Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2008/11
JUGAPUU ANDE EI TOHI SA!

Jugapuu on plvinud inimeste thelepanu mitmes vallas. Kll pikaealisuse, kll mitme kasvupiirkonna haruldusena, kll temaga seotud primuste ja legendide rohkusega. Seekord tuleb juttu jugapuu pahupoolest ehk tema mrgisusest.

Uskumustes nii surma kui ka elu puu. Jugapuu mrgisust teati juba ammu ja nii levis ka eksiarvamus, nagu viks inimene surra isegi pelgalt jugapuu all magamisest. Esimest korda talletas selle vruskumuse kreeka arst Dioskorides oma 77. aastal ilmunud lesthenduses. Pole ime, et vanad kreeklased pidasid jugapuud allmaailma vravaks ja hinge valvuriks. Niteks Vana-Kreekas peetud Eleusise msteeriumides olid heksapevase riituse kik phiteemad seotud jugapuuga: kik allmaailma, turvaline tagasiprdumine ja igavese elu lubadus.

Gallias usuti, et ka jugapuu puidust valmistatud kannust joomine toob kindla surma. Sama on vitnud ka antiikkreeklased, kellelt prineb tlus: kui tahad lahti saada oma vaenlasest, paku talle parimat veini jugapuust peekrist. Seevastu Skandinaavia mtoloogias smboliseerib jugapuu nii surma kui ka taassndi. Keltide rgne kalender aga seostas jugapuu kindla pevaga (1. november), mil avanevad vravad elavate ja surnute maailma vahel. Vanas germaani kultuuris oli jugapuu samuti taassnni smbol ja thistas aega, millal mtiline pikesekangelane kujunes uuesti allilmas ning pani aluse iga-aastasele snni ja surma ajaringile.


Mrgine on kogu taim. Mrgiga pole loodus jugapuu puhul koonerdanud. Kihvtised on nii vegetatiivsed kui ka generatiivsed osad ehk teisisnu oksad, okkad, puit, koor ning seemned. Samas ei ole eri taimeosad htviisi mrgised ja see oleneb suuresti ka taime kasvuperioodist. Niteks jugapuu okastes on talvel mrgiste hendite koguhulk peaaegu neli korda suurem vrreldes suvega.

Mrki pole seemneid katvas lihakas eredalt vrvunud seemners, mis moodustab marikbi vlise osa. Rahvasuus kutsutakse jugapuu marikbi lihtsalt marjaks. Alust sellele annab ka jugapuu nimetus eri keeltes. Ladinakeelne Taxus baccata viitab otseselt marjadele: bacca on mari, baccata aga marju kandev. Samalaadsed nimeversioonid on kibel ka soome keeles (marjakuusi) ja vene keeles (тисс ягодный).

Jugapuu mrgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eesktt taksiini kompleks taksiin ja taksiflliin), glkosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud lid (jugapuuli). Ehkki loo nimitegelane hlmab kik kolm hendirhma, tekitavad kige rohkem probleeme jugapuu alkaloidid. Okaste maksimaalne taksiinisisaldus on kuni 2%, seemnetel vahemikus 0,21%. Katsetega on testatud, et laboriloomadest pisiimetajatel (hiired-rotid) jb taksiini LD50 vahemikku 4,520 mg kehakaalu kilo kohta, kusjuures alkaloidide toime oleneb ka manustamisviisist. LD50 on keskmine surmav annus, mis phjustab poolte katseloomade surma.

Imetajate tundlikkus jugapuu mrkide suhtes erineb liigiti suuresti, niteks hobused, kodusead ja lehmad on taksiini suhtes vga tundlikud, kuid pdrad, metskitsed ning jnesed vivad jugapuu koort, vrseid, okkaid sa, ilma et neil avalduksid kahjustavad mjud. Ka jugapuu marikbisid svate lindudega on kahetised lood. Need linnud (rstad), kelle nokas ja seedekulglas seemned ei purune, vivad seemnersid vabalt sa, kusjuures vastutasuks levitavad nad jugapuu seemneid. Seevastu suurnokk-vintidele ja mitut liiki kanalistele, kes ka seemned purustavad, on maiustamine jugapuu andidega tihti lppenud isegi surmaga.


