Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
vestlusring EL 01/2003
Elukate euroliming ktab kirgi

Lbirkimistel Euroopa Liiduga oleme hoidnud phithelepanu sellel, mida viksime meist tublisti rikkamalt henduselt saada, kas ja kuivrd meie seisund prast liitumist paraneb. Kuid kas meil endil on hendusse astudes midagi sellist vastu anda, mille le Euroopa Liit (EL) meiega tingida viks? Tegelikult on kll: eesktt pris palju hsti silinud loodust soo- ja metsalaamad, ksjagu looduslikke veekogusid ning sajandite jooksul inimese ja looduse koosts vlja kujunenud prandmaastikud koos neid kiki asustava rikkaliku elustikuga.

Lne-eurooplaste erilise thelepanu on plvinud mned suurimetajad, keda nemad tnapeval peamiselt muinasjuttude kaudu tunnevad, meie kohtleme neid aga jahiloomadena: karu, hunt, ilves, kobras. Need loomad on kantud EL loodusdirektiivi II ja IV lisasse: II lisa liikide kaitseks nutakse loodushoiualade moodustamist, IV lisa nuab liigi ranget kaitset.

Eestis elab praegu 100150 hunti, ligikaudu 500 pruunkaru, 600900 ilvest ja 15 00016 000 kobrast. Kuidas neid kohelda, et siliksid elujulised populatsioonid, millest oleme huvitatud ise ja mida nuab meilt EL, ning samal ajal ei kannataks teised liigid ega saaks riivatud inimese huvid: et kiskjad ei hvitaks koduloomi ning koprad ei ujutaks le kultuurmaid ja metsi?

Umbes sellise ksimuse esitasime Tartus Baeri majja kogunenud asjatundjate kogule mullu 4. detsembril, kui hinemislbirkimised Euroopa Liiduga alles kisid.


Vestlusringis osalesid Riinu Rannap (RR), Kaarel Roht (KR) ning Peep Mnnil (PM) keskkonnaministeeriumist, Uudo Timm (UT) Eesti terioloogia seltsist, Tiit Randveer (TR) Eesti pllumajanduslikoolist, Erki Aavik (EA) Eesti jahimeeste seltsist, Jaak Volmer (JV) Tartu jahindusklubist, Nikolai Laanetu (NL) suurkiskjate ja kobraste uurija, Asko Lhmus (AL), rakenduslike huvidega loomakoloog Tartu likoolist, Enn Mahoni (EM) Eesti metsakorralduskeskusest, Hannes Rei (HR) riigimetsa majandamise keskusest, Jaak Tambets (JT) Eesti loodushoiu keskusest. Vestlust juhtis Toomas Kukk (TK) ning rgitust noppisid ivakesi oma lugejate tarvis lo Kraan Eesti Jahimehe toimetusest ning Ann Marvet Eesti Looduse toimetusest.

Kiskjaid ohjatakse, kopra seisund hmane

RR: Vajadus koostada hsti lbimeldud ja phjendatud kava jahiloomade kohtlemiseks tekkis siis, kui alustasime hinemislbirkimisi EL-ga. Esitasime nelja liigi kopra, hundi, karu ja ilvese kaitse- ja ohjamiskavad EL komisjonile, aga tegelikult oli neid vaja ka meile endile et oleks selgem, mida edaspidi tahame: kas seda, et nad oleksid maksimaalselt ktitavad loomad, vi et siliksid liikide elujulised asurkonnad.

Esimesed lbirkimised EL-ga olid n.-. tehnilisel nupidamisel, kus Eesti

taotles, et nende nelja liigi Eesti populatsioonid arvataks vlja loodusdirektiivi II ja IV lisast ning kantaks V lisasse, mis lubab reguleeritud kttimist kaitsekorralduskava alusel ning populatsiooni seisundit pidevalt jlgides. EL komisjon soostus tegema seda hundi ja kopraga, kuid karu ja ilves lubati esialgu vlja arvata kll II lisast, ent jeti IV lisasse. Range kaitse vlistab loomade kttimise. Just ilvese ja karu kohtlemine on tekitanud palju probleeme, kirjavahetust ja arutlusi Eesti ning Brsseli vahel. Et kindlamalt korraldada eesktt suurkiskjate ohjamist ja kaitset, vttis keskkonnaministeerium tle selle eest vastutava isiku Peep Mnnili.

