Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2008/11
Tnapeva Tarzani lugu

Et kik ausalt ra rkida, pean alustama sellest, et mulle hirmsasti meeldib puude otsas turnida. Et oma lemmikharrastusele phenduda ja mitte tavainimese kombel tle hakata, seadsin sammud Tartu likooli ja astusin neli aastat tagasi doktorantuuri. Just nii palju kulub tnapeval doktorit valmimiseks ja septembrikuust saadik vristabki vrskest trkivrvist lehkav llitis mu raamaturiiulit.

Vanade nsate puude otsas turnida on pris ohtlik. Sellegipoolest vivad just srased puud olla vga vrtuslikud, olles metsas koduna hdavajalikud rmiselt mitmekesisele elustikule [1, 2]. Puuntest kujuneski mu doktorit [3] phiteema. Tpsemalt: kus, kui palju ja milliseid si leidub; kes ja mil viisil neid asustavad ning milliseid si need asukad ise eelistavad vi vldivad. Seni, kuni neis ksimustes pole selgust, vime kll neelustikule pialt hoida, kuid nende heaolu eest hoolitseda lihtsalt ei oska.

Kuidas puus tekib? Vtmethtsusega on siin tve keskosa lagundav sdamemdanik, mis vimaldab rhnidel viksema vaevaga nsusi rajada ning mis kujundab aja jooksul muude vigastuste (nt. oksa murdumine, tve lhenemine) kaasmjul nn. kdunsusi. Tve vlimisest, mdanikust vigastamata maltspuiduosast moodustub pesakambrile tugev sein, mis kaitseb pesarstajate eest ning hoiab nepuud murdumast.

Et tavaprane metsamajandus eemaldab nte tekkeks sobivad vanad seentega nakatunud ja vigastatud puud, siis ongi majandusmetsades neloomadele tunduvalt vhem eluvimalusi kui loodusmetsades.


Vana ja uue maailma ned. Vtsin luubi alla vimalikult suure hulga kogu maailmas puunte kohta tehtud uuringuid. Kas puusi leidub kikjal sama palju vi hakkab silma n.-. leilmseid erinevusi? Enamik uuringuid prineb Euroopast ja Phja-Ameerikast. Selgus, et Phja-Ameerika metsad on keskmiselt mrksa nerikkamad kui Euroopa omad. Miks mine vta kinni! Teadupoolest on Ameerikas loodusmetsi suhteliselt rohkem ja ka lbi raiutud metsad on seal palju hiljutisem nhtus kui Euroopas. Ent isegi kui vrrelda vaid sealseid majandusmetsi siinsetega, on vahe ilmne Ameerikas on puusi tihedamalt.

Veel selgus, et niiske kliima aladel on metsad nerohkemad kui kuivadel aladel. Teadagi, niiskus on puitu lagundavatele seentele meeltmda. ldisemalt viks sedasorti leilmsetest erinevustest jreldada, et kuskil tehtud ksikuuringute tulemusi ei saa ks-heselt le kanda maailma teistele piirkondadele. Seetttu peaksid niteks looduskaitse otsused phinema eelkige kohalikel uuringutel. Ka eri alade nestiku ajalugu vib olla priski erinev aga just ajaloolised olud on need, mille mjul tnapeva liigid on kujunenud, millega nad on kohastunud.


ned Eesti metsades. Vrreldes paljude teiste Euroopa metsadega on enamik Eesti metsi vga nevaesed: keskmiselt kigest ks s hektaril. nevaesuse phjus on tenoliselt pikaajaline ja intensiivne metsamajandus. Meie metsades on liiga vhe suure hulga nte tekkeks ja psimiseks sobivaid pliseid puid, eriti haabu ja tammi.

Tsi kll, kui uurisime 900 km2 ala Loode-Tartumaal, leidsime, et nte tihedus majandatud metsades ja Alam-Pedja looduskaitsealal ei erinenud. Phjus on selles, et kaitsealal leidus mrksa vhem nte tekkeks soodsaid viljaka pinnasega elupaiku ning palju rohkem loomupraselt nevaeseid soometsi. Metsade majandamise hvitav mju tuli aga selgelt ilmsiks, kui vrdlesime nte tihedusi majandatud ja kaitstud metsades biotoopide kaupa: majandusmetsades oli netihedus peaaegu poole viksem.

Vaadates nepuude paigutust Eesti maastikus, neme, et need on koondunud rhmadesse. Seda seetttu, et nerohked vanad leht- ja segapuistud paiknevad enamasti hredalt ksikute laikudena. Srased suure vrtusega elupaigad vajavad erilist thelepanu neelustiku kaitsel. ksiti on need selge ohu mrk, sest enamikus lejnud metsades ei leidu peaaegu mitte htegi nt ja nii vib he vikese ja pealtnha thise elupaigalaigu hving teha suurt kahju paljude loomaliikide asurkondadele.


