Eesti Looduse fotov�istlus
2008/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2008/12
Hiiumaa lhedalt pti merilest

Lest ja kammeljas on tavalised kalaliigid peaaegu kikjal meie rannikumeres; vhem arvukad on nad vaid Soome lahe idaosa ja mne viksema lahe magedamas vees. Vga harva satub siia kanti aga ka muud liiki lestalisi. Tnavu 6. juunil pdsid Tartu likooli Eesti mereinstituudi kalateadlased Hiiumaa Ristna neemest kmmekond kilomeetrit lneedelas paikneval Neupokojevi madalal merilesta (Pleuronectes platessa L.). Kala sattus 38 mm suuruse silmaga nakkevrku 20 meetri sgavusel, tema ldpikkus oli 390 mm ning kaal 427 grammi. Tegemist oli kudenud emaskalaga. Tavalisest lestast erineb merilest esmapilgul oma kirevama vljangemise poolest: pigmenteerunud kehapool ja uimed on tal kaetud tume- vi helepunaste (ka oranide) marate tppidega oliivpruunikal taustal, eriti eredad on thnid kudemisperioodil.

Tuhmimaid punaseid thne leidub sageli ka tavalise lesta pigmenteerunud kljel, seetttu on parem eristustunnus keha karedus: lestal on kljejoone mbrus, selja- ja prakuuimede alused ning vhemal mral kogu kehapind kaetud vikeste ogaliste luuplaadikestega, nnda et kala pind tundub katsudes liivapaberi sarnane; merilesta keha ja uimed seevastu on leni siledad, vaid piki pead kulgeb silmade vahel vike tmpide khmude rida. Veel vib loendada seljauime (teaduslik this D) kiirte hulga (merilestal 5784; lestal 4566) ja prakuuime (A) kiirte hulga (merilestal 4261; lestal 3146). Samuti erineb lpuspiide (Spinae branchiales Sp. br.) arv esimesel lpuskaarel: merilestal 713, lestal 1319 piid. Hiiumaalt ptud kala tunnused olid vastavalt: D = 67; A = 53 ja Sp. br .= 10.

Viimane kindel teade merilesta kohta meie vetes prineb juba kuuekmne aasta tagusest ajast: 1948. aasta augustikuus tabati Saaremaa looderanniku Harilaiu poolsaare kandis kaks isendit. Mned pgijuhud on mdunud sajandi teisest poolest teada Soome vetest. Kalurite teadete kohaselt on ksikuid merilesti pnistesse sattunud ka viimastel aastatel, kuid tpseid mranguid nende kalade kohta paraku pole. Neupokojevi madalalt ptud merilest on hoiul Tartu likooli zooloogiamuuseumis.

Eesti vetesse on eksiklalisena paaril korral sattunud ka soomuslest (Limanda limanda L.), kelle kollaka varjundiga keha katavad tihedad karedad soomused. Kummagi liigi philine leviala on Atlandi ookeani Euroopa rannik Phja-Jmerest kuni Biskaia lahe ja Vahemereni.

Kui leiate haruldase kala, vtke hendust Eesti mereinstituudi ihtoloogide vi Eesti Looduse toimetusega!



AARE VERLIIN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012