PM: Suurkiskjate kaitse ja majandamine peab tuginema liigi asurkonna paljudele nitajatele: arvukusele, juurdekasvule, populatsiooni struktuurile, suundumustele jne. Jahimeeste tehtud ametlik ulukiloendus seda lesannet tielikult ei titnud. Nd on vlja ttud Eestile sobiv suurkiskjate seiremetoodika ning vljappe on saanud usaldusisikud, kes suurkiskjate loendust tegema hakkavad, igemini juba hakkasid. Juba esimesed tulemused lubavad teprasemat levaadet meie suurkiskjate tegelikust seisust.

Uus metoodika, mis phineb aastaringsetel vaatlustel ja nende kaardistamisel, vimaldab mrata levikut ja tpsemat arvukust, kajastab sigimisedukust ning vimaldab teavet operatiivselt edastada. Karuga alustasime juba 2001. aastal: jahimehed kaardistasid le 600 karuvaatluse Eestis kevadsuvisel perioodil. Kui tavaprane loendus andis karude koguarvuks 576 karu, siis uue metoodika jrgi tehtud vaatluste andmeil oli neid 407. Lisades juurde ala, kust karuvaatlusi ei saadetud, kuid kus ta elab, saime kirja vhemalt 500 karu. Umbes 10 protsenti meie karuasurkonnast moodustasid sama-aastaste poegadega emased, pesakonnas oli keskmiselt 1,8 poega.

Niisiis ei saa vita, et karusid oleks vhe ja juurdekasv kehv, pigem ikka hea.

Hundi puhul erinesid tavaloenduse ja uue metoodika alusel tehtud vaatluste tulemused suuremas ulatuses: tuli vlja, et eelmisel kevadel ji tegelikult alles vaid saja hundi ringis (tavaloendus andis 170): kaardi peale mrgituina said selgeks need karjad, mida loendati mitu korda.

NL: Suurkiskjatega t kib, aga niteks kopra kohta ei tea siiamaani, kas tegevuskava on ldse kinnitatud vi mitte.

RR: Kopra ohjamiskava pole kinnitatud seeprast, et selle eelarve on liiga suur. Seda kinnitades vtaks keskkonnaministeerium kohustuse vastav raha ka leida.

NL: Riigil on ju otsene kohustus pidada arvestust kigi nelja liigi le, kellest tna rgime.

UT: Tpsustuseks. Tihti ollakse eksiarvamusel, et kava kinnitamise jrel tuleb automaatselt ka raha. Nii see pole: kaitse vi seire kava kinnitamine annab aluse raha taotleda.

KR: Kinnitatud vi kinnitamata, kuid need kaitse- ja ohjamiskavad on igal juhul meie tegevuse alus. Kopra elupaikade hindamine on mrava thtsusega ning llitatud uude jahimaade korraldamise juhendisse. T algab 2003. aastal Tartu- ja Raplamaal ja lheb maksma umbes 200 000 krooni. Kokku kulub esmathtsate tegevuste rahastamiseks (jahimaade korraldus+loendus+andmettlus) 320 000 krooni ja seireks 100 000 krooni. Kike korraga ei jua, sest miljoneid meile keegi ei anna.

