Eesti Looduse fotov�istlus
2009/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/3
Avamere tuulepargid ja nende vimalik mju kalastikule

Tuul on praegu Eesti ainuke tsiselt vetav taastuvenergia allikas. Avamerel on tuult kige rohkem, htlasi oleksid tuulikud seal mnusasti nina alt ra. Kuidas aga avamere tuulepargid mbruskonna elustikku mjutavad, selle kohta teame praegu philiselt seda, et me suurt midagi ei tea.

Esimene avamere tuulepark maailmas alustas td 1991. aastal Taanis. Seal asuvad ka kaks praegusaja maailma suurimat ja vimsaimat avamere tuuleparki. Nystedi pargi 72 tuulikut, koguvimsusega 166 MW, suudavad rahuldada 150 000 kodu elektrivajaduse. See ei j palju alla niteks Iru elektrijaamale, mille vimsus on 190 MW. Nystedi taoline tuulepark suudab aastas toota kuni 600 GWh elektrit. Vrdluseks: Eesti Energia tootis 2007/2008. majandusaastal taastuvenergiat ainult 10,9 GWh. Peale Taani toodavad ja planeerivad praegu enim avamere tuuleenergiat Suurbritannia, Holland, Rootsi ja Saksamaa.

Alternatiive pole. Euroopa Liit on seadnud sihi, et aastaks 2020 peab viiendik elektrit tulema taastuvallikatest. Eesti aastane energiakulu on praegu 27 000 GWh ja arvatavasti see tulevikus ei vhene. Seega peaksime taastuvenergiat tootma vhemalt 5400 GWh aastas.
Milline roheline tootmisviis viks meile srase hulga elektrit anda? Meie jgede vee-energia on vga vike, htlasi peab silmas pidama selle keskkonnakahjusid juba praeguse, kaduvvikese tootmisvimsuse puhul [11]. Praegu turustatavate pikesepaneelide aastane toodang Eestis viks olla vaid 1,6 GWh hektari paneelide kohta. Kll on peagi turule oodata soojuskiirgust ehk pilvise ilma pikeseenergiat elektriks muundavaid paneele, mille kasutegur on senise 15% asemel le 30% [10]. Kuid seegi rahuldaks meie taastuvenergia vajadusest vaid vikese osa.

Tohutu tuulevaru. Oleme mererne rahvas meie ksutuses on tohutu tuuleenergia potentsiaal. Eesti avamere tuulevaru on hinnanguliselt le 30 000 GWh aastas, peale selle on meil veel madal ja tuuline Peipsi jrv. Niisiis viks avamere tuuleenergia Eesti aastase energiakulu tielikult katta ning jks legi. Tsi, tegelikult seda kindlasti ei juhtu, kas vi looduskaitse phjustel.
Praegune maailma suurim avamere tuulepark hlmab 80 tuulikut, igaks neist vimsusega 2 MW, ning toodab aastas elektrit ligikaudu 600 GWh. Seega: et katta viiendik Eesti elektrivajadusest, tuleks pstitada 720 sellist tuulikut.
Sedagi on pris palju. Ilmselt ei lubataks nii palju turbiine pstitada, kuigi geoloogiliselt sobivaid kohti neile Eesti vetes kindlasti jtkuks. Ent tnapeval areneb tehnika niivrd kiiresti, et peagi on he tuuliku vimsus 10 MW. Nii suudaks 300 tisvimsusel ttavat turbiini rahuldada kogu Eesti elektrivajaduse [10].
Tuleb aga rhutada, et need arvutused kehtivad vaid siis, kui enamik toodetud elektrit jb Eestisse. Praegust olukorda jlgides tundub, et nii see teps mitte ei lhe. See on rmiselt kahetsusvrne: tuuleenergiat vlja mes ei lhene me ju kuidagi oma riiklikule eesmrgile.
Peale avamere saab tuuleenergiat pda ka maismaal. Hinnanguliselt on tuuleenergia vimsusvaru maismaal 15 000 MW, jrelikult saaks teoreetilisel ideaaljuhul aastas toota ligi 30 000 GWh [10]. Mis saab siis, kui tuult ei puhu? Ka sellele probleemile leidub keskkonnasstlikke lahendusi. Kui kogu Euroopa Liidu taastuvenergia normi testi ei nnestu tuulest hankida, viks puudujgi katta pikeseenergia [5].

