Eesti Looduse fotov�istlus
2008/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2008/12
Meie puravikke 12

LEPAPURAVIK sdav

Gyrodon lividus


Viljakehad muutuvad vajutamisel ja murdekohtadel kohe siniseks, hiljem pruunikaks. Kbar hele-kollakaspruun kuni mrdunudkollane, kleepuv-limane, kumer kuni lame, lbimt kuni 15 cm. Torukesed noorelt kollased, vanalt pruunikad, vga lhikesed (kuni 5 mm), kbaralihast kihina halvasti eraldatavad, pikalt jalale laskuvad; poorid sama vrvusega labrintjad kuni nurgelised. Jalg kbara vrvusega, vahel roostepunakas, nrgalt sametjas vi kiuline, tihti ekstsentriline ja alusel ahenev, kuni 10 2 cm. Seeneliha kahvatukollane, jalas ja torukeste all tumedam, huke. Eospulber ookerjas kuni ookerpruun. Eosed laiellipsoidsed, 48 35 m.

Salu- ja lodulepikutes, ainult leppade all, vga sageli. VIIIX. Sdav vrskelt.

SAPIPURAVIK mrgine

Tylopilus felleus


Viljakehad muutuvad jalal ja torukestel vajutades roostepruunikaks. Kbar hele- kuni tumepruun, kumer kuni lame, algul peensametjas, hiljem paljas, kuiv, lbimt kuni 12 cm. Torukesed noorelt valged, hiljem mrdunudroosad, jalale mardunult klge kasvanud; poorid sama vrvusega, vga vikesed, marnurgelised. Jalg kollakas-, oliiv- kuni ookerpruun, leni jmeda pruuni vrguga, kuni 15 3 cm. Seeneliha valge, maitse sappviha. Eospulber roosa. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1015 46 m.

Okasmetsades, maapinnal ja vga kdunenud puidul, vga sageli; ks tavalisemaid Eesti puravikulisi. VIIIX. Mrgine, viha.

Sarnane liik: harilik kivipuravik. Kui ajada segi kivipuravikuga, rikub ra kogu seeneroa maitse.

KULDPOORIK Eesti punases raamatus

Aureoboletus gentilis

Snonm Pulveroboletus cramesinus


Kbar kahvatu-hallroosa kuni pruunroosa, lpuks hallkollakas punaka helgi ja punakate laikudega, noorena viltjas, enamasti kleepuv, poolkerajas kuni kumer-lame, lbimt kuni 12 cm. Torukesed helekollased kuni kuldkollased, vanalt oliivja vi pruunika tooniga, jalale klge kasvanud vi veidi laskuvad; poorid sama vrvusega, marnurgelised. Jalg laosas kuldkollane, allpool ldjuhul pruunikas vi punakas, nrgalt kleepuv, alusel ahenev, mnikord keskosas puhetunud, kuni 8 x 1 cm. Seeneliha kollane, kbaranaha all ja jalas veidi roosakas, puuviljalhnaga, veidi hapuka maitsega, ei muuda vrvust. Eospulber oliivjas. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 918 x 48 m.

Leht- ja segametsades, eriti tammede all, vga harva. VIIX. Sdav.

Eesti punases raamatus, rmiselt ohustatud, korjamine taunitav.



PUIDUPURAVIK sdav

Buchwaldoboletus lignicola


Kbar kaneelpruun kuni helebee, kumer, serv sissepoole prdunud, viltjas, lbimt kuni 7 cm. Torukesed kreemid kuni helekollased, vanemalt oliivja tooniga, nrgalt laskuvad; poorid sama vrvusega, nurgelised. Jalg laosas helepruun, allpool tumedam, kuiv, silinderjas vi alusel ahenev, kuni 6 x 1,5 cm. Seeneliha valkjas vi helekollakas, jala aluses tumedam kollane, torukeste kohal muutub likamisel sinakaks. Eospulber oliivpruun. Eosed ellipsoidsed kuni kvjas-ellipsoidsed, 6,58,5 x 33,5 m.

Kasvab vga kdunenud okaspuupuidul, vga harva. VIIIIX. Sdav.



PIPARTATIK (piparpuravik, pipar-punatatik) sdav

Chalciporus piperatus

Snonm Suillus piperatus


Kbar kollakas- vi roosakaspruun, hallbee kuni mrdunud-helekollane, paljas vi peenviltjas, kleepuv, kumer, vike, lbimt kuni 5 cm. Torukesed pruunikaspunased vi mrdunud-pruunikaskollased, jalale otse klge kasvanud; poorid sama vrvusega, vajutamisel tumenevad, suured, nurgelised. Jalg kbara vrvi, alusel helekollane, tipus peeneteraline, kuiv, alusel ahenev, kuni 7 1 cm. Seeneliha kbaras valkjaskollane, jalas erekollane, piparkibeda maitsega. Eospulber kollakaspruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 911 34 m.

Mnnikutes ja mnni-segametsades, kaunis sageli. VIIIX. Kuivatatud pulbrit vib kasutada vrtsina.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012