt ei ne, niteks maanteedele ja linnadesse.

Ka Venemaaga kib loomade vahetus. Otseselt uuritud on seda kll vhe, kuid aeg-ajalt piirivalve ikka mrkab mnda ptra Peipsi jrves ujumas. Kuni Vrska kandis veel polnud piiril traataedu, oli seal sgiseti tavaline, et jahimehed arvasid ra tundvat vraid ptru, keda ktiti palju. Siin pole muidugi vlistatud, et teinekord lihtsalt muidu varjus psinud pullidel hakkasid jooksuajal hormoonid mllama ja nad nitasid end ka paigus, kus neid ei teatud olevat. ldiselt aga teame oma ptrade liikumisest praegu liiga vhe. Mne ksiku pdra mrgistamine pole seda lnka tita suutnud.


Ttad ka jahipetajana. Kuidas tundub uus jahimeeste plvkond?


Ma pole jahipetaja ega isegi mitte jahimees: ju seda pole olnud veres. Jahinduskoolitustel ei peta ma mitte pdrajahti, vaid seda, kuidas ptradel vahet teha ja kasutada koloogiateavet pdra kohta asurkonna suunamises.

Noored, kes peale tulevad, on olnud llatavalt tublid. Aga praegu on eelkige vaja koolitada hid koolitajaid. Kes on aeg reformida kogu jahikoolitust, et noored jahimehed saaksid phjalikuma teadmistepagasi. Siis on nad altid mitte ksnes saaki potti pistma, vaid ka vaeva ngema, et seda jtkuks ja ulukiasurkonnad psiksid heas seisundis.


See intervjuu sai tegelikult alguse bioeetikateemalisest mttevahetusest. Sestap kasutan vimalust ksida: mis on jahieetika? Kas see ksitleb ainult inimsuhteid vi hoolitseb kuidagi ka loomade eest?


See on vga lai teema. ldiselt pole siin vrreldes muu eetikaga midagi erilist: ks nurgakivi on siingi aukartus elu ees, teine sstlikkus kige laiemas mttes, kolmas austus saaklooma, jahikaaslaste ja keskkonna vastu, neljas ja kitsam osa kik, mis kib kaasas soovitud saagi tunnustatud viisil tabamisega nii, et muid elusid ohtu ei seata.


--------------


Pdra kttimisettepanek on iga-aastane terviklik levaade pdra asurkonnast, mis sisaldab andmeid asurkonna ja elupaikade seisundi kohta eri maakondades, pdra arvukuse prognoosi jahi algusajaks ning soovitust, kui palju ja milliseid loomi tuleks kttida.

Esimesena Eestis rakendas pdrajahi korralduses teaduslikke uuringuid Harry Ling 1960. aastatel. Kahjuks ei olnud Lingil mantliprijaid koolitatud jahimeeste plvkonnas, kes oleksid seda valdkonda arendanud. 1970. aastatel asus metsainstituudi looduskaitsealade inventuuri raames pdrakahjustusi uurima ning nende seire metoodikat vlja ttama Jri Tnisson.

Alates 1975. aastast on kahjustuste uurimise kese olnud Lahemaa rahvuspark. Uuringud on ha laienenud: luubi alla on vetud ka pdra elupaigaline levik, asurkonna struktuur ja kttimisandmed. Kogutud teabe phjal on rahvuspargile koostatud kttimisettepanek.

1987. aastal hakati jahimeeste abiga le Eesti koguma pdra lualuid, maosisuproove jm. andmeid. Aastal 1991 prdus riiklik metsamajanduse ja looduskaitse komitee esimest korda metsainstituudi poole palvega saada ptrade kttimisettepanek. Esialgu oli see pisut savijalgadel, ent kttimisettepaneku vorm ei ole tollest ajast saadik palju muutunud. Selle aluseks olevaid andmeid kogutakse siiski jrjest phjalikumalt ja ha suuremast osast Eestist.

Kttimisettepaneku leiab veebiaadressilt http://www.metsad.ee/avalik_ulukiseire.html. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse veebilehe www.metsad.ee Kliendiinfo/Ulukiseire rubriigist leiab muudki teavet pdra jt. suurulukite asurkondade ja kttimise kohta.



Ptrade kttimisettepaneku koostaja Jri Tnissoniga vestles septembris algava jahi meeleoludest kan
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012