Eesti Looduse fotov�istlus
2009/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/1
Euroopa lehtmetsavndi viimane plismets vajab abi

Biaowiea rahvusparki ja piisoneid teavad Eestis paljud, vhem teatakse, et valdav osa siinset plismetsa jb rahvuspargi piirest vlja ja on aastasadu vana vrispuidu ahnitsejate ees kaitsetu.

Kui arvad, et ehedat plismetsa leidub tnapeval vaid troopilises Aafrikas vi Ameerikas, siis eksid. Srase metsa jnused on alles otse Euroopa sdames. Viimased elus psivad lapikesed igiplist parasvtme lehtmetsa leiame Biaowieas, metsaalal Poola ja Valgevene piiril.

Vrtused. Praegu allesolev 1600 km2 on jnus metsadest, mis kunagi laiusid le kogu Euroopa tasandike. See on koduks paljudele endeemsetele liikidele, kes mujal on vlja surnud, nende seas euroopa piison, suurim maismaaimetaja Euroopas. Siinsed plismetsad on ainulaadne elus muuseum, vrtuslik aken minevikku. Selle kaudu neme, kuidas metsakooslused toimisid inimese sekkumata.

Biaowiea laas on kuulus rikkaliku linnustiku poolest. Umbes 180 pesitseva liigi seas elutsevad siin kik Euroopa rhniliigid, kaasa arvatud valgeselg-kirjurhn ja kolmvarvas-rhn. Siin elab 23 liiki rvlinde, muu hulgas 5 liiki kotkaid ja 8 liiki kulle; samuti 18 liiki psalinde (Sylviinae). Parasvtme kohta on niisugune liigirikkus vga suur. Ainuksi siinne linnuliikide hulk eeldab, et metsa tuleks hoida leilmse thtsusega elupaigana. ksiti vrivad siin kaitset aga ka terved plise loomuga linnukooslused, mida iseloomustavad suur liigirohkus ja vike isendite arvukus. Imetajate, putukate (sealhulgas nii mnigi endeemne jnukliik), taimede, seente (le 5000 liigi) liigirikkus on samuti suur. Ilmselt pole llatav, et liikide seas on lekaalus need, kes vajavad vana vi kdunevat puitu.

Biaowiea mets on vga vrtuslik tpld loodushoiuteadusele. Kui tahame Euroopa loodust kaitstes ja taastades lhtuda kindlalt teaduslikult aluselt, vajame n.-. referentspaika, mille taustal usaldusvrselt mta, milline ja kui tugev on aegade jooksul olnud inimmju mujal. Ja veel: plismets oma tohutute vanade puudega krgeimad le 55 meetri; suurimad tammed le 40 meetri on pakkunud inspiratsiooni tervetele inimplvedele ja kujutab endast nnda Euroopa kultuuriprandi vga thtsat osa. Kui inimene tahab igustada oma teaduslikku liiginimetust sapiens mistlik , siis peaks sraste ainulaadsete vrtuste hoidmine tuleviku jaoks olema meie esmasiht.


Laastust. 16. sajandist kuni Esimese maailmasjani hoiti Biaowiea metsa kaitse all kui valitsevate aadliperekondade jahiala. Sja ajal hakati metsa suures mahus raiuma ja rahaks tegema. Prast Teist maailmasda jagati mets Poola ja Valgevene vahel, Poolasse ji 45%. Valgevene osas varem kuigi palju raiet ei tehtud, ent viimase kmnendi jooksul on see tunduvalt hoogustunud. Poola osas, kui vlja arvata pisike rangelt kaitstud Biaowiea rahvuspark (105 km), kib raie pidevalt ja peaaegu vaibumatu hooga.

Vaid 90 aastat majandamist on teinud siinsetele metsadele palju kurja. Enamik laasi on maha raiutud ja asendatud heealiste okaspuuistandikega. Pliskoosluste osakaal kogu metsaalast on vhenenud alla 20%. Hoolimata hiljutistest raiepiirangutest langetatakse siin plispuid praegugi. Kui seda ei peatata, kaob vljaspool rahvusparki kogu laas umbkaudu lhima kmne aasta jooksul. Euroopa lehtmetsavndi viimasest plismetsast jb vaid ajalugu.