Ei vasta tele, et vahet pole, auk on auk. Ehkki kehasuuruselt pris sarnased, eelistavad eri liiki nevrvulised ometi kasutada erisuguse tekkelooga nsusi. Seetttu seostub nte mitmekesisus positiivselt nii nevrvuliste liigilise mitmekesisuse kui ka asustustihedusega: mida erilaadsemaid si metsas leidub, seda enam pesitseb seal vrvuliseliike. Iga liiki leidub seda rohkem, mida rohkem on just sellele liigile sobivaid nsusi. Vimalik, et evolutsioon on srase tjaotuse kujundanud seetttu, et nnda on liikidevaheline konkurents pesapaikade prast viksem.

Niisiis on mitmekesise neelustiku olemasoluks vaja palju eri tpi nsusi. Vime seada majandusmetsa les suure hulga pesakaste vi siis juhtuvad rhnid seal kva td tegema ja rajama hulga rhninsusi ometi ei asenda see loodusmetsadele omast mitmekesist nestikku, mis kujuneb vga erilaadsete protsesside tagajrjel.

Mida siis teha? Tuleb alles hoida rangelt kaitstavaid metsakaitsealasid. Majandusmetsades tasub raiest ssta vanu nn. silikpuid. Majandajal on vimalik metsaelustikku mitmekesistada, silitades just vimalikult eri tpi nte tekkeks sobivaid puid (eri liiki, erinevalt vigastatud, eri vanuses jne.). neloomad ei ole ainukesed, kes siit vidavad: mitmekesine puistu rikastab ka paljusid muid elustikurhmi. Puude liigiline ja vanuseline mitmekesisus vib maandada ka metsa haiguspuhangute riski.

Tsiselt tasuks melda raieringi pikendamisele nii, et mned puud hektari kohta juaks nepuudena raisku minna. Kaotame thise protsendi metsamaterjali, kuid elustikule oleks see vrreldes praegusega suur vit. Jah, kindlasti juab mets kunagi ka srasesse ikka, kus enamike puude vrtus tarbepuiduna hakkab tugevalt kahanema. Selle eani ei tasu raiega testi oodata ent praegu ligatakse puud metsamaterjaliks tihti juba aastakmneid enne seda vanust, pelgalt seetttu, et nii tundub rahaliselt kige tasuvam.


neoaasid meenutavad kunagist kllust. Alam-Pedja looduskaitsealal uurisin nestikku ja neelustikku jersetes haavikutes, kus nsusi leidus kmme korda tihedamalt kui mbruskonna metsades keskmiselt. Neid haavikuid viks nii mnestki kljest ksitleda kui nidet looduslike, inimesest puutumata olude kohta.

Ennist oli juttu, et maastikus on nepuud koondunud ksikutesse elupaigalaikudesse: vanadesse lehtpuurohketesse puistutesse. Alam-Pedjal avastasin, et ka viksemas ruumimastaabis, s.t. he elupaigalaigu sees paiknevad nepuud tihedate paarikmnemeetrise lbimduga rhmadena.

Phjuseid vib siin olla mitu. ks on ilmselt see, et netekkeks soodsad puud haavad ja sanglepad kasvavad lhestikku, kas oma klonaalse kasvuviisi vi siis puistusisese mikromaastiku (mikroreljeef, mullatbid, alusmetsa valgusolud, avatus tuultele jne.) muutlikkuse tttu. Teiseks, ka puitu kdundavad seened vivad levida kolletena ja nnda tekitada puunte oaase.

Rhnined paiknesid veelgi tihedamate rhmadena kui kduned. Vib-olla mngib siin rolli rhnide territoriaalne eluviis: si ei taheta rajada territooriumi servaalale.


Millised ned on eriti populaarsed? Viks arvata, et kena mara avaga, avarad ja tugevad rhnined on need, mida nevrvulised eriti hindavad. Tegelikult see nii ei ole. Rhnintele eelistatakse viksema avaga kdusi, kus pesal on turvalisem. Vimalik, et suur-kirjurhnil, kes on ks sagedasemaid nevrvuliste pesade rstajaid Euroopas, on kdusi raskem leida ja neile ligi pseda kui rhnintele.

Tsi kll, ldiselt eelistatakse elusate puude nsusi: seal on nsuse eluiga keskmiselt kuus korda pikem kui tgaspuudes ja nnda on viksem tenosus, et pesapuu murdub just pesitsusajal.

Rhnisi leidub Eesti metsades le 20 korra rohkem kui rhnipesi. Kdusi tuleb meil kohati ette mitu korda hredamalt kui rhni omi. Srastes metsades vivad rhnid olla paljudele teisestele neloomadele vga olulised, toimides tugiliikidena: enamikku nende loodud si kasutavad tegelikult hoopis muud loomad.

