Eesti Looduse fotov�istlus
2009/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti misad EL 2009/3
Esna mis ja park

Eestimaa rtelkonna aiandusinspektor Friedrich Winkler on 1899. aastal kirjutanud: Hrra von Grnewaldtile kuuluv Esna (Orrisaare) mis oma ilusate mistlikult rajatud haljasaladega on siin ldiselt harva esinev nhtus siinsed muruplatsid ei ole puude ja psastega liigselt kuhjatud. Igal pool kohtame toredate puudegruppidega raamitud kaugvaateid, millele lisab vlu suur veepeegel. Suur viljapuuaed on korda tehtud ja uusi puid istutatud. [6: 107] Vaatamegi misa ja pargi kekiku enne ja prast seda hinnangut.

Misaomanikud. Esna misa saksakeelne nimi Orrisar (ka Orrisaar, Orris, Orgisell, Orgesall) mrgib samanimelise kla asukohta. 1623. aastal pris Orrisare kla Alexander von Essen. Kolm aastat hiljem rajas ta siia misa, mis sai nime omaniku jrgi. Prast tema surma 1664. aastal prandus mis Alexandri pojale Otto Magnus von Essenile. 1726. aastal lks maatkk Otto Magnuse ttrele Helene Mariale, kes 1749 abiellus Berend von Uexkll Gldenbandiga. Aasta hiljem kirjutati mis nende poja Hans Heinrich von Uexkll Gldenbandi nimele.

1774. aastal ostis misa rtelkonna majandussekretr ja hiljemgi thtsaid ameteid pidanud Moritz Engelbrecht von Kursell (1744 Ehmja 1799 Esna). Tema kasuttar Anna Christina abiellus 1792. aastal Koigi misa omaniku Johann Georg von Grnewaldtiga, perekonna omandiks sai hiljem ka Esna mis. 1823. aastal pris selle nende poeg, kreisisaadik ja maanunik Alexander von Grnewaldt ning 1886. aastal tema poeg Walter von Grnewaldt, kes viimase eluaasta (19191920) veetis Esnas. 1912. aastal asus Walter elama Tallinna ja misapidajaks ji tema poeg Adolph (Alf) von Grnewaldt [1,5]. 1919. aasta maareformi jrel ji Adolph misa elama, kuid 1921. aastal ta mrvati.

1920. aastatel kasutati peahoonet postijaamana, sellest ajast alates asusid peahoones ka elukorterid. 1949 paiknes misas kolhoosi Punane Tht kontor, prast 1960. aastat Alliku sovhoosi Esna osakonna keskus. 1950. aastate teisest poolest kasutati peahoonet kultuurimajana, 1974. aastal selle tegevus lppes ning varsti kadus ka Esna osakond. Seejrel seisis hoone poolthjana. Varasemast ajast prit korterid olid alles ning suviti asustasid thje ruume lipilasmalevlased. Misas tegutses vahepeal ka meierei, kuid 1966. aastal see suleti.

1997. aastal ostis sovhoosi reformimisel tekkinud varahoidja O Alliku Varalt misa Aldo Tamm. 2003. aastal ostis peahoone ja krvalhooned Hannes Tamjrv ning praegu on mis O Esna T omanduses.


Misahoonestus. 1722. aasta misakeskuse ja -maade plaanikoopial, mille originaal on koostatud Rootsi ajal, on antud vana ja uus misakoht [7]. Alar Lnelaiu 1999. aasta dendrokronoloogilised vanuseuuringud nitasid, et hrrastemaja algse keskosa lunaseina palgipuude viimane kasvuaasta on 1734. Seega vis selle rajamisaastaks olla 1735. Peahoone ehitati mber aastatel 18201822, seejrel kolis sinna Johann Engelbrecht Christoph von Grnewaldt. Aasta varem oli ta abiellunud T geoloogiaprofessori Moritz Engelhardti ttre Alexandraga. Nad lahkusid misast 1826. aastal, mil Johann ostis Huuksi misa [1, 5].

1880. aastatel pikendati peahoonet phja poolt kivist juurdeehitisega, rajati varikatus hoone ette ning veranda hoone taha. Lplikult valmis mberehitatud peahoone 1888. aastal.

Peahoone on lihtne hekorruseline poolkelpkatusega puumaja, mille seinad on vooderdatud laiade rhtlaudadega. Hoone otsaust ja laiade pilastrite vahel asuvat stiilset peaust kaunistavad rosettmotiivid. Keldrilaed on tellisvlvidega.

19. sajandil hrrastemajast phja poole rajatud krvalhoonetest on esinduslikumad kaaristuga ait, krvalhrber, thobustetall, viinakk-meierei ja jkelder.

Alar Lnelaiu uuritud krvalhrberi puiduproovide jrgi oli viimane kasvuaasta 1849, viinakk-meiereil aga 1867. Seega vidi need ehitada vastavalt 1850. ja 1868. aastal. Korrastatud varemetena kuuluvad misakompleksi maakivist viinavabrik (ehitatud 1897), kasvuhoone ja tall. Krvalhooneid on olenevalt ajast ja omanikust kasutatud eri otstarbel.