NL: Tegevuskavas esitatud andmeil letavad kopra kahjustused igal aastal hinnanguliselt kolme miljonit krooni. Esmathtsad tegevused, mille hulka kuuluvad ka kopra elupaikade hindamine ning jahimaakorralduskavade koostamine, nuaksid vaid 320 000340 000 krooni aastas. Selleks, et tagada liigi silimine ja selle tugev asurkond ning hoida koprakahjustused lubatud piirides, vajame usaldusvrset levaadet kopra seisundist. levaate tagaks toimiv ssteem. kski ssteem ei toimi, kui selle taga pole asjatundlikke inimesi. Ametnikud peaksid tuginema oma tegevuses ja otsuste langetamisel vljattatud kavadele, mis teostuksid programmiliste tdena. Praegu tugineb seire ja kaitsekorralduskavade titmine suurel mral entusiastidele.


Mida Euroopa Liit ootab meilt ja meie neilt?

AL: Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava vlja ttades pdsime lhemalt seletada vrtushinnanguid, et need oleksid arusaadavad nii meile endile kui ka EL-le. Hunt on sedapuhku mingis mttes pevakorrast maas. Samamoodi nagu kobras, sest meie taotlus nende suhtes rahuldati.

Nd on minu arvates vaja rkida eelkige karust ja ilvesest. Iseasi, kas meie selgitused EL-i kohale juavad, vi oleme hiljaks jnud. Mu isiklik arvamus on, et probleemi Euroopa ette viies on tehtud ka mningaid vigu, nagu ka meie omavahelises suhtluses. Tagajrg vib olla see, et EL tleb: teil polegi seal mingit vga selget kava. Eesmrk olnuks testada, et meid vib usaldada, sest meil on vga tugev ssteem: mitte midagi halba ei saa siin juhtuda ka siis, kui me neid loomi ktime.

PM: Tegevuskava nrk klg on andmete vhesus. Seetttu ei saanudki esialgu vlja tuua iga liigi ideaalset vi vga head arvukust. EL tahaks nha vga tpseid andmeid ning sinna juurde meie teaduslikult phjendatud taotlust: kui palju tahaksime ja kui palju viksime kttida. Sellise kaitse- ja ohjamiskava, mis rahuldaks EL-i, suudame ehk teha niteks viie aasta prast, kui on piisavalt uusi andmeid.

UT: Ma usun, et Euroopa komisjoni eksperdid mistavad seda olukorda. Nemad peavadki olema vga ettevaatlikud, et mitte teha juhuslikke otsuseid. Seeprast pigem tmbavad piduri peale, kui et lasevad vabalt minna, olles valmis kmne aasta prast tunnistama, et tegid suure vea.

AL: tleksin, et see ettepanekute pakett, mille Eesti Euroopale esitas, oli suhteliselt naiivne: Eesti ksis vga palju erandeid. Ja tegelikult ei saanud peaaegu mitte midagi.

JT: Kui ei ksi, ei saa ldse midagi. Eesti on olnud ks tagasihoidlikumaid ksijaid Ida-Euroopas.

RR: Ka mina pole nus vitega, et Eesti ksis palju, sai vhe. Mnigi asi selgus alles lbirkimistel et mida ja kuidas ksida. Ma arvan, et algul ei tajunud me ka pris kindlalt, mida need direktiivid endast kujutavad.

AL: Vib-olla see rong ei oleks liikunud nii kaugele, kus see hetkel on, juhul kui Eesti jahimehed oleksid asja tsisemalt vtnud ja hisseisukoha kujundamisel kaasa rkinud.

EA: Eesti jahimeestega pole siiamaani keegi viitsinud eriti rkida, kui me just ise pole uksest sisse trginud.

JV: Mulle tundub, et paljusid asju ei rgita Eestis omavahel selgeks. Oponendid prduvad otse EL poole kaebustega, et meil pole siin asjad suurkiskjatega korras. Aga oluline pole mitte see, kas Eestis elab 600, 400, 300 vi 200 karu. Palju olulisem on tendents, et niteks kaheteistkmne aasta jooksul pole Tartu maakonnas karusid vhemaks jnud, vastupidi: nende arv on suurenenud. Sama kib ka hundi ja ilvese kohta. Me peaksime omavahel laua taga asjad lbi arutama ja otsustama, mitte ootama, et keegi tark kusagil kaugel meie eest otsustab.

