Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel oli 2008. aastal maakera keskmine õhutemperatuur 0,31 °C võrra kõrgem võrreldes 1961.–1990. aastate keskmisega (14 °C).

Samas jäi keskmine temperatuur siiski veidi madalamaks kui 21. sajandi algusaastatel. Selle põhjuseks peetakse 2007. aasta teisel poolel avaldunud nähtust nimega La Niña, mis jahutas merepinda Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ning mõjutas viimasel poolaastal paljusid alasid kogu maailmas.

Mullu registreeriti maailma paljudes kohtades ekstreemseid ilmaolusid: kuuma- ja külmalaineid, üleujutusi, lumetorme, põuda. Mullune võimsaim troopiline tsüklon oli Nargis, mis tabas Myanmari mai algul, hävitades tuhandeid kodusid ja tappes ligikaudu 78 000 inimest.

Atlandi ookeanil tekkis 2008. aastal 16 troopilist tormi, nendest kaheksa kasvas orkaaniks. Suurimat kahju tõid orkaanid Hanna, Ike ja Gustav, mis jõudsid Ameerika Ühendriikide ja Kuuba rannikule.

Arktika merejää pindalaks mõõdeti mullu septembris 4,67 miljonit km2. 2007. aastal oli selle väikseim pindala 4,3 miljonit km2.

Paljudes Euroopa piirkondades oli 2008. aasta keskmine temperatuur varasemast kõrgem, kuigi talv oli suuremal osal Euraasia mandrist väga külm. Näiteks Türgis oli jaanuarikuu viimase 50 aasta külmim. Ekstreemne külm põhjustas inimkaotusi Afganistanis ja Hiinas. Siberis ja Skandinaavias oli aga viimane talv tavalisest soojem.

Eestis oli eelmine talv rekordiliselt soe (vt. ka Eesti Loodus 2008, nr. 12, lk. 6–20). Detsembrist märtsi keskpaigani oli õhutemperatuur pikaajalisest keskmisest 6–8 kraadi võrra kõrgem. Sademete poolest oli möödunud august rekorditerikas: enamikus Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) mõõtejaamades sadas maha vähemalt kahe kuu norm. Veelgi sajusem oli august 2003, kui Jõhvis sadas 265 mm (norm 86 mm).

Ka lume poolest oli mullune märts helde: Mandri-Eestis mõõdeti lume paksuseks kuni 32 cm (vt. fotot). Novembris aga oli Mandri-Eestis lumikatte paksus lausa kuni 44 cm, Kuusikul rekordiline 56 cm.

Esialgne teave 2008. aasta maailma ilmastiku kohta on saadud eelkõige ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest, mille andmeid on kogunud ning edastanudd WMO-le riikide ilmajaamad. Mahukaima ajakohastatud informatsiooni avaldab WMO 2009. aasta märtsikuus.