Pargi kekik ja kujundus. Misakeskuse asukoht on hsti valitud: vrdlemisi lame kngas, kuhu on ehitatud phja-lunasuunaline peahoone. Maja esiklg on seega ida poole. Peahoonest loodes asub allikast lhtuv oja, kust saab alguse Esna jgi. Selle ks haru suubus le maantee viksesse karstilaadsesse sulglohku. Teine allikalise tekkega oja paikneb lunas, jrelikult oli mis veega hsti varustatud. Loodesse jv jeorg paisutati ning sinna kujundati paisjrv, mille juurde rajati vike kalatiik. Kik see kajastub 1820. aasta plaanil [2].

Samal plaanil on esitatud ka lnes paisjrvest kuni pargipiirini puuderidadena istutatud salu, oletatavasti tammik, ning idas, maantee res paiknev korraprase kujunduse ja puiesteega mbritsetud ristklikukujuline iluaed. Puud olid istutatud ka maantee rde.

Plaanilt nhtub, et tammikus kasvas 158 puud, neist 78 phja ja 80 luna pool teed. Lbi tammiku viis tee kunagisele Hiiemele.

18. sajandi teisel poolel kujundati kogu ala inglise stiilis maastikupargiks, see on nha 1870. aasta plaanil. [2] Peahoone ette rajati ovaalne esindusvljak ja loodi kolm puiesteed, ks lbi tammiku misakalmistule, teine umbes kilomeetri pikkuselt itta metsalema eluhooneni. Puudeallee oli ka maantee res. Teisele poole maanteed istutati viljapuuaed.

Pargiala suuruseks on praegu antud 17,7 ha [2], pargisdamik hlmab 6,5 ha. 20. sajandil ei hooldatud parki kuigi hsti ja sajandi lpuks oli see metsistunud, seetttu kujundas Aldo Tamm pargi mber. Praegu on see vaheldusrikas, leidub ulatuslikumaid puistuid ja aasu, puurhmi ja ksikpuid; eri puuliigid lisavad vrvilist mitmekesisust. Peahoone esindusvljakult kulgeb sissesidutee maanteeni, kus kummalgi pool kasvab plistamm.

Ndne tammik paikneb kalmistule viivast rajast lunas. Siin kasvas 2003. aastal kmnest liigist 126 puud, millest 53 olid tammed. Nende krval on enim levima hakanud kuused, aga leidub ka haaba, jalakat, sang- ja halli leppa, aru- ja sookaske, raagremmelgat, saart ning vahtrat. Tammede keskmine rinnasmbermt () on 66 cm. Misaaegne on neist ehk ainult jmedaim puu ( = 336 cm). Praegune puistu on tekkinud algse tammiku loodusliku jrelkasvuna.


Puittaimestik. ksikpuudena registreeriti 2003. aastal 1253 puud 22 liigist. Kolme liiki okaspuid on 48, seega sna vhe. Arvestusest jb vlja kunagine viljapuuaed. Pargiala puude loetelu liikide kaupa on toodud tabelis.

Pargi- ja misa kunagisel viljapuuaia alal leidus 2003. aastal 55 liiki, neist viis okaspuud. Looduslikke puittaimi oli 23, vramaised 32, neist kuus viljapuud ja marjapsad. lejnud 26 olid harilik elupuu, euroopa ja siberi lehis, harilik ebajasmiin, tara-, keskmine ja roosakas enelas, hbehaab, metskibuvitsa kultivar Foecundissima, nrelehise kibuvitsa kultivar Plena, palja- ja punalehine kibuvits, siberi kontpuu, tatari kuslapuu, punane leeder, suur ltspuu, palsami-, berliini (knnuvsud) ja lhnav pappel, harilik pihlenelas, harilik pisenelas, hberemmelga teisend var. sericea, harilik ja ungari sirel, thk-toompihlakas ning tatari vaher. Kohalikest puudest on enim juurdekasvu andnud harilik vaher, haab, raagremmelgas ja kased; tamm ning prn mrksa vhem. Eriti ohtralt on vahtraid. Kohati on nha lausalist vahtra iseklvi, mida on tulnud ette ka mitmes teises pargis. Suur osa taimedest hukkub enne, kui nad juavad sirguda puudeks. Nhtus on tuntud Oskari fenomeni all [3]. Kidura kasvuga taimed moodustavad reservi, mis valgusolude paranemisel saavad kohe vallutada ruumi, samal ajal kui konkurendid alles hakkavad idanema ja kasvama. Seda nhtust on theldatud parkides ka arukasel, prnal ja tammel.

Esna pargi vrliikidest on metsistununa enim levinud pihlenelas. 1997. aastal hlmas selle levila umbes kolmandiku pargist, mrksa vhem on metsistunud ebajasmiin, enelad, sirelid, pisenelas jt. Pargis on naturaliseerunud harilik katkujuur.