Taksiin tugev mrk. Taksiin, mu poiss. Taksiin. Taksiin? Ma pole sellest kunagi kuulnud. Ma tean. Vga ebaharilik. Tepoolest, meeldivalt ebaharilik! Ega ma ei oleks ise ka selle peale tulnud, kui vaid kolm vi neli ndalat tagasi poleks olnud ht juhtumit. Paar last, kes mngisid nukkudega teejoomist, korjasid jugapuumarju ja tegid neist teed. Needsamad ongi? Jugapuumarjad? Marjad vi lehed. Vga mrgised. Taksiin on muidugi alkaloid. Ei usu, et oleksin kuulnud nende tahtlikust kasutamisest. Tepoolest vga huvitav ja ebaharilik

Tegelikult kasutatakse taksiini kll. Lbi aegade on just jugapuu seemnetes ja okastes leiduvat taksiini pruugitud mrgina. Kusjuures mrgitusjuhud saab jaotada kolme rhma.

Esmalt enesetapud, ehkki saabuv surm on vaevaline ja piinarikas. Niteks juba Caesari Gallia sdades on vihje, et aastal 53 eelistas eburoonide kuningas Ambiorix jugapuu marikbidega endalt ise elu vtta, selle asemel et roomlastele alistuda. On andmeid ka terve hispaania aadlike suguvsa kohta, kes selmet keiser Augustuse sduritele kuuletuda, sooritasid kollektiivse enesetapu jugapuu seemnetega. Esimese jugapuuga sooritatud suitsiidi meditsiiniline kirjeldus avaldati ajakirjas Lancet 1836. aastal.

Teiseks nnetusjuhtumid, kus jugapuu vrvikaid ande, mille pikkus knib kuni 1,5 cm, peetakse sdavateks marjadeks ja need nritakse koos 47 mm suuruste seemnetega suus puruks ning neelatakse alla. Seemet kattev lihakas ja eredavrviline seemner ehk arill ei sisalda mrke. Veelgi enam, tema koostises valitsevad keelel magusat maitset, lgust ja limasust tekitavad hendid. Just see kombinatsioon koos ngemismeelt kitva eredavrvilisusega ning jugapuu kultuursortide kasvatamine aias saabki paljudele lastele saatuslikuks, kusjuures jugapuu mrgituste arv pole tegelikkuses sugugi nii vike. Niteks Ameerika hendriikides oli 1993. aastal 969 jugapuust tingitud mrgitusjuhtumit.

Kolmas taksiini kasutusvaldkond mrgituste tasandil on tavamistusele kige vastavam: teiste inimeste vi koduloomade sihiteadlik mrgitamine. Inimesi on mrgitatud jugapuu okkaekstraktiga vi lisatud purustatud seemneid toidu vi joogi hulka. Koduloomad on saanud mrgistusi, kui nende toitumiskohtadesse on jetud jugapuu oksi.

Kes iganes neist vis kasutada vimalust lisada mister Fortescue kohvitassi taksiini. Mru kohv oleks varjanud taksiini mru maitset.

Tahtmata jtta taksiinist lbini halba muljet, peab mainima, et sellest on saadud inspiratsiooni, valmistamaks kasvajatevastast preparaati Taxol (hiljem tuntud kui Paclitaxel). See preparaat blokeerib loomarakkude jagunemisel tubuliinvalkude tekke rakkudes, kusjuures kliinilistes katsetustes on positiivseid tulemusi saadud nii rinna- kui ka munasarja kasvajate korral.

Olete te kunagi majas jugapuumarju ninud vi neid ra visanud? Vikesed silmad pilkusid uudishimulikult. Jugapuu? Kui ma laps olin, tles ema mulle ikka: ra sa kunagi neid marju puutu! Kas see oli see, mida nad kasutasid?


Mrk mjub korraga paljudele organitele. Organismi esmased kahjustused avalduvad juba tund-paar prast mrgiste jugapuuosade smist, sest taksiin imendub seedekulglast kiiresti verre. Kigepealt tulevad ilmsiks seedekulgla mrgistusnhud: oksendamine ja tugev valu maos. Seejrel ilmneb valuliselt kulgev khulahtisus. Jrgmisena kahjustub nrvissteem, mis avaldub silmapupillide laienemises, peaprituses, teadvuse kaos, krambihoogudes ja koomas. Surm saabub tavaliselt sdameveresoonkonna ja hingamiselundkonna ssteemse kahjustumise tagajrjel. Selle nhtudeks on algne pulsi kiirenemine, seejrel aeglustumine, sdame rtmihired, naha kahvatumine, tugeva mrgituse tttu lakkab lpuks nii sdametegevus kui ka hingamine.

