Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2008/11
Vlsi matkarada tutvustab metsa ja metsaelu

Ligikaudu pool meie kodumaa pindalast on kaetud metsaga seda vib igustatult pidada meie rahvusrikkuseks. Ent peale puidust saadava tulu on metsal hulgaliselt muid vrtusi, mida ei saa rahas vi numbrites mta. Neid hvesid pole kuigi kerge ka snadega seletada vaid sagedased metsaskigud aitavad neid mista.

ks kena Eesti vanasna mrgib, et puud metsas ei kasva kik hesugused, nnda ka inimesed. Kllap tekitavad metsaskigudki meis erisuguseid tundeid: on neid, kes ei tihka ksipini minna teeveerest kaugele puude vahele, seevastu mni marsib julgelt sgavasse laande; hele on metsavaikus ja tuules tsuvad puutved liiga igav vaatepilt, teisele mets aga lputu avastamisvli.

Et Eesti Looduse novembrinumber keskendub metsadele, suundume matkarajalooski metsa. Sedapuhku Vrumaale Vlsi rajale, mis avati mullu maikuus metsandala raames. Olgugi et sna Vru linna klje all, saab ka sel teekonnal tunda metsahngu ning uurida Vrumaale sna iseloomulikke mnnimetsi.


Metsast saab puitu. Vlsi metsaraja algus on rohtunud platsil VlsiRoosisaare tee res. Loomulikult saab siin le kaeda matkaraja kaardi ja lugeda tutvustavat liku teekonna kohta: see on viie kilomeetri pikkune rada, mis sobib ppekiguks jalgsi vi talvel ka suuskadel. Seda rada, kll osaliselt, on kasutatud ka koolipilaste suusatundideks: kehalist kasvatust anti lastele siin eesktt 1960.1970. aastail.

Kaardi juurest, nagu ka kogu rajal, aitavad iget suunda ja teeotsa valida matkamehe thisega postid. Esimene neist viitabki mda VlsiRoosisaare teed edasi lne poole. Kui knan sellelt vasemale metsasihile, jtkub retk hrendatud mnniku serva pidi, teisel kel aga mrina tihe kuuse-mnnipuistu.

Tolles ndseks valgusrohkes 125145 aasta vanuses mnnikus tehti aegjrgset raiet kuue aasta eest. Srane raieviis on Eestis kasutusel olnud juba paar sajandit alates 19. sajandi algusest, et vimalikult looduslhedaselt, vahepeal pris lagedaks raiumata, asenduks vana mets noorega. Teisisnu raiutakse esialgu vlja vigastatud, kasvus maha jnud vi tuulehellad puud, luues sedaviisi soodsamad valgus- ja kasvuolud uuele metsaplvele: jrelkasvu tekkeks vajalikud seemned tulevad neil metsatkkidel vanadelt puudelt. Tihtilugu aitab inimene seemnete idanemisele ka kaasa, tdeldes metsapinnast ksitsi vi masinaga. Sedamda, kuidas seemnetest saavad vikesed mnnijussid ja neist sirguvad elujulised puud, raiutakse ka vanemaid isendeid vhemaks. Pris viimane vanade mndide koristusraie tehakse siis, kui noortel on pikkust poole meetri jagu.

Samasuguseid metsamajandamise vtteid neb ka jrgmisel rajaligul. Ent see mets on raiutud sna hiljaaegu raieala teise servas jvad kohe silma krged ravedu ootavad oksahunnikud, metsaalune on aga sna konarlik ning iget liikumisrada polegi kuigi kerge leida. Siiski, mningase silmitsemise jrel mrkan umbes paarsada meetrit eespool jrgmist viita.

Vlsi rada tutvustab metsamatkajatele ka pris lageraieala ning selle uuendamist. Too matkaraja lpuosas olev kaheksas (ja htlasi viimane) vaatepunkt on paigutad le hektari suuruse raieala serva. Raiekps mnnik veti siin maha paar aastat tagasi ning sama aasta kevadel pandi kasvama uus mets. Nende mne aasta jooksul on lappidele klvatud seemnetest sirgunud juba 1020 sentimeetri pikkused mnnitaimed, kes peaksid matkajatele oma kohevate okastega juba hsti silma hakkama.