Puudelangetajad vidavad, et nd lhtuvad nad uutest, koloogilistest alustest. Nende eesmrk polevat enam raha, vaid raiuda ksnes niivrd, kuivrd on vaja metsa tervisele ja heaolule. Tegu olevat ilsate, aktiivse loodushoiu meetmetega. Mida see tegelikult thendab?

Igal aastal eemaldatakse metsast 110 000 150 000 tihumeetrit palki, sealhulgas osaliselt kaitstud kaitsealadelt. Samas mahus plaanitakse jtkata tulevikus. Et srast hulka puitu saada, tuleb igal aastal maha vtta 25 000 suurt puud. Suuremtmelised palgid on vga nutud kaup nii vlisturul kui ka kodumaal. Raie on koondunud looduslikesse vanametsa puistutesse: istandikud on veel liiga noored, et sealt puitu saaks. Vib elda, et tegu on he keskkonnale kige kahjulikuma ettevttega Euroopas. Ei ole kuidagi igustatud laastada see vrtuslik osa loodust vaid he plvkonna inimeste huvides.


Kampaania. Viimase paarikmne aasta jooksul on teadlased ja looduskaitsjad Poolast ja mujalt ponnistanud kahe eesmrgi nimel. Esiteks, et keelustataks raie kigis Biaowiea looduslikes ja poollooduslikes kooslustes. Teiseks, et rahvusparki laiendataks kogu metsaalale.

Siiani pole me kuigi palju saavutanud. Vaid seda, et 1996. aastal laiendati rahvusparki veidi: kui varem hlmas see 8%, siis nd pisut le 14% metsaalast. Ehkki peaaegu kik Poola looduskaitseasutused ja parlamendi vastavad komisjonid kinnitavad hel hlel, et kogu ala vajab kiiret kaitset, kuigi paljud valitsusvlised hingud on usinalt manitsenud Poola vime metsa kaitsma ning murelikud inimesed on saatnud sadu tuhandeid protestikirju mitmele jrjestikusele Poola valitsusele, on metsamajandusega tegelevad valitsusasutused kige selle vastu. Raie ja hvitamine jtkub le 80 protsendil metsaalast.

Et psta Biaowiea laas, tuleks kogu ala kaitse alla vtta kige rangemal tasemel. Tugevaima kaitse tagab Poola seadus rahvusparkidele. Igasugune inimtegevus peab rahvuspargis taanduma loodushoiu eesmrkide ees. kski muu kaitsetase ei sea sedavrd rangeid tingimusi. Seetttu on meie siht veenda Poola valitsust vtma kogu allesjnud metsaala Biaowiea rahvuspargi koosseisu.

Taotleme, et Poola valitsus keelustaks kohe raie Biaowiea loodusliku ja poolloodusliku vana metsa aladel. Samuti taotleme, et nad selgelt deklareeriksid tielikku tunnustust metsa ainulaadsele vrtusele ja kavatsust kaitsta kogu ala. Mlemad sammud saaks astuda vga kiiresti, sest need ei nua otsest rahakulu. Kaugem eesmrk on luua piirilene rahvuspark, mis kaitseks nii Poola kui ka Valgevene osa metsastikus.

Poola on ametlikult tunnistanud Biaowiea laane maailmaprandi hulka kuuluvaks (world heritage site), samuti Natura 2000 alaks. Plismetsa heaolu ei ole seega vaid Poola siseasi kogu Euroopa, tegelikult kogu maailma inimestele on antud igus muret tunda ja tegutseda. Kui plismets hvib, pole see kaotus vaid Poolale kaotajad oleme kik.


Palume abi lugejatelt. Mida saaks teha? Ennekike viks lihtsalt teavitada inimesi Biaowiea probleemist: viia teave oma kodumaa rahvaesindajate, looduskaitsjate ja ajakirjanikeni ja panna nood tegutsema, et nad prduksid Poola vimude poole palvega Biaowieat kaitsta.

