Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 2009/4
KOPKK, IGEMELILL JA MAARASV

Kevadist looduses uitajat tervitavad sarapuude vi leppade all teiste kevadlillede seas ka roosakad lihavad kverikud, mis on end varisenud lehtedest vlja upitanud kopkad. Klorofllita parasiittaim nugib peamiselt selle aasta puul sarapuul, kuigi ei tle ra ka teistest lehtpuudest.

Kevad on jlle kes ja kol pkad psti. Gustav Vilbaste vitel nib nimetus kopkk olevat prit Luna-Eestist, kuid on levinud le Eesti prast esmailmumist kirjasnas Ferdinand Johann Wiedemanni eesti-saksa snaraamatus 1869. aastal [13].

Pkkade pritolu selgitusena lisagem, et nii on kutsutud ka lihavaid seeni. Eestis kasvavate puravikulaadsete hulgas kannab tnini seda nime perekond pkk Gyroporus (sinipkk, kastanpkk, vt. ka EL 2008, nr. 11).

Vilbastelt leiame rahvapraste nimedena ka lehmarohud, hrjaigemed, maarasvad, vntkaal. Lehmarohtude nimetus on tulnud taime kasutamisest lehmade snnitusabis, teised nimed viitavad taime vlimusele ja kasvuviisile. Igemetega on seotud ka perekonna ingliskeelne nimetus toothwort hambarohi. Kopka perekonna ainus liik meie looduses kannab teaduslikku nimetust harilik kopkk (Lathraea squamaria).

Karl Linn andis perekonnale latiniseeritud nime kreekakeelse sna lathraios (suletud) jrgi, viidates taime maa-alusele varjatud eluviisile. Ladinakeelne liigiepiteet squamaria (soomustega) iseloomustab taime muundunud lehti, millest suur osa on terve elu maa sees peidus [7].

Ka soome keeles on kopkk suomukka, ent tuleb silmas pidada, et Eestis thendab soomukas (Orobanche) hoopis teist klorofllita parasiitset taimeperekonda. Siiski kuuluvad mlemad soomukaliste sugukonda (Orobanchaceae) [9]. Nnda olemegi judnud kopka huvitava sisuni: ta on ks vheseid Eestis kasvavaid telisi parasiittaimi.


Taimparasiidid ei ole rohelised, ei taha ise teha ega suuda ksi elada. Kordame alustuseks veidi parasiittaimedega seotud pikutdesid. ks taimeriigi ldtunnuseid on fotoautotroofsus vime luua veest, ssihappegaasist ja mineraalsooladest pikeseenergia toel ja kloroflli abil orgaanilist ainet.

Ka selle ldistuse puhul tuleb ette erandeid: leidub taimi, kes on selle vime minetanud, ning kasutavad teiste loodut seega heterotroofid. Muutunud toitumisviisi puhul on learune ka pigment klorofll, mille tootmiseks ressursse ei raisata. Ei ole vaja ka lehti, need on kadunud vi meenutavad soomuseid. Rohelise vrvuse puudumine reetis parasiittaimed huvilistele juba ammu ja seetttu on neid uuritud aastasadu, kuid osa pnevatest seostest on avanenud alles ndisaegsete meetodite rakendamisel [4, 9]

Siiski mitte kik klorofllita istaimed ei ole parasiidid. Heterotroofsete istaimede seas on ka mkoheterotroofid, kes teistel taimedel otseselt ei parasiteeri ning toituvad mkoriisaseente vahendusel peamiselt surnud orgaanilisest ainest metsakdust. Need on saprofdid ehk kdutaimed, Eesti flooras niteks klorofllita kpalised ja seenlill.

Parasitism ehk nugilus on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul ks organism, parasiit ehk nugiline, toitub teise organismi ehk peremehe arvel. Parasiittaimedele, kes muidu ei suudaks toitainete prast konkurentsis lbi la, annab selline eluviis vimaluse edukalt toime tulla.

Parasiittaimi on istaimede seas kokku le 4500 liigi 20 sugukonnast, mis kik kuuluvad (pris)kaheiduleheliste klassi [9]. Need jagunevad holo- ehk tisparasiitideks ja hemi- ehk poolparasiitideks. Poolparasiitidel on klorofll ja fotosnteesivime silinud ning osa neist saab hda prast ka ilma parasiteerimiseta hakkama (fakultatiivsed parasiidid). Kuid vimaluse korral kinnituvad nad otse peremeestaimele nagu parasiidile kohane ja omastavad peremeestaime kudedest vett, mineraal- vi orgaanilist ainet. Poolparasiite me siinses kirjutises lhemalt ei ksitle.

Tisparasiidid seevastu on klorofllita taimed, kellel tielikult puudub fotosnteesivime: nad on obligaatsed parasiidid, kes ei ole vimelised iseseisvaks eluks ilma peremeestaimeta. Eestis on vaid kmme liiki tisparasiite kolmest perekonnast: perekonda vrm kuulub (Cuscuta) viis liiki, soomukate (Orobanche) hulka neli liiki ja kopkki on (Lathraea) ks liik.


