Eesti Looduse fotov�istlus
2008/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/9
Balti klindi tekke le on palju vaieldud

Uhkeid mererandu palistavaid paeseinu saab meil imetleda peaaegu Narvast saati kuni Osmussaareni vlja, samuti Saaremaa loodeosa mererandades. Tkati leidub seda laadi jrsakuid ka merest mnevrra kaugemal sisemaa poole. Ent htviisi on nende paeseinete puhul tegu thelepanuvrsete geoloogilise mlestistega, milleta Eestimaa loodus oleks kindlasti palju kahvatum.

Need kaks klindiriba on erinimeliste klindivndite osad: Rootsi ranniku lhedalt landi saare juurest kuni Laadoga jrveni ulatub Balti klint ja Ojamaa lunaosast Saaremaale kulgeb Siluri klint. Mlemast vi nende kitvamatest paeseintest on meie ajakirjas varem korduvalt juttu olnud, veelgi ohtramalt on avaldatud neist fotosid. Kaks aastat tagasi ilustas Phja-Eesti klint ka ajakirja esikaant. Toona pdis Hella Kink heita valgust pankrannikule kui maailmaprandivrilisele loodusmlestisele (loe EL 2004/10). Kllap on lugejatel meeles aastatetagune paraku luhtunud lpuga Unesco-saaga, kui keskkonnaministeerium esitas kaheksa Phja-Eesti pankranniku liku maailmaprandi kandidaadiks.

Sedapuhku on kaanelugu taas Phja-Eesti klindist, igemini on ksitluse alla kogu Balti klint. Viks arvata, et nnda kaua ning sna muutumatult psinud astangu kohta on tnapeval viimne kui ksikasi teada. Ent teadusringkondades peetakse Balti klindi tekke le ikka veel gedaid vaidlusi. Aegade jooksul on ptud selle vimsa astangu teket selgitada niteks tektoonilise, glatsiaalse, kulutusliku ja rg-Neeva hpoteesiga. Mned seisukohad on olnud pris vastakad. Tartu likooli geoloogia osakonna vanemteadur Igor Tuuling pab avaloos selgitada Balti klindi kige teprasemat tekketeooriat, mille pooldajaid on ka kige enam.

Sellest sna hoolsat svenemist nudvast kirjutisest nhtub, et Balti klindi algsel tekkel osutusid mravaks vga paljud loodusprotsessid. Kige thtsam tegija oli siinjuures jgede erosioon ning sellega kaasnevad nlvaprotsessid. Nii et, seistes krgel astangul ja vaadeldes vastu kivimri laksuvaid merelaineid, on vr arvata, et meri selle jrsu paeseina tekitas mere murrutusel ei ole Balti klindi algse tekkega mingisugustki seost.

Peale phjaliku klindiloo ei saa me seekordki lbi seenteta. Seda enam, et kes on kuldne seeneaeg. Jtkub puravike seeria, sedapuhku tatikute tutvustamisega. Kuulo Kalamehe loost leiab aga vihjeid selle kohta, kuhu Kirde-Eestis seenele minna ning milliseid liike viks sealt kige enam leida. Kuid rammusat seenesaaki leiab tnavu sgisel peaaegu igast metsast, ja kel huvi eesktt puravike vastu, neile soovitaksin kaasa vtta meie juulinumbri keskel ilmunud Vello Liivi fotodega puravikepostri.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012