AL: Sellest ei pse niikuinii. Kosja minnes saame ka kositava koos kigi tema puudustega. mberkasvatamine enamasti ei nnestu. EL-iga liitumine ei ole looduskaitsjate otsustada, aga me peame endale selgeks tegema kuidas uues olukorras kituda.


Mis saab siis, kui EL ikkagi keelab meil ilvese- ja karujahi?

TK: Mis siis tegelikult juhtub, kui me edaspidi neid kiskjaid ei kti? Kas see vallandab mingisugused mrgatavad muutused meie loomastikus vi ei toimu midagi?

NL: Suurkiskjate asurkonnale tuleb nende arukas reguleeritud kttimine igal juhul kasuks see ongi nende loomade kige efektiivsem kaitse. Kui kuulutame suurkiskjatele kttimistabu, siis tekivad paratamatult probleemsed isendid, kes oma tegudega mjutavad suhtumist liigisse ldse: neid loomi hakatakse vihkama ja salaja tapma. Siis on raske ka vahele astuda tehakse vaikselt ra. Ja see on palju ohtlikum kui tpselt reguleeritud kttimine.

AL: Viiskmmend aastat tagasi rgiti niisamuti rvlindude kohta et nende mistlik kttimine ongi kige parem kaitse. Testage, et see on nii.

EA: Kas peame testama iga liigi puhul eraldi, vi aitab ka maailmakogemus? Me testi ei peaks kike ise jrele proovima, maailmas on kllalt niteid selle kohta, mis juhtub, kui mnda liiki ei ktita. Olgu tegu siis pruunkaru vi mnd teist liiki karuga tal kaob hirm inimese ees. Ei piisa tingimata sellest, kui ktitakse hest kohast ks, teisest teine probleemne isend.

AL: Mitte keegi pole siiamaani suutnud mulle veenvalt ra testada, miks Eestis on vaja kttida ilvest. Andke bioloogiline phjendus.

JV: Ainult bioloogilist phjendust otsides vib kskik millise uluki kohta ksida, miks on teda vaja ldse kttida.

AL: On olemas vrtushinnangute ssteem. Eesti hineb Euroopa Liiduga.

TR: See ei muuda pevapealt meie arusaamu. Inimesed suhtuvad suurkiskjatesse natuke emotsionaalsemalt ja teravamini kui niteks siili vi jnesesse.

Kui jaht lpetatakse seaduslikult, siis tegelikult see ei lpe. Sest inimene jb inimeseks, ta ktib kiskjaid edasi, olgu siis oma koera vi lamba kaitseks. Kttimise tieliku keelustamise korral kuuleksime peagi kummalisi lugusid, kuidas kmnekilosed ilvesed lehmi murravad. Selliseid pabereid hakatakse vormistama, olen pris kindel.

Kiskjad peavad looduses olema: inimene ei tule toime nende lesannetega, mis loodus on kiskjaile pannud. Aga kui testi keegi kiskjaid ei puuduta, ka mitte salaktid ning muud pahad inimesed, siis, ma usun, vib juhtuda ka halbu asju. Vhemalt ilveseid vib sigida liiga palju.

EM: Meil on kogemused vikekiskjate ja metskitsega. Kui mnd liiki saab liiga palju, siis astub loodus ise vahele hakkavad levima igasugused haigused: kitsedel pasatbi, rebastel-khrikutel krntbi, siis veel marutaud. Minu arvates pole meil vaja oodata, et sama juhtuks ilvesega. See on ks asi, teine asi on suurkiskjate mju meie faunale ning inimeste suhtumine neisse.


Mis mjutab inimese suhtumist kiskjatesse?

