Eesti Looduse fotov�istlus
2009/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2009/2
Darvinismist

Jlle on saanud kauniks kombeks nimetada rvkapitalistlikku vabamajandust halvustavalt sotsiaaldarvinismiks. Rgitakse, et hiskonnas toimub julm olelusvitlus nagu looduseski, kus ellu jvad vaid tugevaimad, ja nii edasi. Selle vastand oleks lbinisti altruistlik hiskonnakord, kus kigil on hea elada, sest iga inimese eest hoolitsetakse kenasti. Nagu kommunismis, mis meile veel hiljuti horisondil terendas.

Darvinism kui petus eluslooduse arenemisest ehk evolutsioonist pole tegelikult nii heklgne. Nimetuse sai ta Charles Darwini (18091882), petatud teoloogi ja iseppinud loodusteadlase jrgi; oma teooria alused avaldas Darwin aastal 1858. Teooria phimte on lihtne: looduses kib kogu aeg ja paratamatult olelusvitlus, mille tttu saab enamik isendeid varakult hukka, eelkige kehvemad, vhem eluks kohased, ning ksnes kige tugevamad lbi plvkondade jvad psima. Olgu siis sdi klm vi kuum, nlg vi vaenlased, vi hoopis oma liigikaaslased. Niisama, nagu tuaretaja oma karja valib, valib Emake Loodus kigi elusolendite seast sobivamaid isendeid. Meeldib see meile vi ei, aga me kik peame kord surema kes varem, kes hiljem.

On ks oluline nks selles loodusliku valiku teoorias. Tihtipeale arvatakse, et see rhutab tugevamate halastamatut vgivalda nrgemate kallal. Kujutagem aga ette mingit vgevat koletist, kes kik vistlejad ra hvitab ja ksi maailma valitsema jb. Kui kauaks? Tuleb surm ja viib temagi ra. Aga prast surma saab edasi kesta ainult oma jrglastes, kes kannavad edasi vanemate prilikkusainet (inimeste puhul ka pitud teadmisi ja kombeid). Darvinistlikus olelusvitluses ei ole edukaimad mitte need loomad vi taimed, kes lihtsalt teisi hvitavad vi krvale trjuvad, vaid need, kes suudavad rohkem jrglasi anda ja kelle jrglastest rohkem les kasvab. Selle nimel tasub ka teistega koos tegutseda ja neid aidata. Selleks on looduses leiutatud perekond, limetishoole, kooselu karjas vi hiskonnas koos valitsemis- ja alluvussuhetega, smbioos. Alati ei peagi ise omataolisi jrglasi tegema niteks mesilaste ja sipelgate tlised usaldavad paljunemise oma lihaste dede hulgast valitud spetsialistile ja poputavad toda igati. Looduses leidub lpmatu hulk kooselu ja vastastikuse abistamise viise nii liigikaaslaste kui ka eri liikide vahel, et sigimist edendada: vtame kas vi ite tolmeldamise putukate abil. Eks ole ka koduloomade ja plluviljade pidamine ks selline vigur, mis nii nondel kui ka inimesel heskoos metsiku looduse kulul laiutada laseb. Looduses ja ka hiskonnas neme vitluse krval kikjal sugulaste ja liitlaste abistamist ehk altruismi, isegi eneseohverdust ikka selleks, et maad omaenda lastega tita. Selle koha pealt on ligimesearmastus vaid ks kaval olelusvitluse vte.