Parasiit on kohanenud peremehe jrgi, kuid parasiittaimedel on ka hiseid ldisi tunnuseid. Vaatleme neid, mis iseloomustavad ka harilikku kopkka. Mistagi puudub klorofll ja lehed on muundunud soomusjaks, htlasi on parasiidi juhtkoed haustori ehk iminapa kaudu henduses peremehe juhtkudedega, seega rvitakse kaup pigem teelt kui laost ehk silituskudedest.

Haustorid on nsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega. Haustori keskmises osas on juhtsooned, mille kaudu toimetatakse peremeestaimedest omastatud toitained parasiidi enda juhtkudedesse.

Harilik kopkk on erinevalt teistest Eestis leiduvatest he- ja kaheaastastest tisparasiitidest psik. Tal on pika eluea jooksul aega moodustada suur mgar esmasel kinnituskohal psa juurele ning peale selle tekitada igal aastal jrjest uusi haustoritega juureharusid. Et nugitavat pinda suurendada, kasvavad need peremehe teiste juurte suunas ja kinnituvad neile iminappadega niisiis on kopkk maa all pris hirmus haarmetega koletis [4].

Enamjaolt elabki kopkk peitununa mullas, moodustades hulganisti pikkade kartuliidude-sarnaseid, aga palju tihedamini soomustega kaetud maa-aluseid varsi. Maa-aluste vsude soomused kujutavad muundunud lehti. Uurijad on kopkki mullast vlja kaevanud, vrskelt on need kaalunud neli kuni viis kilo [4].

Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, mistttu noor taim peab vimalikult kiiresti leidma kontakti peremehega. Parasiidid reageerivad peremehelt saabuvate keemiliste signaalide peale. Juureparasiitidel, nagu harilik kopkk, soodustavad seemne idanemist peremehe juureeritised, seetttu seeme ei idane enne, kui on sattunud sobiliku liigi juurte lhedusse. Keemilised signaalid suunavad ka edaspidi idandi kasvu suunda ja haustorite moodustumist, kuni need on edukalt tunginud peremehe kudedesse [4].

Evolutsiooni vltel on vlja kujunenud kindlate peremeesliikide eelistused. Sageli vib sobivaid peremeesliike olla rohkem kui ks, kuid teatud liigid on seejuures eelistatud, teised vaid hdaabinu. Harilik kopakk on klonaalne taim, kes parasiteerib kogu oma levila piires peamiselt sarapuudel, leppadel, prnadel ja vahtratel, ent on teateid, et peremeestaimedena on kopkale klvanud ka tavalised liigid perekondadest tamm, kask, jalakas, haab; lunapoolsetel aladel ka harilik pk ja harilik valgepk [4, 6, 7].

Kik peremehed, kelle kulul hariliku kopka elamine on tendatud, on puittaimed ja enamik pgilaadsete seltsist. Viimased kuuluvad koos oalaadsete ja paljude teistega nn. lmmastikku siduvate taimede hulka, millele on omane hulmmastiku sidumine smbiontsete bakterite kaasabil. Teatavasti on parasiittaimede kasv kiirem liblikielistel parasiteerides. Teada on lepa perekonna vime siduda hulmmastikku smbioosis kiirikbakteritega, seega on ka lepajuurtele kinnitunud kopkal lmmastikku lahedamalt kes.


Kuidas parasiidid peremeestaimele mjuvad. lalpeetava toitmine on peremehele ldiselt kurnav, tema kasv aeglustub ja kokkuvttes on biomass viksem. Parasiittaimedel on tegelikult sna mitmepalgeline mju peremehe elutegevuse eri klgedele: muutub biomassi jaotus (juurte suhteline mass suureneb), samuti muutub peremehe taimehormoonide produktsioon, hulhede avatus ja veekasutuse thusus.

Vsuparasiitide puhul on hsti teada otsene negatiivne mju suurte mitmeaastaste puittaimede juurdekasvule. Hariliku kopka mju sarapike ja lepikute produktsioonile ei ole hinnatud.


Kopka perekond ja tema levila. Kopkk kuulub soomukaliste sugukonda, varasemates ssteemides on perekond arvatud ka mailaseliste sugukonda. Soomukaliste sugukonna kik liigid peale perekonna Lindenbergia on tis- vi poolparasiidid [9].

Kopka perekond hlmab seitse liiki, mis on levinud Euraasias. Euroopas on teada kolm liiki. Peale hariliku kopka, mis on kige suurema levilaga, leidub vaid Kreekas ja Bulgaarias liik Lathraea rhodopea. Laiemalt − Hispaanias, Prantsusmaal, Belgias, Itaalias, Suurbritannias − on levinud Lathraea clandestina [3]. Selle levila kattub suuresti hariliku kopka omaga. Hariliku kopkaga teda ometi segamini ei aja, sest ta paistab peaaegu varretu, suhteliselt suured kvera lillaka krooniga ied tunduvad kimbuti vljuvat otse maapinnast, kuigi tegelikult on neilgi mnesentimeetrised rootsud.

