Eesti Looduse fotov�istlus
2008/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/12
Meie talvesid kimbutavad soojus ja lumevaesus

Meie neli phiaastaaega on htviisi kaunid ja oodatud: kevad oma trkava roheluse ja vulisevate vetega, suvi pikesepaiste ning soojusega, sgis kirju looduse ja poritavate teedega ning talv hangede ja pakasega. Ent alati ei pruugi need kevaded, suved, sgised ja talved saabuda ja mduda n.-. klassikaliselt. Sestap vib sna sageli kuulda rahulolematute kaasmaalaste suust nurinat selle le, kuivrd hukas on Eesti ilm; noorusest, majandusest ja muust eluolust rkimata.

Siiski on lbi aegade, ka poolsada ja enamgi aastat tagasi trehvanud aastaid, kuhu on jagunud imestamapanevaid ilmallatusi. Kord on aastaajale sobimatult soe vi siis hoopis klm; sajab enneolematult palju ja uputab vi, vastupidi, tuleb pikalt puda taluda. Aga mnikord saab hilissgisel maasika- ja vaarikataimedelt korjata teise saagi vi kesktalvel noppida ide puhkenud metsalilli ning nha liikumas liblikaid ja konni.

Tsi, noid ebatavalisi ilmaolusid ning eriskummaliselt kituvat elusloodust nikse viimaste kmnendite jooksul aina sagedamini ette tulevat. Iseranis ilmekalt paistavad need silma just meie klmal aastaajal. Nnda on ha sagedamini sraseid talvesid, mis tulevad hilinemisega vi kipuvad lume- ja jkatte ning klmade poolest vga kesiseks jma.

Kllaltki vaevaliselt tuli ja kulges ka mullune talv. Detsembrinumbri philugudes vaatamegi tagasi sellesse aega, sest oma eripradega on too talvede reas sna thelepanuvrne: tegu on lbi aegade Eesti kige soojema talvega ning ksiti vhima jkatte ulatusega meie rannikumerel. See oli talv, mil soojad vammused vis kappi jtta ning korralikust suusa-, uisu- ja kelguspordist vaid unistada.

Et talvine lumi ja klm on eestlastele alati oluline olnud, toon siinkohal paar silma hakanud rida 1926. aastal ilmunud koguteosest Eesti: Maa. Rahvas. Kultuur. Kui praegusaja linnastunud hiskonnas ootab suurem osa meist lund ennekike selleks, et talverme nautida ja ehedat julumeeleolu tunda, siis toona olid ootused mnevrra teistsugused.

Lumetee algust oodatakse kogu maal suure igatsusega; sest pea kik pletuspuud ja vljaveoks mratud palgid veetakse ainult talvel ligemasse parvetamiskohta, raudteejaama vi linna. Ka sidetakse n.-n. talveteedel le kinniklmunud jrvede ja soode ning niisuguste kohtade, kus suvel ei saa sita. [---] le Peipsi jrve j sidetakse talvel saaniga Venemaale, niisama le Muhu vina Saaremaale. Kredail talvedel vib le Soome lahe keskmise osa j Soomesse minna. Ja ajaloolisist andmeist selgub, et 1559. a. erakorraliselt klmal talvel Stokholmist ve-osad hes hobustega le kinniklmunud mere Eestimaale judsid.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012