Mis on Eestis teoksil? Eestis vib avamere tuuleparginduse pioneeriks pidada O Neugrundi, mis plaanib Osmussaare lhedal asuvale Neugrundi madalikule paigaldada kuni 30 tuulikust pargi.
Neist veidi hiljem tuli Nelja Energia O lagedale plaaniga ehitada Hiiumaa madalatele viis tuuleparki kokku 200 tuulikuga see oleks maailma suurim avamere tuulikute kompleks. Esialgne kava hakata ehitama aastal 2010 on takerdunud puudulike igusaktide ning elektri ekspordi ja vrguhenduse keerukuse taha. Hiljuti selgus ka, et ldsus on sealsete tuuleparkide vastu. Kindlasti mngivad siin rolli ka jrjest kerkivad seadmete hinnad: viimase kolme aastaga on avamere tuuleturbiini hind suurenenud ligi poole vrra, le kahe miljoni euroni samuti on pikenenud ehitusseadmete rentimise ooteajad. Praegu on ehituse algusajaks kavandatud 2014.2025. aasta.
Meie suurim energiatootja Eesti Energia sai avamere tuuleparkide potentsiaalist aru veel veidi hiljem, kuid sedavrd olid ka ambitsioonid suuremad. Nimelt esitasid nad taotluse uurida suuremat osa avamere tuulikutele sobivat Eesti rannikumerd, umbkaudu Kundast Ruhnuni, ning ka Peipsi jrve (viimasele on kll Eesti piirivalve tuulikuid pstitada ndseks keelanud) [4]. Nib, et Eesti avamere tuuleparginduses enam uutele tulijatele kohti ei jagugi. Loodetavasti aitavad praegused arendajad meil aastaks 2020 Euroopa Liidu nuded tita.

Mju loodusele. Suudaksime tuulest ammutada kogu taastuvenergia normi, kaugel tulevikus vib-olla rohkemgi. Ent kuidas mjub see loodusele? Praegusajal lihtsalt pole vimalik ei taastumatut ega ka taastuvat energiat toota nii, et kski looduskaitsehuviline hlt ei tstaks. Kuid energiat on vaja ja praegu nhakse maailmas tulevikku eelkige taastuvenergial. Niisiis jb paratamatult keegi mingil mral kaotajaks. Tuleb aga kindlustada, et kaotus oleks nii vike kui vimalik.
Paljud Euroopa tuuleparkide ehitusele eelnenud uuringud ning nende t ajal tehtud seired lubavad oletada, et tuuleparkide suurim negatiivne mju on seotud merelindudega, eesktt merel toituvate sukelpartidega [6]. Nende lindude tavaprased ja energeetiliselt soodsaimad toitumisalad on just tuuleparkidele sobivad madalikud. Suured turbiinid peletavad aga linde eemale. ksik park iseenesest ei ole kll katastroof, ent palju tuuleparke heskoos vivad phjustada vga tsiseid tagajrgi.

Mju kalastikule. Tnapeva teadmiste jrgi on avamere tuuleparkide kige olulisem mju kalastikule mra. Teisele kohale viks asetada elektromagnetvljad. Mlemat mju on paraku vga keerukas selgitada, vaja on kitumiskatseid. Praegu pole isegi veel tpselt selge, millised on mnede kalaliikide kuulmismehhanismid rkimata siis sellest, kas ja kuidas mra nende kitumist mjutab ja elutegevust hirib.
Vrdluseks viks tuua tsiasja, et enamik linde ja imetajaid elab tnapeval Eestis tunduvalt suurema mra (niteks maanteemra) oludes kui sadakond aastat tagasi. Samas, ma pole kohanud teadustid, mis selgelt nitaksid mduka mra kahjulikkust.

Ehitusmra. Teoreetiliselt on vlja arvutatud, et niteks heeringas vib tuulepargi ehituse mra kuulda isegi kuni 80 km kaugusele [12]. Heeringas on meie rime lhedane sugulane ja nad on parima kuulmisega liike kalade hulgas. Looduslikes oludes pole paraku hegi liigi puhul mdetud, kas kalad kuulevad nii kaugele, kui arvutused nitavad, pole isegi teada kas seda on ldse vimalik adekvaatselt teha.
he uuringu jrgi eemaldusid lhed ehitusalast kuni 1,4 km, soomuslestad 1,6 km ja tursad 5,5 km kaugusele [8].
Tuulepargi ehituse puurimistd tekitavad lhikonnas niivrd tugeva helirhu, mis vib kalu lausa fsiliselt kahjustada. Kirjanduses leidub andmeid sisemiste vigastuste [7] ning ka surmaga lppenud katsete kohta [1]. Ent mned autorid on judnud jreldusele, et puurimise mra ei mjuta kalu ldse [9]. Enam-vhem kindlalt vib vita, et kui kehavigastusi ldse tekib, siis ainult puurimisala vahetus lheduses.
Mra mju leevendamiseks leidub ennetavaid abinusid, ent loomulikult nuavad need lisakulutusi. Kuna nii mndki avamere tuuleparki, niteks Neugrundi, kavandatakse Eestis kva merephja alal, siis tuleks puurimisel tekkivat mra siiski leevendada. Niteks vib puurimiseks kasutatava vaia mhkida heli summutava materjali sisse vi mbritseda seadme humullikestest kardinaga. Samuti on vimalik rakendada vhem mra tekitavat puurimistehnikat.