See, mida ta ngi, viis ta veelgi enam tasakaalust vlja. Tema lemus laua taga nis moondunud ja agoonias vnlevat. Ei olnud kahtlust, et mister Fortescue on vga raskesti haige. Isegi siis, kui miss Grovesnor pris tema juurde lks, vappus mister Fortescue keha krampides ja valulikes tmblustes. Snad tulid katkendlikena ja hku ahmides. Tee mis paganat te tee sisse panite kutsuge abi kutsuge ruttu arst

Jugapuu suure mrgisuse tttu on seda taime rahvameditsiinis vga vhe pruugitud. Tsi, ksikuid viiteid jugapuu kasutamise kohta siiski on, eesktt nendest piirkondadest, kus teda on hulgi kasvanud. Eelnevatest sajanditest on teateid jugapuu vikeste koguste ettevaatliku pruukimise kohta astma, bronhiidi, luksumise, epilepsia, seedehirete, veepeetuse, reuma, liigesepletike, neeru- ja piehaiguste ja sdametbede puhul.

Usuti, et jugapuust tehtud vihaga vihtlemine aitab sgeliste jt. nahaparasiitide vastu. Jugapuust otsiti abi ka iseeneslike abortide esilekutsumiseks, kuid vale doseerimine saatis tihti teise ilma nii veel sndimata lapse kui ka ema. Mrgise taimena loodeti jugapuult abi vahel ka tiesti lootusetute haiguste korral, niteks marutve puhul.

See kraam taksiin kas seda ldse meditsiinis kasutatakse? Minu meelest saadakse seda jugapuumarjadest. Lapsed svad mnikord jugapuu marju. Nad jvad sellest vga haigeks. Mletan ht juhust, kui mina laps olin. See jttis mulle sgava mulje. Ma ei ole suutnud seda iial unustada.


Seemner on kll mrgitu. Kirjandusallikad, mis jugapuude marikbide seemnerst rgivad, viks tinglikult jagada kaheks. Esmalt need, kus tie igusega mainitakse, et seemner on mrgitu ja sellega edastatav info piirdub. Teisalt need, milles samuti rhutatakse seemner biokeemilist kahjustust ja antakse ka vihjeid ka selle pruukimiseks toiduks, kas niisama smiseks vi tee keetmiseks.

Tegelikult ei tohiks jugapuu marikbide lihakat osa mingil juhul toiduks ega joogiks kasutada. Tnapeva moodne kgitehnika vib purustada marikbid juhtumisi koos mrgiste seemnetega htlaseks massiks, mida siis hiljem heauskselt pruugitakse. Eeskuju on nakkav, eriti laste puhul. Nhes tiskasvanuid marikbisid korjamas, ent teadmata nende hilisemat ttlemist, vivad lapsed seda tegevust matkida ja sa neid koos mrgiste seemnetega.

Marikbide lihakal seemnerl ei ole erilist vrtust ei toitainete ega energia poolest, mistttu neid ei tasu toiduks kasutada. Tegemist pole toidutaimega, ka tema ksikosade smine vib phjustada ebatpilisi reaktsioone, niteks neil, keda vaevab mingit laadi litundlikkus. Kokku vttes: jtke jugapuu pilkupdvad annid puutumata!

Aed oli learu kunstlik kikjal plaanikohase paigutusega roosipeenrad, pergolad ja tiigid, ning et igustada maja nimetust (Jugapuu vahimajake), suurel hulgal pgatud jugapuuhekke. Kllaldaselt jugapuid igahe jaoks, kes vis soovida toorainet taksiini saamiseks.


Artiklis kasutatud katkendid prinevad Agatha Christie raamatust Taskutis rukist (Varrak, Tallinn 2007, tlkija lla Jrviste).


1. Barile, Frank A. 2004. Clinical toxicology principles and mechanisms. CRC Press.

2. Callahan, Joan R. 2002. Biological hazards. Oryx Press, London.

3. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. Eesti Loodus 13 (6): 344351.

4. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad: looduslugu. Folkloor. Smboolika. Tervendamine. Sinisukk, Tallinn.

