Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2008/11
Trasoo looduskaitseala hoiab metsi, soid ja paanepealseid

Kahe muistse maakonna, Harju- ja Lnemaa piiril paiknev ala pakub huvi nii taimetarkadele, samblaspradele, jljekttidele kui ka metsandusloo ja prandkultuuri huvilistele.

Trasoo looduskaitseala asub Rapla maakonna sdames, phiosas Raikkla valla maadel, hlmates Metskla, Nmmkla, Keo, Valli ja Vahaknnu kla. Kaitseala edelaserv ulatub Mrjamaa valda Vanamisa, Nri ja Paisumaa kla maadele ning ka Salavalge nime kandev metsane lahustkk jb Mrjamaa valla Kohtru kla piiresse. Trasoo kaitseala koosneb viiest sihtkaitsevndist ja hest piiranguvndist, kogupindala on 3437 ha.

Looduskaitseala on rajatud alles hiljaaegu, juunis 2005. Tuke selleks andsid mitmesuguste projektide ja inventuuride tulemused: Eesti mrgalade inventuur, metsakaitsealade vrgustiku loomine, metsa vriselupaikade inventuur (neid leiti siit le 25), aga ka palju aastaid Raplamaal mttetalguid ning arutelusid hutanud idee luua siia loometsade looduspark [4]. Viimasel ajal on huvitavaid avastusi toonud prandkultuuri objektide kaardistamine [3].


Kaitstavad vrtused on poollooduslikud kooslused, metsaelupaigad, eri tpi sookooslused (ligi pool kaitseala pindalast) ning kaitsealused linnu- ja taimeliigid. Alale on iseloomulik alvarite ehk loo elupaigatbi (kood Euroopa loodusdirektiivis: 6280*) rohke vaheldumine nii laialehise metsa, eriti lootammikute (9020*), kui ka liigirikka madalasooga (7230). Siin leidub ka sinihelmikakooslusi (6410), looduslikus seisundis raba (7110*) ning rikutud, kuid taastumisvimelist raba (7120). Metsatpidest leidub veel vanu loodusmetsi (9010*), rohundirikkaid kuusikuid (9050), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*). Linnuliikidest vrivad thelepanu metsis ning taimedest kaunis kuldking ja eesti soojumikas.


Mrgalade inventuuri kigus juulis 1997 kaardistati Raikkla valla lunaosas mitu huvitavat sood: Kosesoo, Sskla soo, Trasoo madalsood koos Mailukse soosaarega [2]. Kui Kosesoo kujutab endast servadel puismttaraba ja keskosas tpilist lageraba, siis Trasoo nn. soostik on mrksa mitmekesisem. Siin on tegu vga liigendunud ja sopiliste, liigirikaste madalsoodega. Leida vib sepsika, niitja tarna, porsa-ubalehe, sinihelmika ja ristarna kooslusi. Siinseid madalsoid vristab looduslikkus, s.t. puuduvad kraavid. Ainus suurem kraav kulgeb Mailukse soosaartest phja pool. Suurima soosaare, Mailukse kandis vib nha kolme talukoha jlgi. Mailuksel kasvab ka kaitsealune tamm, mille mbermt on 5,5 m ja krgus 20 m.

Eri valdkondade inventeerijad ja botaanikud on Trasoo kaitseala krgelt hinnanud nii taimestiku liigirikkuse kui ka maastiku mitmekesisuse poolest. Madalsoodega vahelduvad siin paanepealsed ja nmmed.


Paanepealseid ehk paepealseid on kirjeldanud lhikonnast Lipalt prit usundiloolane, luuletaja ja kirjamees Uku Masing (19091985). Oma raamatus Mlestusi taimedest [9] snab ta nii: Paane-pealne on selline, et kuuekmne aastagi prast [prast raiet] polnud kasvanud uut metsa. Neljakmne-aastasest polnud vtta muud kui hagu, aiateibaid ja roikaid.