Tmra. Tuulikute t tekitab tunduvalt nrgemat mra kui nende pstitamine, kuid see on pidev. On vlja arvutatud, et lhe vib kuulda tuuliku tmra kige enam 0,5 km, tursk 15 km ja hbekoger neist kolmest parima kuulmisteravusega liik 25 km kauguselt [13]. Sama uuringu raames jreldati veel, et tuulikute tmra ainus negatiivne mju kaladele on nende elutegevuseks thtsate helide summutamine. Ent kuna helid mngivad kalade elus vga olulist rolli, vrib seegi probleem tsist thelepanu.
Isegi juhul, kui eluthtsad helid on kuulda, vivad kalad ebaloomuliku mra piirkonnast siiski eemale hoida. Kas nad suudavad mraga harjuda, selle kohta leidub kirjanduses nii- ja naapidiseid niteid, mingeid ldistavaid postulaate pole veel keegi esitanud.

Kaabli magnetvli. Avamere tuulepargist maismaale tuuakse elekter mda mere phjas asetsevaid kaableid, ka omavahel on tuulikud hendatud kaablitega. Kaablid tekitavad vees elektromagnetvlju. Mitu liiki kalu kasutavad orienteerudes Maa magnetvlja abi, paljud on selle suhtes muudmoodi tundlikud [3, 14]. Seega vivad elektrikaablite tekitatud nn. lisamagnetvljad hirida kalade loomulikku kitumist.
Eri uuringud on nidanud nii seda, et kalad hoiavad kaablitest eemale, kui ka kalade huvi nende vastu ja tmmet nende suhtes [2]. Vast kige enam tekitab muret avastus, et angerjate rnne aeglustub kaablite kohal, ht kaablit letades kaotavad nad keskmiselt ligikaudu pool tundi [15]. ksainus kaabel rnnet arvatavasti oluliselt ei mjutaks, ent tuleb meeles pidada, et tnapeval plaanitakse avamere tuuleparke ehitada hulganisti mitmel pool maailmas, eriti Loode-Euroopas. Kui kunagi on kogu Lnemere rannikumeri tuuleparke tis, siis kujuneks paljudest pooletunnistest viivitustest kokku mrksa pikem ja mravam ajavahemik. Praeguste teadmiste jrgi rndab angerjas Lnemeres piki rannikut madalas vees, kus ka kaablite hulk ja mju on tulevikus ilmselt suurim.
Sraste mjudega peaksid nii tuuleparkide tellijad kui ka ehitajad juba praegu tsiselt arvestama, aga eelkige on jrelevalve muidugi keskkonnaametnike lesanne. Just avamere tuuleparkide kumulatiivne toime vib tulevikus osutuda kalade rnnete ja liigilise mitmekesisuse oluliseks takistuseks.
Ka kaablite probleemi on vimalik leevendada: niteks mattes neid merephja vi kasutades magnetvlja summutavaid kaableid. Esimene variant on arvatavasti odavam, ent Eestis ei saa seda kikjal rakendada: merephi on kohati kva ning svendamine vib seetttu keskkonda liialt kahjustada. Teiselt poolt, matmata kaableid vib karmimatel talvedel madalas vees kahjustada j.

Tuulikualused ja kalandus. Kindlasti kujuneb thtsaks ksimus, kas tuulepargi alal lubada kalapki vi mitte. Kuna tuulikud on kinnitatud phja ja likavad ka lbi veesamba, siis vivad nad toimida tehisriffidena, s.t. alusphjana mereelustiku kasvuks, ning nnda meelitada ligi vikseid phjakalu. Seda toimet on kinnitanud uuringud praegu tegevates tuuleparkides [16]. Vikesed kalad omakorda meelitavad ligi suuremaid. Nii vib tuulepargi alal suureneda kalasaak pgihiku kohta.
See looks suure lepgi-ohu, sest vhemalt esialgu suurenevad kalavarud tuulepargi alal mbruskonna varude kulul. Nii vib kalapk varud kergesti ammendada ja pikas plaanis saada saatuslikuks kalandusele endale. Seega tuleb tuulepargi alal kalastust korraldada vga ettevaatlikult.
ks vimalus on muuta kogu tuulepark kaitsealaks, keelates pgi mingitel ajavahemikel vi koguni tielikult. Minu arvates tasuks seda kindlasti teha: arvestades Eesti kalavarude hetkeseisu, kuluks meile igal juhul ra rohkem pgikeelualasid.
Olenevalt merephja iseloomust vib tuulepark suuremal vi vhemal mral keskkonda mitmekesistada. Niteks Neugrundi piirkonnas on merephi kva ning kui lisada sinna tuulikutena veel kva substraati , siis muudaks see mitmekesisust tenoliselt vhem, kui niteks liivase phjaga alal. Tsi, ka kva phja alal tekitavad tuulikualused substraati juurde, see vib suurendada selgrootute arvukust, mis omakorda vib suurendada kalade arvukust.