Hea mte on helistada kohalikule Poola saadikule vi veelgi parem, astuda saatkonnast lbi. See on tegelikult vga lihtne, tuleb ksnes paluda kokkusaamist ja vljendada saadikule oma muret. Pisimgi kaasabi suurendab tenosust Biaowiea psta. Vib ka saata kirja otse mnele Poola poliitikule (soovitatavalt paberil, e-kirjadel pole paraku mju). Hea oleks, kui oma mis tahes panuse kohta saadetaks mulle teade, niteks kirja koopia. Kogun teated kokku, vib-olla nnestub neid kasutada, niteks ajakirjanduses.

htlasi viks pda aidata meil leida vimalusi katta rahvuspargi laiendamise kulusid. Rahvusvaheline toetus Poolale viks ju olla igustatud, titmaks kogu maailmale thtsat kohustust. Tpseid arvutusi pole veel tehtud, kulude suurusjrk vib olla umbkaudu viis miljonit eurot.

Ja veel: tulge Biaowiea metsa vaatama. See on suureprane vimalus tutvuda selle hmmastava paiga, siinse linnustiku ja muu elustikuga vahetult ja isiklikult. Hoomate, milline ngi vlja mets, mis kunagi laius tasandikel kikjal Euroopas. ksiti annab loodusturism sissetulekut kohalikule kogukonnale. See omakorda veenab neid, et kaitse ja turism on parem vljavaade kui raie.

Aeg ttab Biaowieas meie kahjuks. Metsale ei anta vimalust oodata. Pidevalt hvitatakse pliskooslusi, alatasa vetakse maha tohutuid, 200300 aasta vanuseid puid. Palun aidake seda peatada!


Tpsema teabe saamiseks vaata kampaania veebilehte: http://bialowieza_forest.republika.pl


vi kirjuta autorile:


prof. dr Tomasz Wesoowski,

Department of Avian Ecology,

Wrocaw University, Sienkiewicza 21,

50 335 Wrocaw, Poland,

tel. +487 1 375 40 37

faks +487 1 322 28 17

e-post: tomwes@biol.uni.wroc.pl

Mida thendavad sageli siit-sealt krvu jnud misted rgmets, plismets, loodusmets ja vana mets? Toimetus pris seda metsaelustiku tundjatelt Eerik Leibakult ja Asko Lhmuselt. Ksimus osutus ootamatult raskeks: selgus, et ldtunnustatud definitsioone ei olegi ja eri autorite tarvitus erineb n.-. seinast seina. hest mullusest levaateartiklist (Silva Fennica 42/1: 135146) ji klama kaks mtet. Esiteks, kige igem oleks sraste mistetega sildistamise asemel lihtsalt mainida ra, mis on teada inimmju kohta knealusele metsale. Ja teiseks: tihti pole sildistamisest ometi psu, niteks tehes statistikat paljude metsade kohta vi suheldes poliitikutega, kellel pole mahti inimmju ja looduskaitsevrtuse suhete ksikasjadesse sveneda. Sel juhul on erakordselt thtis, et teabe edastaja ja vastuvtja saaksid mistetest vimalikult samamoodi aru. Vib ju lihtsasti juhtuda, et ks mistab niteks loodusmetsa all inimmjuta tekkinud metsa, teine aga metsa, kus parasjagu raietid ei tehta vi mis neb muidu kena roheline vlja. Et sedalaadi suhtlusprobleeme ja nende halbu tagajrgi leevendada, pakume siinkohal siiski vlja vikese mistesnastiku. rgu vetagu seda lpliku tena, pigem algatusena misted selgeks arutada.


rgmets (virgin forest): kogu ajaloo vltel olulise inimmjuta mets. Tiesti inimmjuta metsi ilmselt maailmas ei leidu, sest kikjal, kus on metsi, leidub ka inimesi. Demagoogid viksid nd elda, et kui kik metsad on niikuinii juba inimese ke jrgi mber kujundatud, siis pole metsade kaitse enam looduskaitse, vaid lihtsalt maitse ksimus. Ometi, leidub metsi, kus inimese mju kooslusele pole mrgatav, s.t. kooslus toimib nii, nagu inimjalg ei olekski sinna iialgi astunud. Suurimad srase rgmetsa alad on Luna-Ameerika ja Aafrika troopilised vihmametsad ning Siberi taiga.


Plismets (primeval forest, old-growth forest, pristine forest): Kitsas mistes viks see sna thistada metsa, mida kunagi maha raiutud ei ole, mis on psinud inimmjueelsest ajast saadik. Ilmselt just selles thenduses kasutab plismetsa mistet (ingl. algtekstis: primeval forest) ka siinse loo autor.