Nmme miste thendab Raplamaal muud kui mujal Eestis: mitte kuiva liivast ala, vaid enamasti loometsi. Loodushuvilistele tuntuim on Raplamaal vast Rangu nmm Mrjamaalt loodes professor Theodor Lippmaa loometsade psiuurimispaik 1940. aastate paiku [5]. Trasoo kaitseala piires teatakse Kose nmme ja Trasoo nmme (lnepoolsem nn. Vike nmm) kahel pool RaikklaValguPrdu maanteed.


Metsad. Riikliku looduskaitsekeskuse tellimusel on metsakorralduse broo hiljuti valmis saanud siinse ala metsainventuuri ja hooldamis-majandamisvtete kava. Lhtudes metsaseaduses toodud metsamaa miste seletusest, vib kaitseala metsasuseks pidada 73% (2508 ha). Valdavad on mnnikud (69%), jrgnevad kaasikud (12,6%) ja kuusikud (11,6%). Tamm on peapuuliik 17,7 ja haab 14 hektaril.

Muldade vaheldusrikkus loob aluse ka elustiku mitmekesisusele. Loometsatpidele vastab 33,6% ning madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatbile 23,4% kaitseala metsamaast. Leidub ka palu-, laane- ja soovikumetsi. Soouurijad ja metsahindajad on tdenud, et kaitseala rabade ning vanade rabametsade kooslused on inimtegevusest priski puutumata. Seevastu mineraalmuldadel kasvavate metsade areng on olnud kll looduslik, kuid nende tekke puhul on inimksi suuresti mngus olnud. Ulatuslikke raieid on arvatavasti tehtud enne Esimest maailmasda. Sellele vihjab mnnikute ja kuusikute vanuseline jaotus: palju leidub le 100-aastasi puistuid. 60-aastased ja vanemad kaasikud on kunagiste kultuurmaade loodusliku metsastumise tagajrg. Sooheinamaid on veel usinasti niidetud enne kollektiviseerimist 1940.1950. aastatel. Thelepanu vrib, et kaitsealal leidub ka le 150 aasta vanuseid okaspuupuistuid.


Taimestik. Trasoo loometsa vriselupaikadest (mitu neist tamme-enamusega) ja madalsoodest vib leida rohkelt kpalisi. Peale kauni kuldkinga on taimetundjad siin silmanud kahkjaspunast srmkppa, sooneiuvaipa, harilikku koraamatut, tmmu kppa, Russowi srmkppa, vthuul-srmkppa, soohiilakat jt. Siinsete kaitstavate liikide ohtrust on oma taimeretkede kirjeldustes maininud Olev Abner ja Tiit Petersoo, niteks he peva saagina 21 liiki haruldusi [1, 11].

Trasoo on Eesti idapoolsemaid alasid, kus kohati hulgaliselt kasvab hariliku porssa. Sellele pronksikarva tpikestega psale soodsamad alad on saartel ja Lne-Eestis. Ka Raplamaa vapitaime kandidaati ja ht Euroopa loodusdirektiivis thtsustatud liiki pst-linalehikut kohtab Trasoo nmmes. Uku Masing on oma taimemlestustes phendanud rohkelt thelepanu nn. maalnlaste kihelkondades (Mrjamaa, Vigala) tavalisele liigile, kuid ka Raikkla maadel Ahtama je ja Kose nmme lhedal leiduvale rt-punanupule [7].

Kuna kaitseala on ealt alles nooruke, siis uurimisvrset ala ja valdkondi siin jtkub. Samblatundjad tegid tubli uurimisretke Trasoosse oma suvepevadel mullu juuni alguses. Tulemusi vib igaks lugeda Samblasbra 10. numbrist (www.botany.ut.ee/bruoloogia). Siinkohal tahaks lisada nite, kuidas Raplamaal on metsavriselupaikade indikaatorliigid ehk metsa mitmekesisuse tendajad tle rakendunud ja aitavad leida haruldusi. Indikaatorliikide phjal tehti kindlaks vriselupaik Salavalge lahustkil (kunagise Velise metskonna Laane vahtkonnas). Kui vriselupaiga samblaid seejrel phjalikumalt uurima asuti, leiti he haruldase helviksambla, kolmehlmalise batsaania (Bazzania trilobata) kasvukoht ks viiest Mandri-Eestis [8].


