Eesti Looduse fotov�istlus
2009/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tagasiside EL 2009/1
Kas Tunguusi plahvatus jbki mistatuseks? 8/2008

Kui meteoriidid langevad, ei saa plahvatused tekkida enne prkuvate kehade tielikku kokkupuudet: siis muundub kineetiline energia potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalne energia vib olla piisav, et prkuvad kehad osaliselt vi tielikult hviksid. Maa atmosfri lbides vib meteoriit ksnes sulada, vib-olla ka tkkideks murduda pihustav plahvatus pole vimalik. Paugud, mis kostuvad enne maandumist, vivad olla tingitud lehelikiiruse hlelainete koondumisest.

Tunguusi plahvatusest nitlikult: kui visata pehme tainakkk vastu tugevat pinda, suunab prkekineetika taina radiaalselt, philiselt mda pinda, tekitades pisikese kraatrivalli, ja ainult vike energiahulk suunab osa materjali les. Spektraalanalsid nitavad, et pikesessteemis ringlevad ka hiiglaslikud jmed komeedipeades. Jrelikult leidub neid ka meteoriidivooludes. Ilmselt toimis Tunguusis selline hiiglaslik jtkk vi veekogum maandumisel samamoodi, nagu pehme keha prkuks vastu kva pinda, kuid selle tekitatud jst vi veest kraatrivall hvis peaaegu kohe. Ainult kuuma auru lk hvitas loodust.

Igal juhul pole phjust, miks nii suure massiga keha oleks pidanud mne kilomeetri krgusel meie suhteliselt hredas atmosfris pidurduma, tagasi prkuma ja plahvatama! Kahjuks peetakse sellist hpoteesi kige tenolisemaks Tunguusi fenomeni seletuseks. See sdib ju vastu energia muundumise seadustele.

Nagu nib, ei ole meteoriitikaprobleeme lihtne lahendada.



Kaljo Simson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012