Enamasti kasutatakse plismetsa mistet aga ldisemalt: thistamaks kauem kui he puuplvkonna vltel olulise inimmjuta psinud metsa. Sellise ldistuse tingib tsiasi, et vga paljude metsade ajaloo kohta lihtsalt pole suurt midagi teada ning ka uuringud ei pruugi varasema kui he puuplvkonna vanuse inimmju mrke nidata. Mis aga sugugi ei thenda, et seda mju ei oleks, nt. liigirikkus vib olla mne puuplvkonna vanuses metsas tunduvalt viksem kui samas kohas varem kasvanud rgmetsas.

Enam kui he puuplvkonna vanune mets on juba priski loodusliku ilme ja toimega. Vanad puud kukuvad mber, ohter kdupuit pakub eluaset ja toitu rikkalikule elustikule. Tuulemurru, plengu, leujutuse, haiguspuhangute jms. puistuvahetushiringu aladele kasvavad uued metsalaigud. Srane pidev ebahtlane uuenemine muudab puude koosseisu liigiliselt ja vanuseliselt rmiselt mitmekesiseks, mis omakorda loob vimalused suureneda muu elustiku liigirikkusel.


Loodusmetsa miste vttis eesti keeles tarvitusele Tartu likooli metsandusprofessor Andres Mathiesen 1930. aastatel. Tema jrgi tuleks loodusmetsa all mista plismetsa sarnast metsa, mille koosluse struktuur ei vasta siiski veel plismetsa omale vi on pisut veel mrgata inimtegevuse jlgi, vanu sihte, kraave jms. Enamikus looduskaitse seisukohalt vrtuslikes Eesti metsades on srased inimmju mrgid nha ja seega liigituvad nad just loodusmetsa miste alla

Inglise keeles tundub loodusmetsale kige tpsemalt vastavat miste near-natural forest. Teaduskirjanduses on laialt kasutusel ka miste natural forest (looduslik mets), mis on siinksitletutest ilmselt kige ebamrasema thendusega, eri autorid mistavad selle all eri tugevusega inimmju. Eks sna natural (looduslik) isegi ole ju rmiselt mitmeti mistetav.


Vana metsa (old forest) all viks mista metsa, mis on letanud raiekpsuse ea. Seega on nii rg- plis- kui ka loodusmets tihtipeale vana mets. Paljud linnud, taimed, putukad, seened jm. liigid vajavad vi eelistavad eluasemena just jmedaid ja vanu puid nii et vana metsa looduskaitsevrtus vib olla kllaltki suur. Ent ka parkmets, puhkemets vi istutatud ja lakkamatult hooldatud liigivaene mastimnnik vivad sobituda vana metsa miste alla.

--------------------------------------------------------------


Kas Biaowiea on ainulaadsem kui niteks Eesti plismetsad?

Kommenteerib metsakoloog Jaanus Remm:


Tsi, Eestis leidub ksikuid vrdlemisi pliseid metsatkikesi. Enamik neist on alla paari hektari suurused. Paljude liikide puhul ei suuda nii vike ala kuigi pikka aega elujulist asurkonda hoida, levik ja liikumine nende eluks sobivate alade vahel on aga takistatud vi lausa vimatu, sest meie plismetsakesed on ksteisest liiga eraldatud kas lihtsalt vahemaa vi siis muude levikutketega.

Biaowiea plis- ja loodusmetsaala on tohutult palju suurem. See on veel piisavalt suur, et olla terviklik kossteem, kus on vimalik psida paljude ohustatud liikide elujulistel asurkondadel, olgugi et neile vljastpoolt enam kuskilt toetust tulemas ei ole. Tulevikus viks see isegi toimida plismetsaliikide leviallikana, kui nnestub Biaowieat hoida ja lasta loodusmetsadel taastuda ka mujal lhimaades.

Kui meie metsad on enamasti hemiboreaalsed, s.t. pigem taigailmelised, lekaalus on okaspuud, siis Biaowiea kuulub parasvtme lehtmetsade hulka, seal on lekaalus laialehised puuliigid: tamm, vaher, valge-pk jms. Niisugused metsad on loomu poolest liigirikkamad kui okasmetsad, muidugi tuleb liigirohkusele kasuks ala lunapoolne asend.



Tomasz Wesoowski
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012