Eesti Looduse fotov�istlus
2009/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2009/2
Kuidas pildistada vikelinde talvisel toidulaual?

Esmapilgil lihtne lesanne nuab siiski omajagu vahendeid, kavalust ja kannatust. Ei tohi unustada ka vastutust endast sltuvaks muudetud modellide ees.

Vikelindude talvine toitmine on viimasel ajal rmiselt populaarseks saanud. Linnutoidu valik poelettidel avaldab muljet. Paar viksemat maapoodi, kust minu tee aeg-ajalt mda viib, ei jua tihtilugu end teada-tuntud kollaste kotikestega piisavalt kiiresti varustada: talvel lheb linnutoit nagu soe sai.

Kindlasti on paljud ritanud aias toidumajakese mber kivat saginat teleobjektiivi abil jdvustada vi siis neidsamu sagijaid metsaservas jlitanud. Prast mnd katset saab selgeks, et esiti lihtsana tundunud ettevte vajab tegelikult sna korralikku plaani, et pildid tuleksid sellised, nagu neid fotoaparaadi jrele haarates vaimusilmas oleme ninud.

Algajale loodusfotohuvilisele on meil talvituvaid vrvulisi pildistada hea keharjutus: mida viksem ja vilkam objekt, seda keerulisem on teda sobivalt kaadrisse pda. Liikide vhesuse le ei saa samuti kurta. Ise toidan siinse galerii tegelasi peamiselt hel pajuvsasel pllul ning hel pisikesel metsalagendikul. Mlemas kohas kokku olen viimase kahe kuu jooksul ninud kahtteist liiki linnukesi pasknrist suuremaid arvestamata. Kuid et maiustajad korralikuks looduspildiks vormistada, tuleb teha veidi eeltd.


Asukoht. Aiaga eramajas elavatel fotospradel on siin vike eelis, kui linnukestest maha jv prgi ei hiri. Lauakommetest pole osal vrvulistel suurt aimu ning mnikord tundub, et sgikraami tuuseldatakse laiali agaramaltki kui sakse.

Need, kellel oma aeda keprast pole, lhevad metsa. See on siinkohal kujundlik vljend: olen vikelinde vga edukalt toitnud ja pildistanud ka niteks pajuvsastunud pllulappidel. Kui aga aega ja huvi jtkub, tasuks hoida rauad tules nii metsas kui pllul: mned metsalinnud (tutt-tihane, puukoristaja) tavaliselt pllu peale sa otsima ei tule, ent sgavas laanes ei pruugi kohata mnd avamaastikul tavalist tiivulist (rohevint, urvalind).

Kui neid ridu lugedes oma metsarnnakutest juba mni hea koht meenus, tasub hakatuseks vlja uurida, kelle maaga on tegemist. Kui maaomanik avastab oma metsatukast vra telgi, on pris tenoline, et keegi saab he telgi vrra rikkamaks ja keegi teine jb just samavrra vaesemaks. Ent kui viisakalt luba ksida ning oma plaanid arusaadavalt ra seletada, leitakse tavaliselt mlemale poolele sobiv lahendus.

Kohta valides tuleb kindlasti jlgida, kas ja kuidas madala talvepikese kiired sinna ulatuvad. Kuigi Eesti talv ei hiilga selgete ilmade rohkusega, tasub siiski loota vimalusele pildistada linnukesi ka ilusas htu- vi hommikuvalguses.


Toidulaud. Kige kindlam on alati alustada pevalilleseemnetega, mida makse ka mitmesuguste segudena. Hsti sobivad ka plastvrgus rasvapallid ning vana hea pekk.

Et sgipaik lindudele tuttavaks teha ning nha, mis liike seal elutseb, piisab niteks pooleteisemeetrise toika otsa kinnitatud seemnekausist. Klma ilmaga leiavad tihased sellise hrgutise kiirelt les ning sna nende seas levib veel kiiremini.

Kui hel peval on sagin toidukohas juba piisavalt tihe, tasub kauss korralikuma toitja vastu vlja vahetada. Esiteks ei pruugi kausirelt tehtud linnupildid tit silmailu pakkuda. Teiseks: mida rohkem linde mahub kausirele, seda thjemana seisavad need kenad kuivanud kadakaoksad, mis eelmisel peval metsast valitud said. Seeprast peab saama seemneanumat vhemalt pildistamise ajaks sulgeda niimoodi, et seemneile pseb ligi ainult he augu kaudu. Seejuures peaks augu ette rrele mahtuma korraga ainult ks lind: nd ei j teistel nljastel muud le, kui toidulaua krvale stitud ilusatel okstel oma jrjekorda oodates fotograafile poseerida. Peale selle jtkub nd seemneid mrksa kauemaks.

