Eesti Looduse fotov�istlus
2009/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/1
Pilistvere meteoriidisaju ksikasju

Mullu 8. augustil mdus 145 aastat Pilistvere meteoriidisajust, sestap on seda teemat htepuhku ksitletud. Seekord vaatleme astrofsiku seisukohalt lhemalt hte Pilistvere sndmuse mittetuntud seika.

Olles lugenud uskumatult ksikasjalikku Pilistvere meteoriidisaju kirjeldust, sain juhtunust pris hea ettekujutuse. Kmneid inimesi hlmanud ksitluste jrgi selgus, et Pilistvere meteoriidisaju alguses oli olnud kuulda pauke. Esimesena kostis tugev plahvatuselaadne heli, mida vrreldi kahurimrsu vi tugeva kivilhkumispauguga. Sellele jrgnesid kllaltki lhikese ajavahemiku jrel kaks nrgemat kmakat. Toona imestati, kuidas oletataval kivilhkumisel nnestus hkida nii vikese ajavahega. Oletasin, et need kaks nrgemat heli visid olla lehelikiirusest tingitud paugud madalal trajektooril, aga see esimene tugev lhkeheli pidi tulema maapinnalt.

Kolhoosiaja lpupoole, 1980. aastatel, hakkasin otsima vimalikku lhkepaika. Teatavasti tolle sndmuse ajal veel ei usutud, et mingi tahke keha viks plahvatada lhkeaineta vi muudmoodi haihtuda. Veelgi varem oli ju peetud teadusfaktiks, et kski kivi ei saa kukkuda taevast. Niteks Kaali jrve hakati kraatriks pidama alles 20. sajandi algupoolel.

Sobival kaugusel Aukame ja Kurla kraatrist leidsin mlema juurest umbes paarikmne meetri pikkuse ja 15 meetri laiuse rohtukasvanud svendi. Phja-lunasuunalisel vaol oli sgavust meetri kanti. Selle keskel aga ilutses ligi meetri krgune kivi, mitte mardunud veeris, vaid natuke nurgelisem. Vlgatas mte, et olen leidnud meteoriidi. Ent samas hakkasin kahtlema, sest meteoriit pidanuks asuma kraatri lunapoolses tipus.

Lksin lohu phja kivi uurima. See sarnanes veidi roosaka tooniga graniitkiviga. Mnda aega uurides selgus, et kivil on kristalliline ehitus. Olin natuke nrdinud, aga tielikult veendunud, et tegu on tavalise lahmaka pllukiviga. See oli sinna kindlasti veeretatud inimeste eestvttel, kuid ei osanud arvata, mis sihiga seda tehti.

Lksin krval asuvasse talusse ksima, kas tegu on vana paemurru vi hiiglasliku linaleotusauguga. Vanem, vga asjalik ja sbralik naisterahvas, ilmselt talu perenaine, vastas, et mitte keegi ei tea miks ja kuidas selline auk on tekkinud. Teine sarnane olevat kuskil veel.

Nd olin kindel, et olen leidnud he Pilistvere meteoriidi lhkekraatri. Otsisin veidi aega veel, kuid muid lohke ei leidnud. Otsustasin kindlasti tagasi tulla, et kraatrit ja selle mbrust uurida. Selgeks tuli teha pae seisund kraatri phjas ning vimaliku lhketsentri asukoht. Vib-olla leidub mbruses isegi meteoriiditkke, kui mni killuke on kraatrist vlja paiskunud. Kuna plahvatuskraatri idee oli esmane, siis otsustasin sellest veel mitte rkida.

Mne ndala prast leidsin aega ja ostsin vikese labida ning pakkisin niklisisalduse mramiseks vajalikud asjad seljakotti. Sitsin Tallinnast bussiga Kurla peatuseni. Kraatripaigale lhenedes avanes mulle aga hoopis teistsugune pilt kui ndalate eest. Madala svendi asemel uhkeldas hiiglaslikest kivimrakatest kuhi. Rahnud nagu irvitasid, et kui sa tahad seda lohku uurida, siis pead enne meiega judu proovima.

Olin nrdinud. Kolhoosi tegelased olid vahepeal leidnud mugava vimaluse, kuidas lohud ra kasutada, raiskamata head maad. Usutlesin naaberperenaist. Lohud olevat alles eelmisel peval kive tis veetud. Omaette mtlesin: le saja aasta eksiseerinud lohud kadusid kll rmiselt ebasobival ajal. Loodus varjavat kiivalt oma saladusi. Aga kes teab, vib olla mnikord augusti alguses sajab veel kusagile Maale mni suurem Swifti-Tuttlei komeedi tkk.

Tenoliselt viks sellel territooriumil vedeleda veel mni meteoriit. Niteks lbi katuse kukkunud Kurla meteoriidi kohta on pealtngijate vitel teada, et enne katusele judmist tegi ta krgel hus jrsu prde. Kuid see on ju vastuolus inertsi seadusega. Ainuke seletus oleks, et ta mksas seal trajektoori murdekohas temaga krvuti kukkuvat teist meteoriiti, mida tunnistajad kiiruga ei mrganud. Sel juhul peaks teine tkk veel kuskil olema. Juhuslikult nhtud kaheksast langevast meteoriidist on ainult neli les leitud. Olen ise otsinud ja niklisisalduse alusel ka meteoriidi leidnud, aga sellest tuleb juttu teinekord.



Kaljo Simson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012