Ent ka lageraie puhul ei veta mets viimse puuni maha: alles jvad ksikud seemne- ja silikpuud. Nime poolest on sna selge, milleks neid vaja: sirged, kitsa vra ja muude nitajate poolest heas seisus seemnepuud annavad looduslikku seemet; jmedad, suurte laiade okstega ning nsuste ja arvukate rhniaukudega silikpuud aitavad tagada metsaelustiku mitmekesisust.


Elu keset metsa. Vlsi rada ei juhi thelepanu mitte ksnes metsamajandusvtetele, vaid ka metsa muudele vrtustele, samuti metsaelustikule.

Tulles le Roosisaarele suunduva asfaltkattega tee, muutub kigurada aina niiskemaks, kuni juame pris mrjale Tsiaojaga lodualale. Kige vesisemast kohast ja le Tsiaoja aitab laudteejupp ning puitsild. Kllap vib juba eemalt aimata, kes siinse oja oma elupaigaks on vtnud. Ikka needsamad vee-elukad, kes mitmel pool Eestis juba aastaid ttult jrjepidevalt oma asju on ajanud. Endale meeleprast ja vrtuslikku elukeskkonda luues on koprad lasknud vee peale arvestatavale osale heale metsamaale, kuid liigniisutatud on ka heina- ja muud maad.

Jtnud kopraala selja taha, muutub mets taas tihedamaks, mitmekesisemaks, ka rgmetsailmelisemaks. Tegu on Kublitsa jrve ja Uraoja vahelisel seljandikul kasvava plise metsakooslusega. Matkarajarset metsa ilmestavad siin ksikud hilud, kdunev puit, kuivanud puud jmt., mis vriselupaigale omane. Selles metsas on peapuuliigiks mnd, kellest vanimad on umbes 155-aastased. Peamiselt just need sgavavaolise korba, jmedate harali hoidvate okste ja tvensustega mnniraugad on andnud alust pidada seda 3,7 hektari suurust ala vriselupaigaks. Srastel metsadel lastakse kujuneda ja kasvada omasoodu, neid raiutakse vaid erandjuhtudel kui le kib suurem torm vi tromb, mis puid murrab, vi kui paiga hvitab metsapleng.

Et metsast vi metsandusest kneldes tehakse sageli juttu ka suurematest loomadest, ulukitest ja jahipidamisest, on Vlsi matkarajal tutvustatud killukest sellestki valdkonnast. Matkatee eelviimasesse, seitsmendasse ppepunkti on rajatud metsloomade sdakoht sdasime ja soolakuga. Sraseid stmisplatse vib Eesti metsades, eriti aktiivsemates jahipiirkondades nha sna sageli.

Sdasime tuuakse ulukitele toidupoolist heina, vihtu, tera- ja juurvilja enamasti talvel, kui ilma- ja lumeolud on karmid ning metsloomadel vaevaline toitu hankida. Simest pisut eemal on soolapuu, mida metsloomad kasutavad ldiselt aasta ringi. Tavaliselt asetatakse soolakivi vi mnikord ka auklik mber jmesoolaga pooleteise kuni paari meetri krguse puunoti otsa. Vihmavesi kannab kivilt vi mbrist soolvee allapoole. Nnda soolainetest immutatud puud lakkudes saavad oma mineraalainevajadust rahuldada nii viksemad kui ka suuremad metsaelukad.


Puhkus metsas on parim puhkus. Vlsi metsamatkaraja kenamaid kohti on Kublitsa jrv. See on vike 1,3-hektarine metsajrv, millel pole ei sisse- ega vljavoolu. Suuremalt jaolt on tolle umbjrve kallas niiske ja madal turbasamblatsik. Ent umbes kolmandik kaldast on palistatud liivase palumnnikuga. Just see osa jrvest on olnud aastaid Vru linna elanike meelispaik. Siin kiakse jalutamas, tehakse lket vi lgastutakse muud moodi. Puhkajatele on palumnnikupoolsele kaldale rajatud mitu lkkepaika, neist kige ajakohasem ettevalmistatud lkkeasemete, metallist kattega lkkekoha ja kimlaga ala jb matkarajast pisut eemale jrve kirdenurka.

Kuna Kublitsa asub Vlsi raja poolel teel, on ka matkarajal rndajatel paslik siin pausi pidada, et seejrel reipalt teinegi osa teekonnast lbida.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012