Isteoksi tasub otsida varuga, sest kaua sa ikka pildistad samu linnukesi sama oksa peal. Samuti peab rsi valides arvestama eri liikidega, kes toidulaual kivad. Viksemate vrvulistega sobituvad peenikesed oksad, tstes linnu fotol esile. Pasknr vi rhnid paistavad seevastu usutavamad ksivarrejmedusel kuivanud kadakajndrikul.


Nhtamatuks! Tihased, vindid ja nende lhemad sugulased teaduprast inimest eriti ei pelga. Ometi, kui on plaan pildistada kauem kui paar peva, tasub toidulaua lhedale pstitada mingit laadi varje. Kohe, kui inimene vaatevljalt kaob, tunnevad ka kige julgemad salutihased end mrksa vabamalt. Rkimata sellest, et eemal psastel passivad rohevindid ning veel kaugemal kurjalt khisenud pasknr nd ennastunustavalt sklasse kiirustavad.

Lihtsaim viis end nhtamatuks muuta on varjetelk. Mina kasutan Ameerika jahimehetelke, kuid hsti sobivad ka kaubahallides mdavad vikesed telgid. Enamjaolt on need ka sobivalt laigulise varjevrvusega. Kui kaubahallist saab telgi mnesaja krooniga, siis jahimehetelgid vi ekstra fotograafidele toodetud telgid on mrksa kallimad. Tasub hsti jrele melda ning vimaluse korral maa- vi metsaomanikuga arutada, kas uus fotostuudio on piisavalt turvaline, et telk pevadeks ja deks sinna jtta. Odavama telgi puhul on kll kaotus viksem, kuid uue telgi muretsemine ning paikasttimine tpselt niisama tlikas.

Iga kord telk kokku ning jrgmise pildistamise eel jlle lahti pakkida ei ole hea mte. Esiteks on see lihtsalt tlikas, teiseks vivad lepeviti tekkivad-kaduvad psad mnegi liigi toidulaualt eemale peletada.


Aparatuur. Vikesi linde pildistades kehtib mistagi reegel mida pikem, seda uhkem. Alla 300-millimeetrine teleobjektiiv teeb fotograafi elu keeruliseks ning soovitud tulemuse saavutamine vib vtta mitu korda kauem aega. Teleobjektiiviga vahemikus 300600 millimeetrit saab t hsti tehtud. Juhul muidugi, kui siht ei ole nidata linde nende keskkonnas. Kui ttad he objektiiviga, tasub kindlasti fotokotti pakkida ka kik telekonverterid, sest toidulauale vivad tulla suuruselt tugevasti erinevad sulelised. Kui niteks pisemaid tihaseid pildistades pikendada fookuskaugust telekonverteri abil, saab jrgmisena kaadrisse maanduvast pasknrist ksnes portreepildi. Varjes istudes on srastel hetkedel mugav konverter vaikselt kaamera ja objektiivi vahelt ra vtta ja vljas phkleid pske pistev pasknr ei aimagi, et tema vrvikirev suler mahub nd varbast nokani kaadrisse.

Kui suudio ja aparatuur valmis, siis ei jgi muud, kui pisut kannatust varuda ja tle asuda. Katsetades selguvad nansid, millele pole osanud hoobilt melda. Esimeselt kahelt pevalt ei ole mtet vistluspilte oodata, pigem tasub anda lindudele aega harjuda nii uue sgikoha kui ka telgist kostva katkematu klbinaga.

Olles paar ndalat pildistanud, vite llatusega avastada, et oskate ette aimata, kuidas linnud kituvad, tlgendada eri liikide eri hlitsusi, ning neile ka kiirelt reageerida. Nagu ldse elusloodust pildistades, ei lase tulemused end leliia kaua oodata, kui olla kannatlik ja jrjepidev.

Ei tohi unustada sedagi, et talvel metsalinde toitma hakates muudate nad endast sltuvaks. Seega tuleb neid toita kuni soojemate ilmadeni, kui looduslik toit jlle saadaval. Ka siis, kui ei ole mahti pildistada. Kui iga pev ei ole vimalik seemnekotte metsa vedada, vib toidulaua ligidale mne krgema oksa klge riputada korraliku pekikntsaka. Muuseas, sellise pala peale on jrgmistel kordadel oodata mnda rhni poseerima!



Toomas Ili
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012