5. Leht, Malle 1980. Jugapuu. Eesti Loodus 31 (8): 516519.

6. Nilesen, Harald 1990. Mrktaimed. Valgus, Tallinn.

7. Normet, Thea 2004. Mrgiseid taimi meie umber. Maalehe raamat, Tallinn.

8. Pssa, Tnu 2005. Toidutoksikoloogia. Halo, Tartu.

9. Stary, Frantiek 1983. Poisonous plants. Hamlyn, London.

Gallias usuti, et ka jugapuu puidust valmistatud kannust joomine toob kindla surma. Sama on vitnud ka antiikkreeklased, kellelt prineb tlus: kui tahad lahti saada oma vaenlasest, paku talle parimat veini jugapuust peekrist. Seevastu Skandinaavia mtoloogias smboliseerib jugapuu nii surma kui ka taassndi. Keltide rgne kalender aga seostas jugapuu kindla pevaga (1. november), mil avanevad vravad elavate ja surnute maailma vahel. Vanas germaani kultuuris oli jugapuu samuti taassnni smbol ja thistas aega, millal mtiline pikesekangelane kujunes uuesti allilmas ning pani aluse iga-aastasele snni ja surma ajaringile.


Mrgine on kogu taim. Mrgiga pole loodus jugapuu puhul koonerdanud. Kihvtised on nii vegetatiivsed kui ka generatiivsed osad ehk teisisnu oksad, okkad, puit, koor ning seemned. Samas ei ole eri taimeosad htviisi mrgised ja see oleneb suuresti ka taime kasvuperioodist. Niteks jugapuu okastes on talvel mrgiste hendite koguhulk peaaegu neli korda suurem vrreldes suvega.

Mrki pole seemneid katvas lihakas eredalt vrvunud seemners, mis moodustab marikbi vlise osa. Rahvasuus kutsutakse jugapuu marikbi lihtsalt marjaks. Alust sellele annab ka jugapuu nimetus eri keeltes. Ladinakeelne Taxus baccata viitab otseselt marjadele: bacca on mari, baccata aga marju kandev. Samalaadsed nimeversioonid on kibel ka soome keeles (marjakuusi) ja vene keeles (тисс ягодный).

Jugapuu mrgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eesktt taksiini kompleks taksiin ja taksiflliin), glkosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud lid (jugapuuli). Ehkki loo nimitegelane hlmab kik kolm hendirhma, tekitavad kige rohkem probleeme jugapuu alkaloidid. Okaste maksimaalne taksiinisisaldus on kuni 2%, seemnetel vahemikus 0,21%. Katsetega on testatud, et laboriloomadest pisiimetajatel (hiired-rotid) jb taksiini LD50 vahemikku 4,520 mg kehakaalu kilo kohta, kusjuures alkaloidide toime oleneb ka manustamisviisist. LD50 on keskmine surmav annus, mis phjustab poolte katseloomade surma.

Imetajate tundlikkus jugapuu mrkide suhtes erineb liigiti suuresti, niteks hobused, kodusead ja lehmad on taksiini suhtes vga tundlikud, kuid pdrad, metskitsed ning jnesed vivad jugapuu koort, vrseid, okkaid sa, ilma et neil avalduksid kahjustavad mjud. Ka jugapuu marikbisid svate lindudega on kahetised lood. Need linnud (rstad), kelle nokas ja seedekulglas seemned ei purune, vivad seemnersid vabalt sa, kusjuures vastutasuks levitavad nad jugapuu seemneid. Seevastu suurnokk-vintidele ja mitut liiki kanalistele, kes ka seemned purustavad, on maiustamine jugapuu andidega tihti lppenud isegi surmaga.


Taksiin tugev mrk. Taksiin, mu poiss. Taksiin. Taksiin? Ma pole sellest kunagi kuulnud. Ma tean. Vga ebaharilik. Tepoolest, meeldivalt ebaharilik! Ega ma ei oleks ise ka selle peale tulnud, kui vaid kolm vi neli ndalat tagasi poleks olnud ht juhtumit. Paar last, kes mngisid nukkudega teejoomist, korjasid jugapuumarju ja tegid neist teed. Needsamad ongi? Jugapuumarjad? Marjad vi lehed. Vga mrgised. Taksiin on muidugi alkaloid. Ei usu, et oleksin kuulnud nende tahtlikust kasutamisest. Tepoolest vga huvitav ja ebaharilik

Tegelikult kasutatakse taksiini kll. Lbi aegade on just jugapuu seemnetes ja okastes leiduvat taksiini pruugitud mrgina. Kusjuures mrgitusjuhud saab jaotada kolme rhma.