TR: Tegin sna napi ksitluse, mis nitab, et Eesti inimesed suhtuvad suurkiskjatesse vga tasakaalukalt. Sellist mtet, et peaks need elukad Eestist vi maamuna pealt ldse maha tapma, peaaegu ei olnudki. Imevhe oli ka neid, kes tahtsid totaalselt kaitsta, kokku oli rmuslikke seisukohti alla 10 protsendi. le 90 protsendi inimestest arvas, et kiskjaid tuleb vaos hoida. Olen vaadanud samasuguseid uurimusi ka mujalt maailmast, neis lhevad arvamused enam-vhem pooleks: hed nuavad tielikku hvitamist, teised aga totaalset kaitset. Eestis on see asi praegu tasakaalus.

PM: Kohalik rahvas suhtub kiskjatesse leebemalt, kui jahimees saab osaleda nende majandamises. Negatiivne hoiak, millega kaasneb salakttimine, ilmneb paigus, kus suurkiskjad on range kaitse all. Ka seal, kuhu suurkiskjaid on taasasustatud, ei oska inimesed nendega koos elada, ning kiskjate suremust hakkavad suurendama salaktid. Phjamaades, niteks Soomes, kus jahimehed ei vi suurkiskjaid kttida, on suhtumine kiskjatesse tunduvalt vaenulikum kui Eestis.

EA: Samal ajal kui jahindusse suhtutakse vga positiivselt. Mida meil Eestis ei ole.

AL: Minule tundub see naeruvrne, et jahti peetakse ainsaks vahendiks, mille abil mjutada inimeste suhtumist. Ja sageli igustatakse end sellega, et kui me ei luba kttida ametlikult, siis niikuinii ktitakse. See loogika on raspidine, sest eeldame, et inimesed ei ole seaduskuulekad. Kas peale jahi teisi ldsuse mjutamise vahendeid

polegi?

PM: Kindlasti on, aga usun, et need teised vahendid vtavad tunduvalt rohkem aega: vib vahetuda mitu plvkonda, enne kui suhtumine hakkab muutuma.

EM: Olen ise kaua jahimees olnud ning jahimeestega suhelnud. Kui kuhugi piirkonda tekib karu vi ilvese jlg, siis pole ma kunagi kogenud, et mehed tormaksid seda looma jlitama. Tappa on tahetud sel juhul, kui on nha, et kiskja arvukus on linud liiga suureks. Kui ilma erilise vaevata nnestub lasta hes piirkonnas maha viis-kuus ilvest, on see juba mrk, et neid peab seal olema palju.

UT: Kas karusid on siis nii metsikult palju, et neidki peab ohu prast laskma?

EM: Inimese suhtumist karusse ja ohutegureid on seni vhe uuritud, seda alles hakatakse tegema. Aga ka karu tekitab teatud ohtu inimese varale vi millele tahes.

AL: Ksimus on harrastusjahi ja reguleerimise vahekorras. Need on eri asjad.

EA: Need ei ole eri asjad, vaid meldavad ikkagi hitatavatena.


Mida saab teha jahimees?

EA: Jahimees esindab inimest kui bioloogilist liiki ldises toitumisahelas. Ei kujuta ette, et tnapeval hakkaks Eestis tegutsema rahvuslik hundijahi brigaad selline loodi 1993. aastal. Kiskjaid kontrolli all hoida suudavad just jahimehed. Arvatavasti nustuvad ka teadlased, et ilma tugevate jahiseltsideta pole meldav koguda teavet ulukite kohta. Tegelikult on Eesti jahimehed hmmastavalt teadlikud. Tean vhemalt kolme kohta, kus juba pikka aega reguleeritakse teadlikult ilveste arvukust. Kmme aastat tagasi, kui kaitsekorralduskavadest veel ei rgitud, oli jahimehi, kes ise oma piirkonnas vtsid vastu otsuse, et viis aastat ilvest ei kti. Vi kui, siis ainult erandkorras. Jahimeestest, eelkige jahindusorganisatsioonidest on tulevikus suur abi kaitsekorraldus- ja ohjamiskavade elluviimisel.

