Eesti Looduse fotov�istlus
2009/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2009/3
Looduse tundmise alus kujundatakse lasteaia- ja algklasside eas

Tiina Elvisto (aastani 1989 Ksenofontova) on sndinud 2. veebruaril 1957 Amblas Jrvamaal. Lpetas 1975 Tartu 5. keskkooli ja 1980 Tartu likooli bioloogina. Kaitses 1987 Tartu likoolis bioloogiakandidaadi t. Olnud 19831992 zooloogia ja botaanika instituudi teadur, 19921993 looduspetuse, bioloogia- ja tervisepetaja Pelgulinna ja Tallinna Sle gmnaasiumis, alates 1993 Tallinna likooli bioloogia ppetooli dotsent. Uurinud taimekoosluste produktsioonibioloogiat, roostike ning lammi- ja puisniitude aineringet, tegelenud didaktikaga. Kirjutanud ligi 40 teadusartiklit, koolipikuid, artikleid entsklopeediatele. Toimetanud harrastusbotaanikute teatajat Rukkilill ning ajakirjas Eesti Loodus rubriiki Gaia.

Kas Tallinna likoolis petatakse vaid loodusteaduste petajaid?


Tallinna likool on mitmest asutusest kokku pandud ning ks neist on tegelenud petajakoolitusega juba alates 1919. aastast. Algusest peale on siin petatud ka loodusteadusi, kuna valmistati ette koolmeistreid, kes andsid esimestes klassides kiki ppeaineid.

Praegusel ajal koolitame nn. klassipetajaid, kes peavad suutma anda loodusaineid esimesest kuuenda klassini. Seal taga on suur hulk loodusteaduste mitmesuguseid keerukaid valdkondi. Keemia kallale vga ei minda, aga elusloodust, geograafiat ja fsikat petatakse neis klassides kllaltki mitmeklgselt.

Peale selle on petatud ka bioloogia- ja geograafiapetajaid 1960.1970. aastatel ning uuesti 1990. aastatest. Kui me petaksimegi vaid klassipetajaid, peaksid meil ikkagi olema tl vga head loodusteadlased. Vljastpoolt tulnud fsikud, geograafid vi bioloogid kasutavad oskussnaderohket teaduslikku keelt ning klassipetajad peavad selle lastele eakohasesse keelde tlkima. Klassipetajatel ei ole aga selleks piisavalt loodusteaduslikke teadmisi! Esimestes klassides tuleb vltida abstraktsete mistete kasutamist, sest lapsed ei mtle veel abstraktselt. Neile on oluline oma meeltel phinev kogemus ning oskus seda kogemust endale ja kaaslastele arusaadavate ning sisuliselt igete snadega vljendada.

Klassipetajaid on igal aastal pevappesse vastu vetud umbes kakskmmend ja le selle, on olnud ka aastaid, kus neid on olnud kuuskmmend. Kaugppes on veel viisteist kuni nelikmmend lipilast. Klassipetajad kuuluvad kasvatusteaduste instituudi juurde ja neil on erandina viieaastane pe nagu niteks hambaarstidel, nad lpetavad magistritena. Loodusteaduste instituudis on vastuvtt bioloogia, geokoloogia ja fsika suunale. Magistrikoolituses jagunevad need teoreetiliseks ja petajakoolituse suunaks. lipilasi on nii palju, kui suur on olnud riiklik tellimus. Krvalainena vib vtta ka keemia ja saada htlasi keemiapetaja kutse.

Meie likoolis valmistatakse ette veel matemaatika-, informaatika-, ajaloo-, kunsti-, ksit-, tpetuse ja tehnoloogia, eri keelte ja teisi petajaid.

Oled petanud Tallinna likoolis viisteist aastat. Kuidas on lipilaste tase selle aja jooksul muutunud?


Aastad ja tudengid on vga erinevad, ikka on olnud andekamaid ja neid, kes vlja langevad vi eriala vahetavad. Meilt on paljud linud edasi tle mereinstituuti. Eesti mereinstituudist on saanud kll Tartu likooli allasutus, aga meri on ikka jnud oma kohale ning enamik ttajatest Tallinna. Nad vtavad meelsasti meie tudengeid vlitdele kaasa ja paljud meie lpetanud ttavad mereinstituudis.


Kuidas on olukord vlipraktikatega? Kmmekond aastat tagasi olid Tallinna likoolis vaid mnepevased vlipraktikumid ja Tartu likoolis kestsid need tunduvalt kauem, nd on Tartu praktika lhiduselt Tallinnale jrele judnud.


Meil lbivad kik bioloogid bakalaureusetasemel kahel aastal seitsmepevase vlipraktikumi, lisaks magistritasemel he, geograafidel on kaks ppesitu mda Eestit. Praktilisi teadmisi loodusest jagame kahel suvel ka algklasside petajatele. Paaripevase vlipraktikumi lbivad rekreatsiooni eriala tudengid, kes pivad terviseteaduste ja spordi instituudi juures. Meie ppejud kivad ka tehnikalikoolis petamas geenitehnolooge, kellest osa pib oma vabal soovil meie ppejudude ke all vliolukorras loodust tundma.


Vlibaase Tallinna likoolil vist enam pole. Kus te praktikal kite?


Vrska ja Arbavere baas on testi ra antud ja Tallinna likoolil bioloogidele vlibaasi ei ole. bime vlipraktikumide ajal koolimajades. Endal on ka huvitavam, kui praktikum on igal aastal uues kohas. Heal kolleegil Tnu Ploompuul on arvamus, et ei vigi mitu aastat jrjest samas kohas praktikumi teha, huvitavamad umbrohud korjatakse lihtsalt ra. Oleme Tallinna likooli floristikapraktikal nudnud lipilastelt endiselt sada herbaarlehte ja kogutult ka kakskmmend viis sammalt ning samblikku. Korraldame asja nii, et ks praktikum oleks Eesti paealal ja teine liivakivialal.


Kas taimetundmine on ndisajal alla kinud, nagu vahel arvatakse?


Kui on tegu maalastega, siis vhemasti puid tunnevad nad ikka. Aga linnalapsed vi maa-asula korrusmaja elanikud kipuvad taimi tepoolest kehvasti tundma. Nad vivad kll praktikumi kigus hoolega ppida, aga mni kohe ei saa tavalisemaidki taimi selgeks, kuna see on nende jaoks uus asi.

Vga olulised on olnud loodusmajad ja looduse sstemaatiline tundmappimine. Taimetundmine on otsekui viiulimng: kui mni aasta vahepeal taimi ei vaata, siis need ununevad. See tundmine taastub kll kiiresti, aga alus peab olema sel juhul tugev. Kahel suvel taimi ppida on natuke vhevitu selleks, et inimene oleks hea taimetundja. Keeleinimesed on vitnud, et vrsna tielikuks kinnistumiseks peaks seda vhemalt 40 korda kasutama.

Viimastel aastatel on vlipraktikumidest osa vtnud mned pris head taimetundjad, kes on oma suvesid veetnud su kirjutatud ja Guara Muuga ning Sirje Vabriti illustreeritud Eesti taimede kukeaabitsa seltsis.

Vlipraktikum annab lipilastele vhemasti ettekujutuse, et roheline muru ei koosne hest liigist, vaid seal on erisuguseid liike. Meil mravad tudengid he harjutusena 2 x 2 m niiduruudul taimi, et nad saaksid kogemuse, et murulapp vib olla liigiliselt mitmekesine.


Millal peaks lastele loodusest rkima, et neil tekiks huvi?


Kui rkida laste petamisest, siis kogemus ja uuringud nitavad, et lasteaialapsel ja esimese kuni kolmanda klassi lapsel on tsine ja siiras huvi looduse vastu ja nad pivad seda huviga tundma. Alates neljandast vi viiendast klassist suundumused tavaliselt muutuvad, huvi kandub rohkem sotsiaalsete suhete ja iseenda tundmappimise poole. Loodushuvi vib tagasi tulla gmnaasiumis, kui ta on saanud toidet lapsena. Meil on esimeses kuni kolmandas klassis looduspetust aga ks tund ndalas. Ksisin Soome kolleegilt: neil on loodusaineid algklassides olenevalt koolist kolm-neli tundi ndalas. Mida sa he tunniga ikka juad petada, olgu pilase huvi kui suur tahes.

Mikk Sarv propageerib uespet ja kui pilased testi ue lhevad ja seeni, puid ning loomade tegutsemisjlgi vaatlevad, siis saavad nad kll mingi teadmiste aluse ja loodust hoidvad hoiakud edasiseks eluks. Kui hakata teadmisi loodusest jagama alles kuuendas vi seitsmendas klassis, on see sna vaevanudev ettevte ja vikese kasuga, sest siis huvitavad pilast teised asjad.


Oled kirjutanud mitu looduspetuse pikut ja tvihikuid esimesele kuni neljandale klassile. Vib tunduda, et mis see siis ra ei ole!


See on rmiselt thtis valdkond, sest selles vanuses pannakse alus loodushuvile. Teine oluline tahk on, et petada tuleb eakohaselt ning traditsioonilist teaduskeelt ei saa kasutada. Lapsed ei mtle veel abstraktselt: ppimine kib oma kogemuste, meelte ja emotsioonide kaudu.

Oluline on uute mistete puhul neid pikus eri peatkkides korduvalt ksitleda. Niteks neljandas klassis rgitakse, et koosneme rakkudest see tundub pilasele okina! Raku teemat on hea ka teiste teemade puhul edaspidi korrutada. Evolutsiooniteooria ja koloogia aspekti, et inimene on osa loodusest, on hea sisse tuua piku mitmes kohas koos asjakohaste nidetega.


Kuidas meie pikud tunduvad naabermaade omadega vrreldes?


Meie pikuid kirjutavad enamasti likooli ppejud. helt poolt on see vga hea, sest enamasti koolipetaja ei kirjuta head pikut, see kipub jma konspektiivseks. Kuid likooli ppejul pole enamasti koolikogemust, nad ei tunne piisavalt hsti last ja tema iserasusi. Seitsmenda-kaheksanda klassi pikud, rkimata gmnaasiumipikutest, tunduvad konspektide vi teatmeteostena, mida saavad kasutada lipilasedki. Tekst kipub olema nii keeruline, et enamik pilastest loobub selle lugemisest. Meil on kartograafiappejud lipilastele elnud, et kui te tunnete teatud teemat nii palju, kui on antud seitsmenda klassi pikus, siis on teil teadmisi piisavalt. Minulgi on seitsmenda klassi geograafiapikut raske lugeda, kuigi olen lpetanud geograafia eriklassi.

Loodusainete petamisel saab eeskuju vtta vrkeelte petamise metoodikast, see on hsti vlja ttatud ja aastakmneid proovitud. lesanded on huvitavad, arendavad ja mngulised ning harjutuste tpe on lihtne bioloogiasse le kanda. Bioloogias on ju rikas ja omaprane keel, mida me igapevaelus kuigivrd ei kasuta.

Arenenud maades koostab pikuid terve rhm asjatundjaid, kes tuginevad ppematerjalide uuringutele ning katsetavad tehtut t kigus pilaste peal. piku tekst peaks minu meelest olema eelkige ladus ja mnus. Mulle meeldivad niteks mdunud sajandi alguse geograafiapikud.


Miks on pikud nii raskeks kujunenud? Kas ppekava on liiga nudlik?


Erialainimesest autor kirjutab sellest, mis on tema meelest ndisaegne, oluline ja huvitav. See vib nii tunduda suhteliselt vhestele pilastele Eestis. Enamiku meelest on pikud liiga keerulised: laused on pikad, kubisevad vrsnadest ja pilased lihtsalt ei saa tekstist aru.

pik peab toetuma teadusele, kuid arvestama sihtrhma. Nited peaksid olema igapevaelu ja teiste valdkondadega tihedalt seotud. Niteks praegu jb pilastele sageli ekslik mulje, et looduses on olemas omaette n.-. bioloogia-, keemia- ja fsikamolekulid. pik peab olema visuaalselt kena, hsti struktureeritud, joonistel selgitav tekst juures, faktirikkad nited muudest osadest eristatava taustaga, erialainimeste jutud omaette taustaga. Oleme lasknud erialainimestel ka algklassipikutes lastele oma tst kneleda. pik peaks olema ppijale huvitav.

Tnapeva laps ei taha kuulata petaja monoloogi, nad on parema meelega ise tunnis aktiivsed, ttades niteks rhmana. Aga petab siiski petaja, mitte pik. Hea petaja saab ka muudele materjalidele kui pikule ja tvihikule tuginedes eri aktiivppe vorme kasutades tunni toredalt peetud.

Kui noor petaja lheb kooli, siis ta mtleb alguses eelkige lbi piteemad sellest seisukohast, et millisele vanusele ta petab, miks ta seda teemat petab, mis on antud teema puhul oluline ja mis peaks pilastele tunnist meelde jma. Esimese etapina kipubki valmima monoloog ning petajal on veel tkk maad tsist td selleni, et panna tunnis tegutsema pilased. See eeldab petajalt meeletult suurt kodutd. Et jagada tund ajaliselt mitmesugusteks lesanneteks ksi ttamine tekstiga, paarikaupa tabelite ja jooniste tiendamine, neljakaupa katse tegemine, miste kasutamine eri kontekstides jne. , kulub petajal selle ettevalmistamiseks pevi. pilastel on aga huvitav. petajate liitudest ja mitmesugusest meediast saab selliste tundide kohta juhendmaterjale.


Viimasel ajal on palju rgitud e-ppest. See ei anna aga paraku edasi petaja vrtushinnanguid.


Peale selle on maailm endiselt kolmemtmeline. E-ppest, internetist saab kahemtmelise pildi, mille phjal ei tunneta objektide tegelikke suurusi ning ruumilisust, mis on elusloodusest ja geograafiast arusaamiseks lioluline. E-pe on vajalik fsika- ja keemiatunnis, et matkida erinevaid nhtusi ja protsesse, sealhulgas plahvatusohtlikke, ning eri algkiirusi, -masse vi -kontsentratsioone kasutades saada eri tulemusi. E-pe on kahtlemata hea meetod.


Viimasel ajal on mind EMs petades hmmastanud see, et tudengid ei suuda eristada olulist ebaolulisest ning iget valest. Ilmselt on suuresti phjus internetis, kus kogu info kipub olema vrdse kaaluga. Mu meelest peaks olulise ja ebaolulise, te ja vale eristamine olema kogu koolikursust lbiv teema.


See on tnapeval oluliseks tunnistatud nn. kriitilise mtlemise valdkond. Pris hea vte on jagada lastele tekste ja lasta neil vigu les otsida. Kriitilise mtlemise arendamisel on hindamatu osa petajal. Teisalt on ka pikutes oluline eristada riftide ja eri taustadega phivara, mida peab kindlasti teadma, arusaamist hlbustavat seletavat teksti ning faktirikkaid lisapalasid arusaamise svendamiseks. pikud on vga olulised neile, kes on kehva kuulmismluga vi on niteks tundidest puudunud, vi siis oli ppijal mnel peval mte lihtsalt kusagil mujal. pik on oluline kontrolltks ettevalmistamisel. pik on vajalik, aga klassis annab tundi ikkagi petaja.

Loodusainete petajatega on meil kllaltki kehv seis: mni aasta tagasi oli vaid kolmandikul bioloogiapetajatest olemas nii bioloogi kui ka pedagoogi kutse. Fsikas ja keemias oli asi veelgi kurvem. Samas ei saa jreldusi teha vaid paberite phjal. Niteks tpetuse petaja vib olla ka vga hea phikooli bioloogiapetaja, kui tal on huvi asja vastu, ta loeb erialast ajakirjandust, on gmnaasiumi bioloogiakursuse hsti omandanud ning tal on isiklik looduskogemus ta vib suuta lastele aine tunduvalt paremini selgeks petada kui paberitega erialainimene.

Tartu likooli viga on varasematel aastakmnetel olnud see, et hsti on petatud eriala, didaktikat aga nigelavitu tasemel.


Endal meenub sisutuna tundunud ppeaine BM bioloogia petamise metoodika.


Ja ega ka pshholoogiast, mida petati, ei saanud abi koolitunni andmiseks, see tutvustas pshholoogiat kui eriala. lddidaktika kippus olema vga teoreetiline ja ega pedagoogika ajalugugi suurt midagi juurde andnud. Paljud Tartu likooli lpetanud petajad kipuvad klassis pidama monoloogi, paisates klassi suure hulga huvitavaid fakte. Meie majast koolitunni kuulajad on rkinud, et Kuulasime hiirvaikselt, kui huvitavat juttu petaja tunnis ajas. Aga me olime ka ainukesed kuulajad. pilastele ei linud see ldse korda.


Loodus- ja tehnikateaduste lipilaste vhene hulk tuleneb siis eelkige algklasside nrgast looduspetuse tasemest?


Kindlasti on see ks phjustest. ks tund ndalas pole ju mingi aine! Sellist ainet nagu polegi jrgmiseks korraks on meelest linud seegi, kas tund ldse toimus!


Mil moel saaks looduspetuse tunde juurde, et teised ained ei kannataks?


Miks peaksid teised ained kannatama? Looduspetuse tunnis loetakse ja kirjutatakse ning pitakse tundma emakeele snavara, mis on vga oluline. Peale selle tehakse katseid, see on keline tegevus ning lapsed kivad vljas, mis on fsiline tegevus. Loodust ppides joonistame ja laulame ning loomulikult ka arvutame.

Loodus- ja tppisteaduste thtsusest rgitakse kll, kuid vaadakem meie raamatukogusid. Omal ajal kisin Tartust Tallinnas teaduste akadeemia raamatukogus erialast loodusteaduslikku kirjandust lugemas, see oli vga heal tasemel. Nd tulevad uudiskirjandusena peamiselt sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud trkised, natuke tppisteadusi, bioloogiat peaaegu ldse mitte.


Vhemasti sundeksemplarid ikka tulevad.


Jah, aga need pole kahjuks kogu maailmast, Oxfordi likooli kirjastus ei saada meile sundeksemplare. Eile vaatasin rahvusraamatukogu suundi tutvustavat e-kirja, uudiskirjandust tutvustatakse seal nd valdkonniti ja need valdkonnad on: igus, humanitaar, kirjandusteadus, majandus, poliitika. Kuid mitte htegi loodus- ega tppisteaduste valdkonda.


Kas oled ise ka koolis petanud?


Jah, Tallinna tulles andsin kahel aastal kahes koolis htaegu loodusaineid viiendast kuni kaheteistkmnenda klassini. See andis hea kogemuse selleks, et petada uusi pedagooge: vhemasti on endal tuttav tunne, mida thendab olla petaja.


Mida thendab olla petaja?


Olen tegelikult kolmandat plve petaja ning likoolis mtlesin, et ma ei hakka eales seda ametit pidama, seda ametit kantakse pev ringi kaasas ning perekonnas on petajaid niigi juba piisavalt. Minu meelest eeldab heaks petajaks olemine ausust, hsti arenenud iglustunnet, oma aines olulise tunnetamise oskust, huumorimeelt, koosttahet pilastega ning elukogemust. Kuigi pilased eelistavad noori petajaid.


Alustasid prast likooli taimekoloogina. Kas sa pole kahetsenud, et lksid teaduselt suures osas le teiste petamisele?


Kahetsenud ei ole, kuigi ainuksi teaduses jtkamine oleks olnud ilmselt lihtsam tee. ppejut algusaastatel oli mul nn ttada koos vga sisukate loodusainete koolipikute autorite, ppejudude Evi Priki, Osvald Nilsoni ning Vilma Eesmaaga, kaks esimest on kahjuks juba manala teele linud.

Eks me peame teadusartikleid ka avaldama, see teeb elu kllalt killustatuks. Kisin hiljaaegu Tallinna linnuklubi eestvedamisel Paljassaares roostikke uurimas. Need on hsti rikkad lmmastiku ja fosfori poolest, ilmselt on nii veepuhastusjaam kui ka vana prgimgi Paljassaare jrvi tugevasti mjutanud. Veepuhastusjaama ja jrvede vahele on kll rajatud kaitsetamm ja drenaa, mis peaksid takistama toitainete kandumist vette, kuid aegade jooksul on jrved saanud nii suure reostuskoormuse, et mujal Eestis ja kirjandusest pole ma pilliroos selliseid lmmastikukoguseid veel leidnud. Kige suurema jrve avavee pind oli aerofotode ja kaartide pealt tehtud mtmiste jrgi 2006. aastaks vhenenud 2,3 korda, vrreldes 1992. aastaga, nii et roostik edeneb seal hsti.

Meil on kahjuks seni vhe uuritud ppevahendite koostamisega seonduvat: mis nitajad teevad ppevahendist petaja hea abilise. Mul on olnud nn kirjutada pikuid mitme kaasautori ning nustaja tasemega toimetajatega, oleme saanud seda tehes asju omavahel arutada. Samuti on meil olnud hea koost autoritega kaasa mtlevate kunstnikega.

Soomes kaasatakse ppevahendite loomisesse ka vastavas eas lapsi: tehakse mitu samasisulist, kuid erinevalt les ehitatud ja kujundatud leheklge ning kuulatakse laste arvamust nende kohta. Tehakse htlasi katseid, milliste variantide puhul on laste pitulemused paremad. Meil pole selleks tks inimesi ja ppevahendit koostama asudes vetakse tavaliselt intuitiivselt mingid pikud eeskujuks.


Mida elda lpetuseks?


Olen petanud lipilasi teistelt erialadelt kui loodusteadused ja siis on mu kest mitmel korral ksitud, et kas ma tunnen ht vi teist bioloogi. Inimene on llatunud, kui kuuleb, et ma ei tunne nimetatuid ega ldsegi mitte kiki Eesti biolooge teid on ju nii vhe! Bioloogid ja teised loodusteadlased peaksid Eestis tepoolest rohkem hte hoidma ning paremini vlja paistma, sest vaadates kas vi raamatukogude riiuleid vallutanud humanitaar-, majandus- ja sotsiaalkirjandust tuleb testi vlja, et meid on vhe.



Taimekoloogi ja pedagoogi Tiina Elvistot ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012