Esmalt enesetapud, ehkki saabuv surm on vaevaline ja piinarikas. Niteks juba Caesari Gallia sdades on vihje, et aastal 53 eelistas eburoonide kuningas Ambiorix jugapuu marikbidega endalt ise elu vtta, selle asemel et roomlastele alistuda. On andmeid ka terve hispaania aadlike suguvsa kohta, kes selmet keiser Augustuse sduritele kuuletuda, sooritasid kollektiivse enesetapu jugapuu seemnetega. Esimese jugapuuga sooritatud suitsiidi meditsiiniline kirjeldus avaldati ajakirjas Lancet 1836. aastal.

Teiseks nnetusjuhtumid, kus jugapuu vrvikaid ande, mille pikkus knib kuni 1,5 cm, peetakse sdavateks marjadeks ja need nritakse koos 47 mm suuruste seemnetega suus puruks ning neelatakse alla. Seemet kattev lihakas ja eredavrviline seemner ehk arill ei sisalda mrke. Veelgi enam, tema koostises valitsevad keelel magusat maitset, lgust ja limasust tekitavad hendid. Just see kombinatsioon koos ngemismeelt kitva eredavrvilisusega ning jugapuu kultuursortide kasvatamine aias saabki paljudele lastele saatuslikuks, kusjuures jugapuu mrgituste arv pole tegelikkuses sugugi nii vike. Niteks Ameerika hendriikides oli 1993. aastal 969 jugapuust tingitud mrgitusjuhtumit.

Kolmas taksiini kasutusvaldkond mrgituste tasandil on tavamistusele kige vastavam: teiste inimeste vi koduloomade sihiteadlik mrgitamine. Inimesi on mrgitatud jugapuu okkaekstraktiga vi lisatud purustatud seemneid toidu vi joogi hulka. Koduloomad on saanud mrgistusi, kui nende toitumiskohtadesse on jetud jugapuu oksi.

Kes iganes neist vis kasutada vimalust lisada mister Fortescue kohvitassi taksiini. Mru kohv oleks varjanud taksiini mru maitset.

Tahtmata jtta taksiinist lbini halba muljet, peab mainima, et sellest on saadud inspiratsiooni, valmistamaks kasvajatevastast preparaati Taxol (hiljem tuntud kui Paclitaxel). See preparaat blokeerib loomarakkude jagunemisel tubuliinvalkude tekke rakkudes, kusjuures kliinilistes katsetustes on positiivseid tulemusi saadud nii rinna- kui ka munasarja kasvajate korral.

Olete te kunagi majas jugapuumarju ninud vi neid ra visanud? Vikesed silmad pilkusid uudishimulikult. Jugapuu? Kui ma laps olin, tles ema mulle ikka: ra sa kunagi neid marju puutu! Kas see oli see, mida nad kasutasid?


Mrk mjub korraga paljudele organitele. Organismi esmased kahjustused avalduvad juba tund-paar prast mrgiste jugapuuosade smist, sest taksiin imendub seedekulglast kiiresti verre. Kigepealt tulevad ilmsiks seedekulgla mrgistusnhud: oksendamine ja tugev valu maos. Seejrel ilmneb valuliselt kulgev khulahtisus. Jrgmisena kahjustub nrvissteem, mis avaldub silmapupillide laienemises, peaprituses, teadvuse kaos, krambihoogudes ja koomas. Surm saabub tavaliselt sdameveresoonkonna ja hingamiselundkonna ssteemse kahjustumise tagajrjel. Selle nhtudeks on algne pulsi kiirenemine, seejrel aeglustumine, sdame rtmihired, naha kahvatumine, tugeva mrgituse tttu lakkab lpuks nii sdametegevus kui ka hingamine.