Eestis eelistab harilik kopkk lubjarikkaid kasvukohti. Hajusalt on ta siiski levinud le kogu maa, kasvades sarapikes, lepikutes ja segametsades. Ilmselgelt on kopka levikukaart lnklik ja seda tuleks tiendada loodushuviliste kaasabil. Tiendusi oleks kige parem teha keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ja Eesti looduseuurijate seltsi koosts loodud loodusvaatluste andmebaasi: http://loodusvaatlused.eelis.ee.

Kevadel on see liik hsti ratuntav, kuid suvel vi veel vhem phklikorjamise aegu ei ole tema olemasolu maa all millestki aimatav [10]. Eestist phja pool on kopakk haruldane, Soomes kuulub ta punase nimekirja ohustatud liikide hulka [6].


ied ja viljad. Kopkal polegi vaja muuks kui vrtolmlemiseks ja seemnete valmimiseks maapinnale tulla. Mnikord ei ilmu kopkk aastaid nhtavale ja isegi itseb maa all kinniste kleistogaamsete itega. Ka maapealse isiku alumises osas vib teinekord selliseid isi leiduda.

Enamasti ilmuvad isi kandvad varred, mida on 127 he klooni kohta [11], aprilli lpus vi mais maapinnale, et oma nektarit tis ied tolmeldajatele avada. Alguses on isik tihe ja iepungad kandesoomuste varjus. Hiljem venib vars pikemaks, lihavad roosakad ied asuvad heklgses kverdunud kobaras, mis vib koos isiku raoga lplikuks pikkuseks saavutada 1030 cm [6, 7].

ied on mbritsetud neljatipmelise kellukja tupega. Kahehuuleline kroon on lpuks 1,5 cm pikk, lahuul on kiiverjas, alahuul kolmehlmaline. Nektar tekib ie phjas sigimiku alusel. Kige lihtsam on nektarit ktte saada tugevatel putukatel, nagu kimalased ja erakmesilased.

ites areneb kigepealt emakas [1]. Selleks ajaks, kui valmivad tolmukad, on emakasuue kasvanud pikalt iest vlja ja nii on soodustatud vrtolmlemine. Hiljem kasvavad ka tolmukad pikemaks ja vananev tolmeldamata emakasuue keerdub tolmukate poole siis on vimalik on nii tuul- kui ka isetolmlemine.

Nii vi teisiti valmivad jaanipeva paiku seemned, mis psevad kuparde avanedes vabadusse ja peavad leidma tee peremeestaimede juurteni. Seemned on hallikad kuni pruunikad, marad, nende lbimt on kuni 1 mm ja keskmine mass 0,113 mg; populatsiooni seemneproduktsiooniks on saadud 675 seemet/m2 [12].

Seemnest kasvanud kopkk hakkab itsema alles kmneaastaselt. Kopkk sisaldab glkosiide (aukubiin, melamprosiid) [2], mistttu kariloomad teda ldiselt ei puuduta, kuigi Rootsist prinevatel vanematel andmetel svad teda harva siiski kitsed ja lambad [7].

Lhikesel maa peal viibitud ajal tal otseseid vaenlasi ei ole. Ka tema lihavad juurikad ei paku taimtoidulistele loomadele erilist huvi. Ainuke nrk koht kopka elustrateegias on seemnete sattumine peremeestaime juurte lhedusse. Seda korvavad suur seemnesaak ning mulda segavad suuremad ja viksemad loomad.



1. BiolFlor http://www.ufz.de/biolflor/index.jsp

2. Grabias, Barbara et al. 1993. Iridoid glycosides from Lathraea squamaria. Phytochemistry 32(6): 14891491.

3. Flora Europaea. http://rbg-web2.rbge.org.uk/FE/fe.html

4. Heinricher, Emil 1931. Monographie der Gattung Lathraea. Gustav Fischer Verlag, Jena.

5. Hulten, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European Vascular Plants I. North of the Tropic of Cancer II. Koeltz Scientific Books, Germany.

6. Jalas, Jaakko 1980. Suuri kasvikirja III. Otava, Keuruu.

7. Kask, Maret 1969. Perekond kopkk. Eichwald, Karl jt. (koost.). Eesti NSV floora. Valgus, Tallinn: 698699.

8. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim.) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Atlas of the Estonian flora. EM pllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu.

9. Nickrent, Dan. The Parasitic Plant Connection. http://www.parasiticplants.siu.edu/

10. Often, Anders et al. 2005. Species difficult to record in mid-summer. Blyttia 63(1): 1223.

11. Owens, Nick. A study of toothwort, Lathraea squamaria, in Old Sulehay. http://www.sulehaynaturereserve.org.uk/reports/2003 a study of toothwort2.htm

12. er, Boena 2005. Diaspores potential or real power of wild plants? Life cycle. Ekolgia (Bratislava) 24 (Suppl. 1): 727.

13. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Eesti TA Emakeele Seltsi toimetised nr. 20. Tallinn.



lle Reier, Arne Sellin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012