NL: Jahimajanduse lesanne on hoida ulukite arvukus majanduslikult lubatud piirides. Selle eeldus on aga teadmised ulukibioloogia, nende elupaikade jahimaade kvaliteedi ning ulukite arvukuse kohta. Tpne ressurssi arvestus ehk loendus ja jahimaade korraldus on aluseks ka kttimisnormide mramisel. Kui seda kike jrgime, siis teki probleeme kaitsega. Viksime suurulukeid tiesti rahulikult kttida, kuid rhutan veel kord: jahimaad peavad olema vga hsti korraldatud, peame tundma ka ulukite toidubaasi. Niteks piirkonnas, kus tuleb ilvese asurkonda turgutada, keelame mitte ainult ilveste endi, vaid ka metskitsede kttimise et kiskjal oleks piisavalt toitu.

Me ei saa lasta mrata inimeste ja loomade suhteid loomadel, vaid peame tegema seda ise: mratlema ulukiliikide bioloogiliselt ja majanduslikult phjendatud vahekorrad ja kujundama iseendi suhtumist nii, et saaksime hoida Eestimaal optimaalse arvu kiskjaid. See on vimalik populatsioone reguleerides. Kuidas just tpselt tegutseda, see on juba jahikultuuri, -tehnika ja aja ksimus, siin mngivad kaasa ka tavad ja kombed. Sageli rgime prandkultuuri hoidmisest. Jahindus kuulub sinna hulka.


Ei saa kaitsta ulukeid, kui hvivad nende elupaigad

TR: Hunte ja ilveseid on hvitatud vi tahetud hvitada vga paljudes kohtades. Kas arvate, et Saksamaalt vi Belgiast on nad kadunud selleprast, et seal on osavamad jahimehed kui meil? Jahiga ht liiki hvitada on vga raske, peaaegu vimatu. Kll aga saab liigi hvitada, vttes temalt ta elupaigad. See ongi juhtunud Lne-Euroopas. Kuni meil on metsa, ei kao hunt ega ilves kuhugi.

RR: Me polegi rkinud sellest, kuivrd mjutab ulukite arvukust metsade ulatuslik raie. Kui suurem osa vanu metsi on maha raiutud, muutuvad senised elupaigad mnelegi liigile ebasobivaks. Jahikeeld sel juhul ei psta loomade arvukus hakkab paratamatult vhenema.

NL: Tuleviku liigikaitses ongi kige olulisem ssta elupaiku. Praegune totaalne metsaraie tekitab algul kll eufoorilise pildi: ptradel on noores vpsikus hea ninaesine, karu leiab raiesmikelt kllaga marju Aga melgem, mis seisus oleme kmne aasta prast? Arutu metsade raie on nagu viitstikuga pomm: lagedaks raiutud kohtades tekib peenike lepa-, kase- ja haavapari, kus kuusk ei saa veel kasvada. Siis on, nagu eldakse, karul hing kinni: ta ei pse sealt lbigi. Kulub 3040 aastat, enne kui noored metsakooslused muutuvad elamisklblikuks suurkiskjatele. Vahest peame millalgi kttimise ldse lpetama, aga loomade arvukus vheneb ikkagi, sest neil puuduvad sobivad elupaigad.

Ja veel: kui muutume Singapuri tpi maaks, kus hakkab kima vga palju turiste, siis suureneb hirimisfaktor. Tekib vajadus suurema pindalaga kaitsealade jrele, kus teiste seas ka suurkiskjad rahu leiaksid.


Kas kaitsealad pakuvad suurkiskjatele kaitset?

TK: Kas meie praegused kaitsealad on kllalt suured ning neid on piisavalt palju, et tagada varjupaigad siinsetele suurkiskjapopulatsioonidele? Kas kaitsekorraldus on suurkiskjate mttes piisav?

UT: Meie praegused kaitsealad hlmavad ligikaudu 10 protsenti Eesti pindalast, nii et ainult arve vaadates viksime olla rahul. Tegelikult on olukord siiski nukker: kuigi majandajad leiavad, et meie kaitsealad on hirmus suured, on need suurkiskjate poolelt vaadates lausa tillukesed pakuvad ehk elupaiga mnele pesakonnale, aga ks korralik elujuline suurkiskja asurkond mitte helegi kaitsealale ra ei mahu.