See, mida ta ngi, viis ta veelgi enam tasakaalust vlja. Tema lemus laua taga nis moondunud ja agoonias vnlevat. Ei olnud kahtlust, et mister Fortescue on vga raskesti haige. Isegi siis, kui miss Grovesnor pris tema juurde lks, vappus mister Fortescue keha krampides ja valulikes tmblustes. Snad tulid katkendlikena ja hku ahmides. Tee mis paganat te tee sisse panite kutsuge abi kutsuge ruttu arst

Jugapuu suure mrgisuse tttu on seda taime rahvameditsiinis vga vhe pruugitud. Tsi, ksikuid viiteid jugapuu kasutamise kohta siiski on, eesktt nendest piirkondadest, kus teda on hulgi kasvanud. Eelnevatest sajanditest on teateid jugapuu vikeste koguste ettevaatliku pruukimise kohta astma, bronhiidi, luksumise, epilepsia, seedehirete, veepeetuse, reuma, liigesepletike, neeru- ja piehaiguste ja sdametbede puhul.

Usuti, et jugapuust tehtud vihaga vihtlemine aitab sgeliste jt. nahaparasiitide vastu. Jugapuust otsiti abi ka iseeneslike abortide esilekutsumiseks, kuid vale doseerimine saatis tihti teise ilma nii veel sndimata lapse kui ka ema. Mrgise taimena loodeti jugapuult abi vahel ka tiesti lootusetute haiguste korral, niteks marutve puhul.

See kraam taksiin kas seda ldse meditsiinis kasutatakse? Minu meelest saadakse seda jugapuumarjadest. Lapsed svad mnikord jugapuu marju. Nad jvad sellest vga haigeks. Mletan ht juhust, kui mina laps olin. See jttis mulle sgava mulje. Ma ei ole suutnud seda iial unustada.


Seemner on kll mrgitu. Kirjandusallikad, mis jugapuude marikbide seemnerst rgivad, viks tinglikult jagada kaheks. Esmalt need, kus tie igusega mainitakse, et seemner on mrgitu ja sellega edastatav info piirdub. Teisalt need, milles samuti rhutatakse seemner biokeemilist kahjustust ja antakse ka vihjeid ka selle pruukimiseks toiduks, kas niisama smiseks vi tee keetmiseks.

Tegelikult ei tohiks jugapuu marikbide lihakat osa mingil juhul toiduks ega joogiks kasutada. Tnapeva moodne kgitehnika vib purustada marikbid juhtumisi koos mrgiste seemnetega htlaseks massiks, mida siis hiljem heauskselt pruugitakse. Eeskuju on nakkav, eriti laste puhul. Nhes tiskasvanuid marikbisid korjamas, ent teadmata nende hilisemat ttlemist, vivad lapsed seda tegevust matkida ja sa neid koos mrgiste seemnetega.

Marikbide lihakal seemnerl ei ole erilist vrtust ei toitainete ega energia poolest, mistttu neid ei tasu toiduks kasutada. Tegemist pole toidutaimega, ka tema ksikosade smine vib phjustada ebatpilisi reaktsioone, niteks neil, keda vaevab mingit laadi litundlikkus. Kokku vttes: jtke jugapuu pilkupdvad annid puutumata!

Aed oli learu kunstlik kikjal plaanikohase paigutusega roosipeenrad, pergolad ja tiigid, ning et igustada maja nimetust (Jugapuu vahimajake), suurel hulgal pgatud jugapuuhekke. Kllaldaselt jugapuid igahe jaoks, kes vis soovida toorainet taksiini saamiseks.


Artiklis kasutatud katkendid prinevad Agatha Christie raamatust Taskutis rukist (Varrak, Tallinn 2007, tlkija lla Jrviste).


1. Barile, Frank A. 2004. Clinical toxicology principles and mechanisms. CRC Press.

2. Callahan, Joan R. 2002. Biological hazards. Oryx Press, London.

3. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. Eesti Loodus 13 (6): 344351.

4. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad: looduslugu. Folkloor. Smboolika. Tervendamine. Sinisukk, Tallinn.

5. Leht, Malle 1980. Jugapuu. Eesti Loodus 31 (8): 516519.

6. Nilesen, Harald 1990. Mrktaimed. Valgus, Tallinn.

7. Normet, Thea 2004. Mrgiseid taimi meie umber. Maalehe raamat, Tallinn.

8. Pssa, Tnu 2005. Toidutoksikoloogia. Halo, Tartu.

9. Stary, Frantiek 1983. Poisonous plants. Hamlyn, London.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012