Eesti Looduse fotov�istlus
2008/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2008/12
Mista, mista, kes see on: tolmuterad on, aga isi ei ole, seemned on, aga vilju ei ole?

Kolmteist aastat on Eesti Loodus valinud aasta puid. Tnavuse aastaga saavad aasta puuna tutvustatud kik neli Eestis looduslikult kasvavat okaspuuliiki: harilik kadakas 1996., harilik kuusk 1997., harilik mnd 2001. ja harilik jugapuu lppeval aastal. Peale selle, et silmaga nhtavalt hendavad kiki nelja liiki kitsad jigad okkakujulised lehed, seob neid ka hine flogeneetiline pritolu: nad kuuluvad paljasseemnetaimede hulka. See ammune pikutde kipub vahel ra ununema, nnda ei tee meeldetuletamine paha ka Eesti Looduse lugejale.

Paljasseemnetaimede nimetus tuleneb sellest, et seemned ei arene mitte suletud ruumis sigimikus, millest kujuneb vili, vaid paljastest ehk katmata seemnealgmetest, mis kinnituvad seemnesoomuste pealmisele pinnale. Seemnesoomused on koos kattesoomustega kinnitunud teljele, mis kokku moodustavadki kbi paljasseemnetaimede generatiivse organi.

Varem paljasseemnetaimede himkonna liigirikkaima klassina, kuid ndisajal paljasseemnetaimede himkondade rhma he himkonnana ksitletavate okaspuutaimede ladinakeelne nimetus Coniferophyta iseloomustab vga tpselt sellesse kuuluvate taimede olemust. See on tuletatud ladina snadest conus kbi ja fero kannan ning kreeka snast phyton taim. Seega ei kanna okaspuud isi ega isikuid. Kll on neil olemas pris seemned, aga puudub katteseemnetaimedele omane vili. Tpses botaanilises keelepruugis ei ole kbi vili, sest ei teki ies olevast sigimikust.

Kige suurem ja evolutsiooniliselt noorim taimeriigi himkond on katteseemnetaimed ehk istaimed, mille mlemad nimetused viitavad selle himkonna erilistele tunnustele, mida teistes himkondades pole. is ja vili on nii arenguloo mttes kui ka vlislaadilt palju keerulisemad moodustised ning tekkinud hoopis hiljem kui okaspuude paljunemisorganid. Kui krvutada kbiga osja vi kolla eospead, siis need sarnanevad kbiga mrksa enam kui ied.


Kevadel ilmuvad kuuskedele ja mndidele kahesugused kbid. hed on viksemad, valmides puistavad vlja kollaseid tolmuteri, ning peagi kuivavad ja pudenevad need on isaskbid. Isaskbid koosnevad tihedalt mber kbitelje koondunud soomusjatest lehekestest mikrosporofllidest, mille alumisel kljel areneb kaks tolmukotti (mikrosporangiumi). Okaspuud tolmlevad eranditult tuule vahedusel. Kuusk ja mnd on hekojalised: isas- ja emaskbid arenevad samal puul.

Emaskbid on palju pikemaealised: alguses veidi mahlased ja punakad, muutuvad nad ajapikku rohekateks, hiljem pruunikateks ja puituvad jrjest enam. Okaspuude noored emaskbid on kbiteljele kinnitunud paljude kattesoomustega, mille pealmise klje alusele on kinnitunud kahe seemnealgmega viksem seemnesoomus. Kps kbi koosneb kbiteljest ja seemnesoomustest, mille peal on kahekaupa seemned.

Paljudel juhtudel ei ole valminud kbis kattesoomust enam lihtne kindlaks teha, aga niteks harilikul ebatsuugal paistavad kolmehlmalised kattesoomused kbide seemnesoomuste vahelt selgesti silma ja selle jrgi tunnemegi tema kbi ra. Kui seemned on kord valminud ja hk kuiv, pakatavad kbisoomused lahti ja lendtiibadega seemned psevad tuule abil rndama.


Mida okaspuud siis kevaditi ieti teevad? Peale pris seemnete on okaspuudel olemas ka pris tolmuterad ja tolmukotid, aga ei ole tolmukaid ega isi. Kas nad tolmlevad? itsevad? Viljuvad? Kbivad? Kui oleme botaaniliste oskussnade tarvituses tpsed, on ige esimene: tolmlevad. Muidugi kui kasutame itsemist lekantud thenduses, siis vib itseda nii meri kui ka ri, okaspuudest rkimata. Kindlasti ei ole korrektne kasutada okaspuude isaskbide kohta terminit isik, ehkki isaskbid on okstele kinnitunud mitme kaupa. isikud on ite kogumid, ja kui ei ole isi, pole ka isikuid.