Ent nagu tehtud uuringud nitavad, ei pruugi see olla metsades laialt kehtiv ldreegel. Nagu eldud, kui vimalik, siis teisesed neloomad pigem vldivad elukohana rhnisi. Teiseks, olgugi Eesti metsades enim levinud netp just rhnined, on need nerohketes loodusmetsades muude tpide krval vhemuses. Nimelt vib rhninte tihedusel theldada n.-. lempiiri: paistab, et neid ei leidu kuskil rohkem kui umbkaudu 1020 hektari kohta. Seda arvatavasti jllegi rhnide territoriaalse eluviisi tttu. Kdunte puhul srast selget tiheduse lempiiri ei ole, neid mahub netekkeks soodsasse metsa tunduvalt rohkem.

Seega on rhnid vrvulistele tugiliikideks peamiselt kpsetes majandusmetsades, kus kdusi on veel vga vhe. Siingi tuleneb rhnide thtsus philiselt nende rajatud nte rohkusest, mitte heast sobivusest vrvulistele. Seevastu puistutes, kus kdunte osakaal on suur, pole rhnid tugiliikidena kuigi thtsad isegi juhul, kui nende arvukus on suur.

Eelloetu phjal tekib paratamatult ksimus:


Kas nte hulk meie metsades piirab neloomade arvukust? Tegelikult me ei tea kuigi kindlalt, kuidas see oli vanasti, kui inimksi ei olnud veel metsi mber kujundanud ning evolutsioon vormis neloomadele nende praeguse no ja loomu. Vimalik, et si oli enamasti klluses ja liikide arvukust piirasid sootuks muud tegurid, nagu kisklus, toidu hulk vi territoriaalsus. Ent vimalik ka, et si oli palju, kuid veelgi rohkem sigines neloomi, nii et mnigi pidi jma lageda taeva alla ja pesitsemisest just seetttu loobuma.

Kll vime praegu tdeda, et mitmel pool maailmas leidub palju asustamata si nii majandatud kui ka loodusmetsas, ning see, kui suur osahulk si on asustatud, ei olene nende tihedusest. Kas vime jreldada, et si kui elukohti on piisavalt? Nii lihtne see siiski ei ole. nte kttesaadavus, kasutusklblikkus neloomadele vib oleneda peale nte hulga ka nende omadustest ja ruumilisest paiknemisest. Niteks: kui leidub palju suuri rhnisi, mis peale selle paiknevad veel ksikute rhmadena tihedalt koos, siis on neist suhteliselt vhe kasu territoriaalse eluviisiga vrvulistele, kes vajavad pisikese avaga nsusi. Tihedas nerhmas on territoriaalsetel lindudel ju tegelikult vimalik kasutusele vtta vaid ks s, mille elanikud siis lejnud huvilised lhikonnast minema peletavad.

Maailmas tehtud uuringutest on jnud mulje, et hoolimata nte suurest ldhulgast sisuliselt tiesti inimmjuta, n.-. plismetsas piirab sealgi nii mndagi liiki just neile sobilike omadustega nte hulk. Seda muljet kinnitas ka meie katse: kui riputasime Alam-Pedja nerohketesse lammihaavikutesse juurde pesakaste, siis suurenes rasvatihaste arvukus. Ilmselt olid meie pesakastid just rasvatihastele pesitsemiseks palju sobivamad kui looduslikud ned. Ning paljud asustamata looduslikud ned ei ole thjaks jnud sugugi mitte seetttu, et rasvatihaseid neisse ei jtku.

Nii tulebki tdeda, et neloomade eest hoolitsedes ei saa me piirduda pelgalt nte koguhulga le arvepidamisega ja ka niteks pesakastide riputamisega, vaid jlgida ja suunata (vimaluse korral eelistades looduslikku isevooluteed) tuleks just seda, milliseid ja mis liikidele sobivaid si leidub.

Tegelikult ei ole tsi, et ma ronimise enda prast puude otsa tikun. Elu meie peade kohal krgemal kui see, millest tavaliselt oleme harjunud mtlema ja aru saama tundub liiga vhe avastatud ja seetttu pnev.


1. Lhmus, Asko jt. 2005. Haab pakub elupaiku vhemalt kahele tuhandele liigile. Eesti Loodus 56 (10): 615.

2. Remm, Jaanus; Lhmus, Asko 2005. Kas Eesti metsades peaks olema rohkem nepuid? Eesti Mets 3: 3235.

3. Remm, Jaanus 2008. Tree-cavities in forests: density, characteristics and occupancy by animals (Puunte tihedus, omadused ja asustatus metsades). Dissertationes Biologicae Universitatis Tartuensis. Tartu likooli Kirjastus, Tartu.
Misteid

- Loodusmets: looduslikult arenenud mets, kus inimtegevus ei ole kossteemi oluliselt mjutanud.

- Esmased neloomad: liigid, kes rajavad puudesse uusi si; Eestis peamiselt rhnid.

- Teisesed neloomad: liigid, kes kasutavad pesa-, redu- vi varjepaigana juba olemas olevaid puusi.

- Kduned: rhninte krval teine philine puunetp meie metsades; tekivad puu kdunemise ja muude vigastuste koosmjul.



Jaanus Remm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012