Sellegi poolest toimivad kaitsealad mingil mral varjupaigana. Kas vi ulatusliku metsaraie eest, mis muudab elupaiku ning sunnib viima igal aastal mned karukutsikad Nigulasse lutitamisele. Metsaraie kib pev lbi, ka karu magamise ja poegimise ajal. Kui magamiskoht juhtub plaanitud raielangile, siis ongi pahandus kes. Niteks Tudu piirkonnas haigutab suurte Alutaguse metsade asemel lausa stepilagedus, karudel polegi enam mitte kuhugi mujale minna, kui kaitsealade lahustkkidele seal on lootust, et saemees ei tule lausa peale.

AL: ldisemas plaanis oleme linud polariseerumise teed: maastikud jagunevad intensiivselt kasutatavateks ja kaitstavateks. Rgime kll kogu ala sstvast kasutamisest, aga seda ei ole ega saagi olema, vhemalt lhitulevikus mitte. Eestis pole ilmselt vimalik peatada metsamajanduse intensiivistamist, selleks puudub poliitiline tahe. Pllumajanduse kohta kehtib sama. See thendab, et kaitsealade roll hakkab ajapikku suurenema.

TK: Kas vib siis elda, et kui meilt hakatakse nudma kaitsealasid karule, koprale, hundile ja teistele, siis praegu meil selliseid pole, kuigi 10 protsenti Eestist on kaitse all?

NL: Vtame niteks Alam-Pedja, kus hunte kaitstakse. hel peval ei ole seal enam piisavalt metskitsi, pdravasikaid ja pdrakarju, metssead trjutakse ka vlja suurkiskjate toidubaas vaesub. Mis siis juhtub? Kui me ei hoia hundikarja iges suuruses ja struktuuris, siis nad hakkavad kaitsealalt vlja kima ning jvad pssi ette. Siit probleem: me ei saa lubada kiskjate lemra suurt arvukust ka kaitsealadel. Tpnide: Alam-Pedja hundikari lasti maha Jgevamaal Torma all. Suurkiskjate territooriumid on nii suured, et kski meie kaitseala neid ei hlma.

AL: Hundikarjad on Alam-Pedjalt alati vljas kinud, aga oma viieteistkmneaastase kogemuse phjal ei saa ma kll elda, et hunte seetttu seal vhemaks oleks jnud. Metskits kaob hoopis taluniitude kinnikasvamise tttu. Ptru on praegu Alam-Pedjal palju, hundid moodustasid karju ja hakkasid neid murdma. Metssead kogunesid suurtesse karjadesse jgede rde ning suutsid nii end sna hsti kaitsta. Loomastiku struktuur muutub, aga seda kll ei saa elda, et kaitseala oleks thjaks sdud.

TR: Looduskaitsealad paiknevadki enamasti suurtes loodusmassiivides, kus metsades pole eriti raiesmikke ning inimasustus on hre. Sellistel aladel pole kunagi olnud rohkesti metskitsi ega hundil vga head toidubaasi. Metskits on ikka rohkem kultuurmaastiku liik. Hunt peabki loodusmaastikest vlja kima.

UT: Kui vaadata, millistel kaitsealadel on registreeritud suurkiskjaid, siis karu kohta veel saab elda, et ta elab sellel vi teisel kaitsealal, aga ilvese ja hundi jaoks ei olegi meie kaitsealad kige paremad.

JV: Kaitsealad, mis sobiksid suurkiskjatele, peaksid olema niivrd suured, et neid oleks raske luua ja majandada. Alam-Pedjal niteks oleks vaja hoopis mitmekesistada maastikke: harida pldu, niita rohkem heinamaid. Kus on sead ja karud suvel, kus hundid? Hundid on seal, kus sead. Sead kivad suviti pldudel, karud ka...