Vajame elustiku seiret. Nii vi teisiti, kavandatava tuulepargi mju nii kalastikule kui ka muule elustikule tuleks igal juhul pda vimalikult tpselt ette nha, ppides teiste ja tulevikus ka endi kogemustest. Enne ja prast tuulepargi ehitust, samuti tuulikute t ajal, kindlate ajavahemike tagant, tuleks teha kalaseiret. Kindlasti peame arvestama ka mujal tehtud hinnangutega tegeliku (eriti ehitusjrgse) keskkonnamju kohta.
Praeguseks on tehtud Neugrundi ja Hiiumaa madalike kalastiku eeluuringud. Selgus, et kummalgi alal ei leidu arvukalt sraseid kalaliike, kes oleksid haruldased tuuleparkidega kaetavas biotoobis, madalas rannameres.
Kahjuks saab tuuleparkide mju kalastikule otseselt ja tpselt hinnata alles siis, kui need on valmis. On selge, et nn. nullvariant, s.t. mitte htki avamere tuuleparki, oleks Eesti kalastikule kindlasti kige ohutum. Paraku vajab inimkond elektrienergiat. Kui me ei saa seda tuulest, siis tuleb seda saada mujalt, niteks pletades fossiilseid ktuseid. See aga phjustab teaduprast kliima soojenemist, mis omakorda vib rikkuda muu hulgas Lnemerd ja selle kalastikku.

1. Anonmne 2001. Fisheries Impact Assessment. San Francisco Oakland Bay Bridge East Span Seismic Safety Project. PIPD EA 012081, Caltrans Contract 04A0148, Task Order 205.10.90, PIPD 04-ALA-80-0.0/0.5.
2. Anonmne 2006. Danish offshore wind key environmental issues. DONG Energy, Vattenfall, The Danish Energy Authority, The Danish Forest and Nature Agency.
3. Formicki, K. et al. 2004. Effects of magnetic fields on fyke net performance. Journal of Applied Ichthyology 20: 402406.
4. Karnau, Andrus. Eesti Energia broneeris peaaegu kogu Eesti rannikumere tuuleparkidele. Postimees, 14.05.2008: http://www.postimees.ee/140508/esileht/siseuudised/330376.php
5. Krustok, J.; Mellikov, E. 2006. Pikeseenergeetikal on tulevikku ka Eestis. Eesti Loodus 57 (7): 611.
6. Kube, Jan. Isiklik teade.
7. McCauley, R.D et al. 2003. High intensity anthropogenic sound damages fish ears. J. Acoust. Soc. Am. 113: 638641.
8. Nedwell, J. R. et al. 2003. Assessment of sub-sea acoustic noise and vibration from offshore wind turbines and its impact on marine wildlife; initial measurements of underwater noise during construction of offshore windfarms, and comparison with background noise. COWRIE report No. 544 R 0424.
9. Nedwell, J. R. et al. 2003b. Measurements of underwater noise during piling at the Red Funnel Terminal, Southampton, and observations of its effect on caged fish. Subacoustics LTD. Report 558 R 0207.
10. Nlvak, Rainer. Rohelise Eesti energiakava 2020: http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=976&keel=eesti
11. Tambets, Jaak jt. 2007. Eestis ei ole hdroenergia roheline. Eesti Loodus 58 (7): 613.
12. Thomsen, F. et al. 2006. Effects of offshore windfarm noise on marine mammals and fish. Biola, Hamburg, Germany, on behalf of COWRIE Ltd.
13. Wahlberg, M.; Westerberg, H. 2005. Hearing in fish and their reactions to sound from offshore wind farms. Marine Ecology Progress Series 288: 295309.
14. Walker, M. W. et al. 1984. A candidate magnetic sense organ in the yellowfin tuna, Thunnus albacares. Science 224: 751753
15. Westerberg, H.; Lagenfelt, I. 2007. Fiskeriverket december 2007. Vandrande l och vxellstrmskablar p havsbotten.
16. Wilhelmson, D. et al. 2006. The influence of offshore windpower on demersal fish. ICES Journal of Marine Science 63: 775784.



Mehis Rohtla
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012