Trasoo nime asemel kasutatakse ka murdeprast Trassood. Nime pritolu ulatub kaugetesse aegadesse. Kui sakslased ja taanlased 1284. aastal piiri klaarisid, kajastus rikutes siin kandis Toresso-nimeline koht [10]. Asustuseuurija P. Johanseni andmeil leiab neis rikutes Toresso nimega koos ka Mustoya (praegune Mustoja Misamaa kla lhedal) ja Lmmede (praegune Lmandu kla) nime. Samuti on Toresso kantud 18. sajandi lpul vlja antud Mellini kaardile [6]. Talumaad Valgu ja Jrvakandi misamaade vahel kiiluna asunud Ohukotsu misa valdustel on kutsutud ka Terassooks.


Prandkultuuri inventuuriga said kaardile olulisemad jljed meie esivanemate tegevusest siinmail: muinaspllud Kaaritsa talust idas, Kaaritsa saunakoht, Kose raba vanad turbavtukohad, erilised piirimrgid, loo alguses mainitud talukohad soosaartel, metsavendade punkrikoht jpm. Rahva mlus on veel alles ajaloolised kohanimed. Selle ilmekas nide on kogu kaitseala phjast lunasse lbiv Pikassoo talitee, mis oli kasutusel heinte veoks talvel ja mida mda peeti hendust Jrvakandi misa ja Allika kla vahel. Tee on praegugi veel maastikus mrgatav ja rabamatkal saab seda tarvitada. Kaitseala phjapiiril on veel silinud Trassoo ehk Tiitsu metsavahikoht. ldse vib siinsetelt aladelt leida palju metsandustegevuse jlgi. Mdunud sajandi keskpaiku pti ju vga usinasti looaladele uut metsa kasvama panna, tehti rohkesti katseid ja uuringuid. Kaitseala lneosas on veel praegu jlgi niteks 1930. aastate majanduskriisi nn. valuutalankidest ning ka varasematest lageraietest, mis pole taas metsastunud, sest puastel suvedel kuivavad hukesed mullad tielikult vi seetttu, et vhesed trganud puud on toidulauaks ulukitele.


Praegu koostatakse Trasoo looduskaitseala kaitsekorralduskava, kus kajastuvad kik loodusvrtused, ohud ja kaitsemeetmed, aga ka vimalused piirkonda tutvustada. Kaitseala haldab Raplamaa keskkonnateenistus ning kaitse korraldus on riikliku looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni hooleks.


1. Abner, Olev 1996. Taimeretkedest Raikkla mbruses. Lehmluke nr. 13 (loodusleht Raplamaa lehes Ndaline; 15. oktoober 1996).

2. Brset, Erik jt. (koost.) 1997. Eesti mrgalade inventeerimine. Projektiaruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu.

3. EELIS (Eesti looduskaitse infossteem); www.eelis.ee

4. Ehrpais, Jri (koost.) 2001. Loometsad. Eesti Metsaselts.

5. Eilart, Jaan 1976. Knnumaa ja Krvemaa taimegeograafilisest aspektist. Rapla rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutuleku kogumik. Tallinn: 3742.

6. Hermann, Uno 1975. Misamaa Mustoja. Eesti Loodus 26 (7): 421422.

7. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim.) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Eesti Maalikool, Tartu.

8. Maasikpalu, Kristel; Ingerpuu, Nele 2006. Kaitstavad I ja II kategooria helviksamblaliigid Eestis. Tartu likooli Botaanika ja koloogia Instituut; www.botany.ut.ee/Maasikpalu_baktoo.pdf

9. Masing, Uku 1996. Mlestusi taimedest. Ilmamaa, Tartu.

10. Parnabas, Aleksei 1984. Endise Lnemaa Velise valla elust-olust. I osa. Misad. Ksikiri Sillaotsa talumuuseumis; http://www.velise.ee/m6isad_files/mainm6is.html

11. Petersoo, Tiit 1996. Edukas botaaniline retk Trasoo nmmedele. Lehmluke nr. 13 (15. oktoober 1996).



Kalev Tihkan
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012