Eesti Looduse fotovõistlus
2009/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/1
Pilistvere meteoriidisaju üksikasju

Mullu 8. augustil möödus 145 aastat Pilistvere meteoriidisajust, sestap on seda teemat ühtepuhku käsitletud. Seekord vaatleme astrofüüsiku seisukohalt lähemalt ühte Pilistvere sündmuse mittetuntud seika.

Olles lugenud uskumatult üksikasjalikku Pilistvere meteoriidisaju kirjeldust, sain juhtunust üpris hea ettekujutuse. Kümneid inimesi hõlmanud küsitluste järgi selgus, et Pilistvere meteoriidisaju alguses oli olnud kuulda pauke. Esimesena kostis tugev plahvatuselaadne heli, mida võrreldi kahurimürsu või tugeva kivilõhkumispauguga. Sellele järgnesid küllaltki lühikese ajavahemiku järel kaks nõrgemat kõmakat. Toona imestati, kuidas oletataval kivilõhkumisel õnnestus õhkida nii väikese ajavahega. Oletasin, et need kaks nõrgemat heli võisid olla ülehelikiirusest tingitud paugud madalal trajektooril, aga see esimene tugev lõhkeheli pidi tulema maapinnalt.

Kolhoosiaja lõpupoole, 1980. aastatel, hakkasin otsima võimalikku lõhkepaika. Teatavasti tolle sündmuse ajal veel ei usutud, et mingi tahke keha võiks plahvatada lõhkeaineta või muudmoodi haihtuda. Veelgi varem oli ju peetud teadusfaktiks, et ükski kivi ei saa kukkuda taevast. Näiteks Kaali järve hakati kraatriks pidama alles 20. sajandi algupoolel.

Sobival kaugusel Aukamäe ja Kurla kraatrist leidsin mõlema juurest umbes paarikümne meetri pikkuse ja 15 meetri laiuse rohtukasvanud süvendi. Põhja-lõunasuunalisel vaol oli sügavust meetri kanti. Selle keskel aga ilutses ligi meetri kõrgune kivi, mitte ümardunud veeris, vaid natuke nurgelisem. Välgatas mõte, et olen leidnud meteoriidi. Ent samas hakkasin kahtlema, sest meteoriit pidanuks asuma kraatri lõunapoolses tipus.

Läksin lohu põhja kivi uurima. See sarnanes veidi roosaka tooniga graniitkiviga. Mõnda aega uurides selgus, et kivil on kristalliline ehitus. Olin natuke nördinud, aga täielikult veendunud, et tegu on tavalise lahmaka põllukiviga. See oli sinna kindlasti veeretatud inimeste eestvõttel, kuid ei osanud arvata, mis sihiga seda tehti.

Läksin kõrval asuvasse talusse küsima, kas tegu on vana paemurru või hiiglasliku linaleotusauguga. Vanem, väga asjalik ja sõbralik naisterahvas, ilmselt talu perenaine, vastas, et mitte keegi ei tea miks ja kuidas selline auk on tekkinud. Teine sarnane olevat kuskil veel.

Nüüd olin kindel, et olen leidnud ühe Pilistvere meteoriidi lõhkekraatri. Otsisin veidi aega veel, kuid muid lohke ei leidnud. Otsustasin kindlasti tagasi tulla, et kraatrit ja selle ümbrust uurida. Selgeks tuli teha pae seisund kraatri põhjas ning võimaliku lõhketsentri asukoht. Võib-olla leidub ümbruses isegi meteoriiditükke, kui mõni killuke on kraatrist välja paiskunud. Kuna plahvatuskraatri idee oli esmane, siis otsustasin sellest veel mitte rääkida.

Mõne nädala pärast leidsin aega ja ostsin väikese labida ning pakkisin niklisisalduse määramiseks vajalikud asjad seljakotti. Sõitsin Tallinnast bussiga Kurla peatuseni. Kraatripaigale lähenedes avanes mulle aga hoopis teistsugune pilt kui nädalate eest. Madala süvendi asemel uhkeldas hiiglaslikest kivimürakatest kuhi. Rahnud nagu irvitasid, et kui sa tahad seda lohku uurida, siis pead enne meiega jõudu proovima.

Olin nördinud. Kolhoosi tegelased olid vahepeal leidnud mugava võimaluse, kuidas lohud ära kasutada, raiskamata head maad. Usutlesin naaberperenaist. Lohud olevat alles eelmisel päeval kive täis veetud. Omaette mõtlesin: üle saja aasta eksiseerinud lohud kadusid küll äärmiselt ebasobival ajal. Loodus varjavat kiivalt oma saladusi. Aga kes teab, võib olla mõnikord augusti alguses sajab veel kusagile Maale mõni suurem Swifti-Tuttle’i komeedi tükk.

Tõenäoliselt võiks sellel territooriumil vedeleda veel mõni meteoriit. Näiteks läbi katuse kukkunud Kurla meteoriidi kohta on pealtnägijate väitel teada, et enne katusele jõudmist tegi ta kõrgel õhus järsu pöörde. Kuid see on ju vastuolus inertsi seadusega. Ainuke seletus oleks, et ta müksas seal trajektoori murdekohas temaga kõrvuti kukkuvat teist meteoriiti, mida tunnistajad kiiruga ei märganud. Sel juhul peaks teine tükk veel kuskil olema. Juhuslikult nähtud kaheksast langevast meteoriidist on ainult neli üles leitud. Olen ise otsinud ja niklisisalduse alusel ka meteoriidi leidnud, aga sellest tuleb juttu teinekord.



Kaljo Simson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet