Eesti Looduse fotov�istlus
2009/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2009/3
Kes vi mis on mnnikiha?

Maja poole kaldus mnnivrast tuli krpida mned suuremad oksad, et vltida halvemat sgiseste tormihoogude korral. Oksapuru kokku rehitsedes mrkasin htkki rehapulkade vahel visklevat prisket tuku. Linnuke oleks siit kindla peale saanud rohkem kui kaks nokatit. nneks polnud usjas olend viga saanud.

Aitasin umbes seitsme sentimeetri pikkuse tugu puruhunnikust vlja. Silma hakkas kahe heledama rpjoonega punakaspruun selg ja teravatipuline kaardus oga selle tagaosal. Ei tea, kas tegu on enesekaitsevahendiga vi lihtsalt iluasjaga? Rohekad kljed olid ristatud kollakasvalgete katkendlike triipudega. Igal kehallil vis veel eristada sama vrvi, kuid hgusemat diagonaaltriipu ja punakat tppi. Tenoliselt on tegu mne liblika rvikuga. Aga millisega just? Proovisin omal jul selgust saada.

Rviku sattumine mnni alla prahi sisse vis olla pime juhus. Teisalt aga sobiks mndi ja mnnialust arvestada kui tema vimalikku elupaika. Kust alustada? Esmaseks abivahendiks, nagu paljudel muudelgi juhtudel, sai alati keprane 1960. aastal ilmunud igekeelsussnaraamat. Mulle sobilikud misted leidsin mrksna mnni- alt: mnnikedrik, mnnikiha, mnnivaksik ja mnnilane. Need kik on liblikad. Kedrik, vaksik ja lane olid tuttavad misted. Kiha aga tundus selles reas kuidagi sobimatu. Kllap sellest asjaolust ajendatuna vtsin ta esimesena vaatluse alla. Kigepealt uurisin, kas leidub ka eraldi mrksna. Oli kll kiha (liblikas; Sphinks). Nii et olin igel teel. Sna-snalt thendaks siis mnnikiha mnni-liblikat. Mitte segi ajada mnnilasega!

Edasiminekuks pidin appi vtma juba teaduskeele. igekeelsussnaraamat andis mnnikiha ladinakeelseks vasteks Hyloicus pinastri. Ja enne! Villem Voore raamatu Zooloogilisi ekskursioone (1961) registrist leidsingi sama nimetuse. See juhatas lehekljele, kust oma suureks llatuseks lugesin minu leitud rviku peaaegu tpset kirjeldust. Pole kahtlustki, et uus tuttav on just mnnisuru rvik. Kuidas aga mnnikihast mnnisuru sai, jn vastuse vlgu. Arvatavasti sai nimevahetus teoks aastatel 19601961. Need on mu kahe abiraamatu ilmumisaastad: esimeses oli juttu mnnikihast, teises juba mnnisurust.

Mnnisuru rvik on pris vrvikas. Kas ta on samasugune ka liblikana (valmikuna)? Kuidas teada saada? Aastaaeg soosis phe turgatanud ootamatut mtet ja see sai ka kohe teoks tehtud. Panin klaaspurgi phja paarisentimeetrise mullaseguse liiva kihi. Lisaks veel rohelisi lehti ja okkaid juhuks, kui loom peaks sa tahtma, ning oksapuru ja mne -rao, et luua sobilik keskkond. Ja siis asetasin purki ka rviku kes aega viitmata liiva sisse puges.

Purk ji seisma jahedasse verandasse. Kuigi saabunud talv eriti talve ngu polnud, juhtusid vahepeal sekka siiski ka mned vgevamad kraadid. Olin oma asuka prast mures, sest pinnasekiht, kuhu rvik oli varju pugenud, tundus liiga huke. Puistasin purki igaks juhuks veel natuke turbamulda. Paari peva prast tin siiski purgi tuppa. Panin selle ukse krvale raamaturiiuli alla. Seal oli parajalt jahe ka siis, kui tuba oli ketud. Purk sai silma alt ra ja see ei meenunud enne kui

hel hilishtul, paar peva prast naistepeva, laperdas le toa suur tume liblikas mnnisuru valmik. Maandus kardinapuule ja kadus selle taha. Milline ta siis vlja neb? Aga aeg oli hiline, surusin uudishimu maha ja pealegi on hommik htust targem. Purgi sisu asusin kll kohe uurima. Kas vastsndinust oli jnud ka mingi jlg? Kuivanud mulla seest leidsin mustjaspruunika pooliku kesta. Kas olin tuhninud liiga hooletult vi oli see purunenud snniprotsessis.

Hommikune fotosessioon kujunes mnevrra koomiliseks. Kuna ilm oli vljas tibake lrtsine ja pealegi vis pevakangelane ues kest kaduda, pidin lbi ajama tubaste oludega. Plaan oli liblikas mingil moel saada aknaalusesse valgusse. Kalpsates mda laudu-toole-voodeid see mnel puhul ka nnestus. Loodan, et lugeja esmatutvuseks harva inimese pilgu alla sattuva hallikaspruuni mnnisuruga sobivad ka mitte pris ontlikud pildid.

Selle peva htupoolikuks oli vljas seitse-kaheksa soojakraadi. Lasin oma liblika lendu sama mnni juures, kus ma ta hoopiski teise olevusena olin leidnud. Vib-olla natuke vara, sest ilmad lksid jlle nullilhedaseks. Tahaks loota, et ta leidis endale turvalise varjepaiga.



Kommenteerib entomoloog Mati Martin:


Hea, et Enn Lumet staaika endise Eesti Looduse ttajana ei litsunud vingerdavat olevust kohe laiaks, nagu vga paljud inimesed seda n.-. igaks juhuks teevad mis tahes tundmatu looma, eriti veel madu meenutavaga.


Mnnikiha ehk mnnisuru on surulaste sugukonda kuuluv liblikas. Eestis on surulasi leitud 17 liiki, neist 6 on aga rohkem vi vhem haruldased sisserndajad. Surud on enamasti iseloomuliku, sna tntsaka keha ja kitsaste tiibadega suured, kiirelt lendavad liblikad. Mnnisuru tiibade siruulatus on kuni 8 cm.

Liigi eripra on see, et tema rviku toidutaim on okaspuu mnd. Kikide teiste surulaste rvikud toituvad kas lehtpuudel vi rohttaimedel. Inimese silma alla mnnisuru rvik tavaliselt ei satu, sest liblikad eelistavad muneda mndide krgemasse vraossa. Munast koorub rvik, kes hakkab mnniokkaid gides judsalt kasvama. Surulaste rvikud tunneb sna lihtsalt ra tagakeha tipus oleva ogaja jtke jrgi. Ilmselt on sellel kaitseotstarve. Tiskasvanud, toitumise lpetanud rvik laskub maapinnale ning seal sobivat kohta otsides veidi ringi jalutanud, poeb mulda, kus muutub nukuks. Nukk lebab mullas kogu talve, kevadel vljub sellest liblikas.

Mnnisuru on Eestis sna tavaline, kuid inimesed neid tavaliselt ei ne, sest liblikad lendavad htuhmaruses ja sel. Kui on kannatust, vib mnnisuru koos teiste surudega nha soojadel del juba htuhmaruses lendamas sireli ja trvalillede, eriti veel lhnava kuslapuu ite kohal. ite kohal selleprast, et need liblikad ei lasku nektarit imema taimeiele, vaid ie kohal kiirel tiivavurinal paigal lenneldes, surudes, torkavad ie sisse oma pika imilondi. Sellise lennuviisi jrgi ongi neid hakatud surudeks kutsuma.


Surulasi on varem nimetatud ka kihadeks. Kes selle nime esmalt pani, ei oska elda. Kui vaadata 1976. aastal vlja antud igekeelsussnaraamatut, siis seal on nimi tuletatud snast kihama, mis thendab kihisema, keema, pulbitsema. Arvatavasti ongi nimi tuletatud nende liblikate kitumisest. Suurte liblikate ja heade lendajatena liigutavad nad tiibu tohutu kiiresti. Tuppa sattununa vuravad nad kiiresti ja sihitult ringi, otsides vljapsu. hele sna suurele laste sugukonna liblikaliigile on nimeks pandud kihalane. Ka need liblikad on vga energilised lendajad.


Liblikaid rvikust vlja kasvatada on liblikahuvilisele ks pnevamaid tegevusi valmikute pdmise krval. On ju nii vimalik tutvuda rviku eri jrkude vlimusega ning uurida liigi eluviisi. Loodusest leitud rviku puhul tuleks thele panna, mis taimel ta elas, ning pakkuda sama taimeliigi lehti toiduks ka vangiplves. Tsi, paljude liblikaliikide rvikutele klbab toiduks mitu taimeliiki.