Nd siis sotsiaaldarvinismist. Kas rikkad ja ilusad ikka on darvinistlikus mttes edukad? Nad on kogunud teistest rohkem vara, neil on rohkem asju ja lbustusi. Neil on maja(d) ja auto(d) ja tukoer vi -kass, mnikord ka ks hoolega hoitud ja hoolitsetud laps. Igas jrgmises plvkonnas on nende geenide kandjaid ha vhem. Seevastu tagasihoidlikumates peredes, kellel pole nnestunud vi kes pole viitsinudki rikkust taga ajada, on keskeltlbi ikka mitu last. Nende jreltulijaid on jrgmises plvkonnas rohkem kui vanemaid; paljud kasvavad suureks ja mni tiendab ka rikaste muidu kahanevaid ridu. Samamoodi kui perekonnad, erinevad ksteisest ka rikkad ja vaesed riigid vi rahvused. Kummad on siis darvinistlikus mttes edukamad: kas jrjekindlalt hbuvad rikkad vi paljunevad vaesed? Sigimisest loobunud (olgugi rikkad) suguvsad, rahvad ja riigid kaovad, aga lasterohked kasvavad ja arenevad edasi see on looduslik valik inimkonnas! Ebavrdsus ja vgivald on iseasi, see kuulub paratamatult iga hiskondliku ssteemi juurde, kus rohkem, kus vhem, aga ega see pole olelusvitlus darvinistlikus mttes. hiskonnas tuleb inimene, lekohtust hoolimata, ikkagi paremini toime ja tunneb end paremini kui ksikul saarel vi ksikvangistuses. Paljunemisest rkimata. Ei ta muidu hiskonnas elaks.

Kige rohkem tigedust Darwini vastu on tekitanud see osa tema petusest, mille jrgi inimene polegi Jumala no jrgi savist voolitud ja erandkorras hinge saanud liolend. On hoopis osa elusloodusest, ks ahviliste liik. Pris loomulikul teel, veidi teistmoodi esivanematest arenenud nagu muudki loomaliigid. Suure osa ilmarahva jaoks on see jle jumalateotus. Muidu krgesti haritud USA-s on darvinismi petamine olnud mne osariigi koolides keelatud ja tenoliselt on seda paiguti veel praegugi. Eks ole ju uhke tunda end Jumala seatud looduse kroonina ja Tema enda nolisena. Seevastu ahvid on inetud, lausa inimese karikatuurid sest nad on nii inimese moodi.

Kui mni vidab, et inimene plvneb ahvist, siis vib kohe kiuslikult ksida: millisest? Ahve elab ilmas kmneid liike, nii sabaga kui ka sabata, aga inimese eellast nende seast ei leia pris kindlasti. Inimestel ja tnapeva inimahvidel olid minevikus hised esivanemad, aga need on vga ammu vlja surnud. Kaasinimeste lohutuseks vib nentida, et meie liiki eristab kigist muudest loomadest, ka kaasahvidest, liarenenud vaimne tegevus ehk mistus. Mistuse abil oleme suutnud oma elu nii mugavaks teha, et jb aega muude sekelduste krval ka elu mtte ja igaviku le arutleda. Vib-olla on meie esivanemate inimesteks saamisel tepoolest Jumala ksi mngus olnud ei Jumala olemasolu ega olematust saa testada , aga siis ikka tasa ja targu. Mitte he pevaga, nagu muistsed semiidid oma toonaste teadmiste tasemel ette kujutasid ja hiljem Raamatusse kirja panid. Milleks kll Jumalal sellist jumalavallatut ja aina pahandusi tegevat olendit tarvis oli? Issanda teod on raarvamatud.

Suvel jalgsi vi jalgrattaga maanteel liikudes leiab alatihti tendeid inimsoo ahviliku olemuse kohta. Teatavasti matavad koer, kass ja paljud muudki targemad maismaaloomad oma vljaheited maha vi jtavad kindlasse kohta. Smast le jnud kondid ka. Maa peal tuleb ju tihti samu radu kia, ja kes siis ikka tahaks omaenda kaka sisse astuda. Ahvidel on teisiti. Nemad elavad enamasti puuvrades; kik, mis suu juurest vi taguotsast pudeneb, kaob silmapilk kuhugi alumisele tasandile, ahvide jaoks olematusse. Kui inimene omil jalul maad pidi knnib, on ta enamasti pris ontlik olend, kes vaatab nii jalge ette kui ka selja taha. Aga niipea, kui pseb sitma autos vi laeval, lb vlja esivanemate ahvilik prand: mis le parda, seda pole enam olemas! Seeprast ehivadki teeveeri thjad Marlboro pakid, Bonaqua pudelid ja llepurgid. Mereheidiski koosneb peale adru veel rohkest plastist. Sdi on ikka see vana Darwin.



Tarmo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012