Jahimees tuleks vtta liitlaseks ka kaitsealal. Miks pole jahimehed Alam-Pedja hunte Tartu maakonnas viimastel aastatel organiseeritult kttinud? Sest Tartu jahindusklubile pakub huvi, kuidas kitub lhkumata hundikari. Miks nad lasti maha Jgevamaal? Sest seal ajab iga mees oma jahiasju ise, mingi koost ei nnestu.

KR: Mis kaitsealadesse puutub, siis suurkiskjatele sobiks ehk tepoolest tervet Eestit hlmav varjupaik. Niisiis peame nende hoidmiseks leidma teisi teid: tuleb mber kujundada nende liikide kaitse ja kasutamise strateegia ja taktika. See ongi teoksil.


Euroopa Liit otsustas...

Kmmekond peva hiljem oli otsus langetatud. Milline tpselt, selle teadasaamiseks pidi huviline pisut vaeva ngema, sest meedias levitatud snumid olid umbmrased. eldi, et ilveste le ji otsustusigus Eestisse, kuid karusid hakatakse kttima Eesti ja Euroopa Liidu hise halduskava jrgi: et Eesti loeb metsades elavad karud le ning siis vaatame, mis edasi saab...

Jahimeeste selts prdus tpsema teabe saamiseks pringuga vlisministeeriumi. Ilvesega sai asi nd enam-vhem selgeks: EL nustub Eesti taotlusega arvata meie ilvesepopulatsioon erandina vlja loodusdirektiivi IV lisast ning paigutada V lisasse, mis thendab, et tohime pidada sellele loomale reguleeritud jahti. Ent viis aastat prast Eesti liitumist Euroopa Liiduga otsustatakse, kas erand jtkub vi mitte olenevalt ilvesepopulatsiooni olukorrast ja selle mjust teistele metsloomadele.

Karu kohta antud info jttis esialgu nutuks, sest vlisministeerium teatas jrgmist: EL ei nustu karu vlja arvamisega direktiivi lisast IV ning lisamisega direktiivi lisasse V. Kuid Eesti vib jtkata karude kttimist Loodusdirektiivi artikkel 16(1) stestatud olukordade ning protseduuride raames.

Liitumislepingusse lisatakse vastav deklaratsioon:

hisdeklaratsioon: Eesti tidab pruunkarude osas tielikult direktiivi 92/43/EM nudeid. Eesti rajab hiljemalt liitumiseks direktiivi artikkel 12-le vastava range kaitse ssteemi. Samas kui pruunkarude kttimist ldiselt ei saa lubada, vib Eesti lubada pruunkarude kttimist artikkel 16(2) ja (3) tpsustatud tingimustes ja protseduuride raames.

Teadjate abiga said need artiklid siiski deifreeritud, nii et lppkokkuvttes vib elda: prast seda, kui Eesti on hinenud Euroopa Liiduga, tohib siin karu kttida vaid erandkorras, erilubade alusel.

Loodusdirektiiv peab erilubasid phjendatuks, kui need on vajalikud, et:

- vltida viljasaagi, kariloomade jt. omandivormide tsist kahjustamist;

- kaitsta inimese tervist, tagada ohutus ja arvestada ldsuse huve (sotsiaalsed, majanduslikud ning keskkonna seisundile soodsad esmathtsad tegurid kaasa arvatud).

Ehk lhidalt: eriluba on meldav, kui mni loom on muutunud nuhtluseks, niteks kipub mesilaid rstama vi muul viisil inimesi vi nende vara ohustama. Erilubade konkreetsetest tingimustest meil ja vimalikest kttimismahtudest on praegu veel vara rkida. Lhim sellise ssteemi rakendaja on Soome, kus erilubadega lastakse praegu ligi sada karu aastas.


Niisiis vivad meie karud eurotulevikule meldes magada rahulikku talveund, kui just mootorsaed ja langevate tvede prantsatused neid les ei ehmata.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012