Siinses loos oli aga leitud rvik juba tiskasvanud ning laskunud toidutaimelt maapinnale nukkumiskohta otsima. Loo autor talitas igesti, kui pani purki liivasegust mulda ning kduprahti. Surulaste rvikud nukkuvad tepoolest mullas, kuid paljude teiste liblikate rvikud meisterdavad kdus vi taimelehtede vahel enda mber esmalt kaitsva vrgendist kookoni ning nukkuvad alles selles. Hea materjal, millesse koduspeetav rvik nukkuma suunata, on niteks pisut niiske turbasammal, kelle loomulikud kaitseained prsivad hallituse teket isegi suletud purgis.

ldiselt vajab enamik meie kliimas elutsevaid putukaid vastse- vi nukustaadiumis oma arengu jtkamiseks klma temperatuuri. Ilmselt toimib klm putukatele signaalina selle kohta, et on talv ning eluga tasub edasi minna alles siis, kui see on mdunud. Seetttu tuleb purki talvituma asunud putukaga hoida vhemalt mni ndal vhemalt paari klmakraadi kes. Klmkapp ei anna kuigi hid tulemusi, pigem sobib kelder, kuurialune vms. Liiga kredast klmast tasuks aga talvitujaid ssta: looduses teeb seda tavaliselt maapind ja kaitsev lumekiht.


Kevadel, ilmade soojenedes areng jtkub ning nukust koorub liblikavalmik. Eri liigid kooruvad eri ajal, olenevalt sellest, kas nukus arenes koorumisvalmis liblikas juba sgisel (varakevadised koorujad) vi lpeb areng alles kevadsoojuses (hiliskevadised koorujad). Rvikuna talvituvatel liikidel, vlja arvatud mned erandid, jrgneb talvitumisele enne nukkumist veel lisatoitumisperiood.

Kui koorunud liblikavalmik soovitakse surmata liblikakogu tarbeks, siis vib talvituvad nukud sooja tuppa tuua juba veebruaris, mnede liikide puhul isegi jaanuaris. Soojus annab neile mrku, et on kevad, ning mne liigi puhul vib juba pev-paar prast tuppatoomist leida pinnasest vljunud valmikuid.

Kui aga nukust koorunud liblikat soovitakse vaid nha ja siis vabadusse lasta, peab koorumise sttima ajale, mil liblikavalmikud loodusoludes lendavad. Meie liblikaliikide lennuaegade kohta leiab teavet niteks 1996. aastal vlja antud Eesti liblikate mrajast. Enamasti ei ole juhuslikult leitud rviku liik paraku teada, nii ei tea ka lennuaega tpselt ennustada. Siis tuleks marli vi mne muu hku lbilaskva materjaliga kaetud anumat koos nukuga hoida vlistemperatuuril (mitte pikese kes!) ning seda ldse mitte tuppa tuua. Nii on lootust, et purgis koorub valmik samal ajal kui tema liigikaaslased looduses. Kll tuleb seda anumat juba varakevadest peale iga pev kontrollida, et koorunud liblikas purgist vljuda pdes end vigaseks ei peksleks.

Sageli kooruvad liblikad sel. Pinnasest vlja roninud, on nende tiivad alles pisikesed. Nd vajab liblikas pstpinda, millel mni tund istuda, et kehavedelik tiibadesse voolates need n.-. vlja sirutaks ning siis tardudes neile lennutugevuse annaks. Siinse loo autoril oli purk ilmselt katteta, liblikas sai sealt vabalt vlja ronida ning endale tiivasirutuseks koha leida. Kui aga purk on suletud, tuleb sinna sisse asetada sobilik tugi, niteks srmejmedune oksaraag. Muidu liblikas kll vljub nukust, kuid suutmata kinnituda libedale purgiseinale, ei saa ta tiibu sirutama hakata ning need jvad kortsu. Nii ei ole ta enam eluvimeline. Liblikas saab tiibu vlja sirutada ksnes vahetult prast koorumist. Kitiini kiire tahkumise tttu pole see mne tunni prast enam vimalik.

Siinse loo mnnisuru elu lppes paraku ilmselt jrgmiste klmade de aegu, sest mnnisurude lennuaeg looduses algab alles mai lpus, kui suuremad klmad on lbi.



Enn Lumet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012