Misakalmistu. Esna misasdamest loode poole, kilomeetri kaugusele rajas Anna Christina Grnewaldt (17691842) misakalmistu, mida kutsuti Mllersfeldiks (Mldri vli). Sellest kujunes suure baltisaksa suguvsa Grnewaldtide perekonnakalmistu. Kalmistu asub 56 meetri krgusel ja umbes 20 meetri laiusel seljandikul, mis on tuntud Kabeli- ja Hiiemena. Esimesena maeti siia 1831. aastal surnud Otto Johann Alexander von Grnewaldt (snd. 1829) [4, 5].

1899. aastal on Winkler kirjutanud [6: 107]: Grnewaldtide perekonna matuseplats on vga nnelikult valitud. ks ligi 2 verstapikkune metsast lbi raiutud siht avab vaate kabelile. Kalmistutee vis olla palistatud tammedega, seda nitavad praegused suured puud.

Kalmistu neogooti stiilis kabel valmis 1842. aastal kunstniku Ludvig von Maydelli kavandi jrgi. Kabel on puhtast kivist tahutud fassaadiarhitektuuriga, sel on suur roosaken, perspektiivportaal, niid tugipiilaritel ning roidvlvid ja kaunistavad piskivid sisearhitektuuris. Portaali kohal on Grnewaldtide raidkivist perekonnavapi kujutis. Kalmistu viimane matus oli 1921. aastal ning seejrel vrandati Kabelimgi koos misaga [5].

Siia maetutest on kuulsaim Eestimaa rtelkonna peamees (183036) ja tsiviilkuberner (184259), Venemaa senaator ja salanunik (aastast 1859), Eestimaa Kirjanduse hingu president (185962) ja Huuksi misa omanik (182652) Johann Engelbrecht Christoph von Grnewaldt (1796 Koigi mis 1862 Peterburi).

Kalmistu 17 puu- ja psaliigist on looduslikud harilik viirpuu, harilik kuslapuu ja harilik lodjapuu. Vrpuudest kasvab kaks euroopa (h ~ 32 m, = 333 cm; h ~ 28 m, = 250 cm) ja kaks siberi lehist (h ~ 30 m, = 210 cm; = 232 cm) ning rohkesti mitme plvkonnana mgivahtrat (suurima h ~ 23 m, = 160 cm). Suurima euroopa lehise vanus oli 1999. aastal 93 aastat (Alar Lnelaiu andmeil, uuringuproov veti rinnakrguselt). Vrpsastest on levinud harilik ebajasmiin, tara- ja keskmine enelas, punalehine kibuvits, villane lodjapuu, harilik lumimari (teisend var. laevigatus), suur ltspuu, harilik pihlenelas, harilik pisenelas, harilik sirel ja punane sstar. Lehtpuud ja psad on andnud looduslikku jrelkasvu, punast sstart on siia levitanud linnud.


Lpetuseks. Ajaloo vltel on Eestit ilmestanud misa- ja kirikumaastik, mille keskmeks on olnud misasdamed hoonestuse, lespaisutatud veekogude, parkide, parkmetsade, puiesteede ja misakalmistutega ning kirikud pastoraatide, mbritsevate parkide ja kalmistutega. Ehkki hiskondlikud olud on muutunud, silib maastike ajalooline pale veel sajandeid. Misamaastikud on isikustatud maastikud, neid on kujundanud Eestis vi mujal hariduse saanud misaomanikud ja pastorid oma rangemise vi maastikuarhitektide kaudu. See kik kehtib ka Esna kohta. Tnu looduslikule mitmekesisusele rajati 2006. aastal Esna maastikukaitseala, mis hlmab 225 ha: Esna je ltteks olevad allikad, paisjrve ja pargi. See kaitseala kuulub Natura 2000 koosseisu. Arvestades praeguse misaomaniku tegevussuundumusi, vib loota, et misahoonestuse ja pargi heakord edeneb, kui pimuvad loodus, haridus ja kultuur.


1. Grnewaldt, Otto von 1900. Vier Shne eines Hauses. Erster Band. Leipzig, Duncker & Humblot.

2. Lutsepp, Elo (toim.) 2007. Eesti pargid 1. Keskkonnaministeerium,

Muinsuskaitseamet, Varrak.

3. Masing, Viktor 1997. Oskari fenomen. Rukkilill 5: 19.

4. Peetri kihelkonna topograafiast Mgedest Esna kabel. http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Peetri&id=1819.

5. Schilling, Erich 1970. Die Rittergter im Kreise Jerwen seit der Schwedenzeit. Harro v. Hirschheydet, Hannover.

6. Winkler, Friedrich 1999. Aruanne Eestimaa Aiandusseltsi instruktori tegevusest. Akadeemilise metsaseltsi toimetised X. Tid Eesti metsanduse ajaloost II. Tartu: 97125.

7. EAA, f. 862 n. 1, s. 726, l. 148 (Der Hof Orrisall sonst Essen kulla mit seinen Feldern, Wiesen und Wldern).



HELDUR SANDER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012