Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitsealad EL 01/2003
Leidissoo looduskaitseala

Metsloomade, eelkige linnuparadiisina seni vhestele teada olnud soolaam sai hiljaaegu loodukaitsealaks. Kik see, mille loodus loonud ja inimene seni poolkogemata alles hoidnud, on nd arvele vetud ning teadjate range pilgu all.

Phja-Lnemaal, Mandri-Eesti loodenurgas paikneb ks Eesti suurimaid soostikke, mille Nva je lnekaldale jvat osa kutsutakse Leidissooks, vahel ka Leidisooks vi koguni Ledi- ja Ldisooks. Koos mbritsevate metsade ja poole sajandi eest maha jetud klamaastikuga on see soo olnud juba palju aastakmneid metsloomade paradiis. Siin elab rohkesti ptru ning sigib hunte. Psiasukas on ka ilves. Igal varakevadel jtab viimasele lumele oma pkajlgi karu. Tavalised on valgejnes, metskits, metssiga, metsnugis, orav, mink, nirk, khrik, rebane.

Leidissoo ksitlus Eesti soode levaateraamatuis [2, 3] on pealiskaudne ja napp. Ilmselt on teda vhe uuritud. Turba-ala hlmab Mall Orru andmetel [2] 6333 hektarit, millest ligi kolmandiku katab rabalasund ning lejnu madalsooturvas. Ulatuslikel madalsooaladel on maastik viimastel sajanditel tublisti muutunud: suure osa praeguse soo asemel oli keskajal veel mineraalmaa niitude jt. poollooduslike vi looduslike kooslustega. Praegu peaaegu soosaarele jnud seitsme-meetrise mbermduga (s.t. umbes seitsmesaja aasta vanused) sarapuupsad kasvasid varem ilmselt kultuurmaastiku keskel. Leidissoo on vga mosaiikne: eri tpi soolaigud vahelduvad nmmrabast porsa- ja mkrohu-sooni. Kaitseala lunaosas paiknev mkrohusoo vib terviklaamana olla isegi Mandri-Eesti suurim.

Kui 2000. aastal loendati ja kaardistati Leidissoo haudelinnustikku, kirjeldas Agu Leivits [1] ka selle soostiku elupaiku, eristades neid kokku 29. Linde loendati 5500 hektaril, millest 47% oli raba, 10% siirdesoo ja 43% madalsoo. Raba kasvukohatbis valdas lage mttaraba (65%), lagedana sai kirja ka 72% madalsoost, millest ligikaudu viiendikku katab pilliroog.

leriigilistest seireprojektidest hlmab Leidissood vaid soolinnustiku seire. 2000. aasta loendus korraldati 18. maist 10. juunini, osales seitse linnu-uurijat.


Eelkige linnuparadiis. Thelepanuvrseim linnuloenduse avastus oli Eesti ja tenoselt ka Euroopa suurim soo-loorkulli pesitsev seltsing: selle linnu pesitsusterritooriume mrgiti soos 18, kusjuures leiti les ka kaks asustatud pesa. Roogsoos pesitses kolm paari roo-loorkulle ja kaks paari vlja-loorkulle. Haruldastest kullilistest elavad Leidissoos kaljukotkas ja vikepistrik, saagijahil vib kohata merikotkast, madukotkast ja konnakotkaid.

Telise pneviku vivad kevaddel leida siit kakuhuvilised: ige tavaline on hndkakk, jrgnevad vrb-, karvasjalg- ja kassikakk. Harvemini nnestub nha soortsu ja vtkakku.

Leidissoo lagedatel mngib kevaditi ligi 150 tedrekukke, seega pesitseb siin le he protsendi Eesti tedreasurkonnast. Niisama head on lood ka sookurega loendus andis 31 territooriumi. Uue looduskaitseala rabamnnikud peidavad kolme metsisemngu, kuhu kevadhommikuti lendab kokku kuni viis kukke. Soos elab siiani ka liharuldane rabap, lagesooalal on loendatud pooltuhat paari tikutajaid. Mrkimist vrib seegi, et siin pesitseb mnni-kbilind.

Euroopa Liidu linnudirektiivi liikidest on veel nimetamata Leidissoos elavad tpikhuik, rukkirk, rt, mudatilder, sorr, punaselg-gija, vt-psalind. Retkel sohu vib kohtuda ka must-toonekurega, aastakmneid tagasi teadis siinne parim loodusetundja Valeri korraga kolme asustatud pesa.


Looduskaitseala (pindala ligikaudu 6300 hektarit) loodi siia mullu novembris. Selle phieesmrk on silitada siinsed maastikud ja elupaigad looduslikena, mis vlistab uute teede ja kuivendusssteemide rajamise ning turba tootmise, loomulikult ka metsade lageraie.

Looduskaitseala on jaotatud neljaks sihtkaitse- ja neljaks piiranguvndiks.

Looduslikud sihtkaitsevndid moodustavadki soostiku vrtuslikuma osa, need kik paiknevad plisel riigimaal. Piiranguvndid hlmavad kas metsamaid vi endisaegseid pllumaid. Nendeni ulatub ka erakinnistuid. Maaomanikega varem peetud lbirkimistel saavutati teineteist mistvad kokkulepped. Ainus hooldatav sihtkaitsevnd Luusnal on endine puisniit, millest on viimaste aastakmnete jooksul saanud saluilmeline mets. Siin lubab kaitse-eeskiri niitmist ning puu- ja psarinde harvendust juhuks, kui tahetakse taastada poollooduslik kooslus.

Leidissoo, nagu lhinaabruses paiknev Lnemaa Suursoogi, llatab tnapeval oma snagi puutumatu loodusega. See soolaam viks kuuluda Ramsari mrgalade nimestikku ning on valitud Natura hoiualaks. Loodusteadlased aga leiavad siit ikka avastamisrmu.


Huvilistele. Uus looduskaitseala on veel thistamata ja tulijaid teavitavad tahvlid vlja panemata. Tammetru sihtkaitsevndisse on aga loodusehuviga matkajate tarvis kavandatud ppe- ja loodusrada.

Kuidas looduskaitseala les leida? Hbringi kla bussipeatuse juurest RiguldiNva maantee res suundub umbes 15 km pikkune metsatee otse lunasse le Metskla ja Klaanemaa. Soo jb teest paremale. Prale juda on vimalik ka Sauname teelt, mis hendab Riguldi maanteed Variku teega.
Lhemat teavet selle kohta, mida kaitseala eri piirkondades tohib ja mida mitte, leiab kaitse-eeskirjast (RTI, 12.11.2002, 93,535), aga ksida vib ka Lnemaa keskkonnateenistusest.



1. Leivits, Agu jt. 2001. levaade Leidissoo haudelinnustikust aastal 2000. Linnurada: 318.

2. Orru, Mall 1995. Eesti turbasood. Tallinn.
3. Valk, Uno (koost.)1988. Eesti sood. Valgus. Tallinn.


Tiit Randla (1940) on zooloog ja looduskaitsetegelane, Silma looduskaitseala direktor.



Tiit Randla
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012