Eesti Looduse fotov�istlus
2009/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2009/2
Me kik oleme tehtud thtedest

Teadus on religioon. Lausa kolmel moel. Esiteks, see lhtub uskumustest nagu teisedki religioonid. Kui mne uskumuse jrgi lheme prast surma prgusse vi taevasse, siis teaduses eeldatakse niteks seda, et loogikareeglid kehtivad, et tna avastatud fsikaseadus kehtib pris tenoliselt ka homme. Seda usutakse, ilma et keegi ealeski saaks seda tiesti kindlalt testada.

Ent teaduse omapra vrreldes muude usunditega on tohutult suurem ennustusvime. Kui praegu maailmas valdavad tavausundid on piltlikult eldes vitnud moraalikaanonite vidujooksu, siis tnapevane teaduslik meetod on vitnud ennustusvime vidujooksu. Selle taga on aastasadadepikkune rnk treening, koos hulga valusate kukkumiste ja taastusmistega. Muidugi, tulemus ei ole tiuslik. Kuid vita, et evolutsiooniteooria on vrdvrne niteks nn. intelligentse disaini petusega on niisama hea, kui vita, et igaks meist vriks Gerd Kanteri asemel olmpiakulda: Kanter ei heitnud ju ketast sugugi staadioni lppu, vib-olla suudab seda keegi teine, kui ta vaid viitsib piisavalt trenni teha.

Teiseks, teadus eeldab kaasinimeste jutu uskumist. Loomulikult, tnapeva teaduslik meetod pab siit tulenevaid ohte vhendada nii palju kui vimalik. Seda huvi teenib niteks katsemeetodi korratavuse ja tulemuste falsifitseeritavuse nue, samuti asjaolu, et pikas plaanis ei hinnata mingit avastust mitte niivrd avastaja jutu ilu jrgi: esmathtis on, kui paljudele uutele avastustele see suudab aluse panna. Ent lhiplaanis tuleb lihtlabast valetamist aeg-ajalt ilmsiks ka kesksetes teadusajakirjades. Ammugi ei saa me ajalehest teadusuudist lugedes eales kindlalt teada, kui paljuga oleme petta saanud, kas vi reporteri hooletuse tttu.

Kolmandaks, teadustd tegev inimene usub, et uutest teadmistest tekib rohkem head kui kurja. Et Hiroshima, Nagasaki, Ternobl ja naftakttel rahvaautod on erandlikud nnetused ning keskeltlbi lheb elu aegamda siiski paremaks nii meil kui ka meie lastelastel. Einstein on hardunult maininud teadlasi kui teotsijate nhtamatut vennaskonda. Samas, vaid mned aastad enne tuumapommi loomist pidas ta seda niisama tenoliseks, kui vimalust leida nel heinakuhjast. Seekordses intervjuus tleb geneetik Mart Viikmaa, et evolutsiooni tundmine ei saa inimkonnale mingit kahju teha nentides samas, et tnapeva biotehnoloogia suudab luua tuumarelvadest tunduvalt ohtlikumaid relvi. Teaduse kolmandat, religioosset tahku viks ldistada kui usku, et rumalusest snnib enam kurja kui pahatahtlikkusest. Vib-olla koguni, et pahatahtlikkus on vaid ks rumaluse vorme.

Vanal Darwinil on muidugi kige otsesemad arved nii teaduse kui ka muude usunditega. Mart Viikmaa mainib usutluses, et Darwini hpotees asus teaduslikul viisil krvaldama Loojat. Jah, evolutsiooniteooria nitab, et elusloodusel kogu oma keerukuses ja mitmekesisuses ei pruugi olla eesmrki. Muidugi, oma sdames ei usu enamik meist seda rohkem kui juluhtul kirikus lunastaja sndi. Inimene on kord juba nii ehitatud. Me ei adu, et snad eesmrk vi tahe iseenesestki on vaid metafoorid, mis on meie mtteis ja keeltes kanda kinnitanud pelgalt seetttu, et teistsugused keeled ja rahvad on looduslik valik ammu krvaldanud. Et see pole snaklks, vaid testi tsi, mida ks laulja on elnud: me kik oleme tehtud thtedest.



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012