Emaskbide kohta nneks isi ja isikuid enamasti vralt ei kasutata, kll aga nimetatakse neid seemnete kpsedes mnikord ekslikult viljadeks. Nii mnigi lugeja vib llatunult avastada, et ka vrkeelses kirjanduses on okaspuudele omistatud isi, itsemist ja vilju ning viljumist. Sellest ei saa teha jreldust, et nii ongi ige: ebaigesti tarvitatud termineid kohtab nii meil kui ka piiri taga.

Elustiku evolutsioonilises arengus Maal langeb paljasseemnetaimede (sealhulgas okaspuud) mitmekesisuse vljakujunemine ajaliselt kokku roomajate suure mitmekesisuse tekkimisega Juura ajastul. Viljastumine ja seemnete valmimine kulgeb okaspuudel samuti saurusliku aeglusega. Tolmlemine leiab meie oludes harilikul mnnil kll aset mais-juunis, aga emaskbi soomuste kaitsvas varjus on tolmutoru judnud kasvada esimeseks talveks alles seemnealgmeis olevate suguorganiteni (arhegoonideni). Tolmuteras on selleks ajaks tekkinud kaks isassuguraku tuuma, kuid munaraku tuumaga hinemiseni kulub aega veel jrgmise kevadeni. Seemned saavad harilikul mnnil valmis alles teise aasta hilissgiseks ja seemnete varisemine algab kolmanda aasta aprillis. Tsi kll, kigil okaspuudel nii kaua ei lhe: harilik kuusk saab seemned valmis sama aasta talveks.


Eesti Looduse aasta puude esimene ja viimane okaspuu on kbide poolest erilised. Kadakamari on tegelikult marikbi, sest emaskbi kolm soomust ei puitu, need muutuvad lihakaks, kasvavad kokku ega avane ka seemnete valmimisel. Kadakaseemneid ei levita seetttu tuul, vaid linnud.

Mnede eksootiliste kadakaliikide lihakatel kbidel on kbisoomuste kokkukasvamise jljed paremini nhtavad kui kodumaisel harilikul kadakal. Selleks, et kadakamarja kbipritolu paremini mista, viks lhemalt vaadelda elupuu kbisid. Ka elupuul on kbid, kuigi ainult kahe kuni kolme paari soomustega ja nelja kuni kuue seemnega. Harilikul kadakal on seemnealgmeid alles jnud vaid kolm.

Kadaka isaskbid on nagu okaspuudel ikka, vikesed ja marad, valminult kollaseid tolmuteri tis ja varisevad kohe prast tolmlemist. Erinevalt kuusest-mnnist on harilik kadakas kahekojaline liik: isas- ja emaskbid arenevad eri taimedel, mistttu ei saa igalt puult kadakamarju korjata.


Hariliku jugapuu kbide ehitus on veelgi lihtsustunum. Isaskbid sarnanevad hariliku kadaka omadega, seevastu emaskbi on jugapuu puhul raskem kbina kujutleda. Igast emaskbist on alles jnud ainult ks seemnealge, mis on valmimise ajaks nihkunud vrse tippu. Punakas seemner ehk arill ongi see marjataoline moodustis, mis on tumerohelise okkar taustal hsti mrgatav nii meile kui ka lindudest levitajatele.

Kui uurime jugapuu valminud seemneid lhemalt, siis neme, et need ei ole lihaka kbi sees peidus, vaid on ainult osaliselt mbritsetud seemnerga, mille seest teravaotsaline seeme vlja paistab. Jugapuu on ka suhteliselt kiire: seemned saavad levitamiseks valmis sama aasta sgiseks. Samamoodi kui kadakas kuulub ka harilik jugapuu kahekojaliste taimede hulka ja punaste rdega seemned ehivad sgisel vaid emastaimi.

Kas peaksime neid ilusaid punaseid marju kutsuma tingimata kbideks? See oleks tavakeelekasutuses ehk liig. Kuid nii botaanilist tpsust nudvatel kui mittenudvatel juhtudel saab valesid termineid vltida. Kui tolmuterad, tolmlemine ja seemned on okaspuudel igati asjakohased terminid, siis nnda rgimegi, ning istaimedele omaseid misteid, nagu is ja vili, pame vltida. Julupuul on ikka kbid, mitte viljad, ja vaadake mni puu on sel aastal eriti kbirikas.



lle Reier, Arne Sellin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012