Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/11
Puudest ja metsast

Kui nd vaimuvallas liikudes mtted kodutaluni ulatuvad, siis on seal ks kohake, mille kohta tohiks loota, et see siiski nii on silinud, nagu ta maha ji. See on kodumets. Ja kuigi nii hed kui teised saagihimulised vallutajad talumetsade jrele oma ked vlja sirutasid, ei suudetud seda ometi ties ulatuses hvitada. Ei ne me seal talumetsi, kus inimestel pole usku oma tulevikku. Seal leiame kige rohkem ainult puhmastikke, nagu Peipsi-tagustel aladel. Metsaomanikust taluperemees ei ole aga mitte ainult oma usus kindel, vaid on ka vimeline oma soove iseseisvalt, vajadusste ja otstarvete kohaselt teostama.

Nii kirjutas Andres Mathiesen Vabariiklases 1946. aastal ning ka ndisajal pole need snad oma aktuaalsust eriti kaotanud. Metsanduse ja looduskaitse kllap kunstlikku vastasseisu on tajunud ilmselt paljud. Ma pole metsaomanik, ent kujutan sna hsti ette omaniku tundeid, kui helt poolt soovitavad saeveskiomanikud palgimetsa rahaks teha ja teiselt poolt kneletakse vanametsa hoiu vajadusest ja muudest llastest eesmrkidest. Omanikuna tahaksin ise talitada ja ma pigem hoiaks oma metsa lekpsena. Saja-aastase metsa kasvamiseks kulub vaid sada aastat, selle vib pevaga maha saagida, kuid niisama vana uut metsa ei ne meist keegi.

Kesolev Eesti Looduse metsanumber sai teoks tnu Rainer Kuuba ja Lembit Maametsa innustusele ja kaasabile: nad aitasid nii teemasid vlja melda kui ka kaastid hankida. Pdsime vaadata, et me ei kordaks Loodusajakirja vlja antavat ajakirja Eesti Mets, mis metsanduses on kahtlemata pdevaim vljaanne. Ksitleme metsa eesktt kui osa loodusest.

Tegelikult on Eesti Loodus metsast htelugu kirjutanud, kuigi temaatilisi erinumbreid pole seni olnud. Aga niteks 1988. aastal svisime metsakaitsesse, 1998. aastal olid kne all plismetsad, 1999. ja 2000. aasta kevadel sai pikemalt vaieldud kevadsuviste raiete mistlikkuse le; ksikuid metsandusartikleid on aeg-ajalt ikka ilmunud.

Puitunud teemade lpetuseks on kohane vlja kuulutada jrgmise aasta puu sarapuu. Pealtnha psas, aga see-eest pikaealine: vanimate teadaolevate psaste vanus ulatub ligi tuhande aastani. Aga sarapuu vanusest, bioloogiast ja koloogiast ning kasulikest omadustest tuleb pikemalt tuleva aasta numbrites. Telli Eesti Loodus endale juba tna! htlasi soovitan kigil tellijatel hoiduda klmetumast, mis meie parasvtme sgistalvises kliimas vib pahatihti juhtuda. Vajaduse korral saab abi Kubja rditalu khateest, samuti kslaugust ja meest jrele proovitud.



toomas kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012