Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2009/4
Saaresurma tekitaja suguline arengujrk on leitud

Metsapatoloogia areneb praegusel kliimamuutuste ajastul likiirelt. Eesti Looduse mrtsinumbris on avaldatud meie artikkel saarekahjustuste arvatava sdlase teisseene Chalara fraxinea kohta, mis kliima ldise soojenemise taustal on asunud Euroopa saarikuid hvitama [1]. Artikli lppvariandi rasaatmise peva htul aga avanes meile maailma ainsa metsapatoloogia-ajakirja Forest Pathology ametlikult ilmumata numbri veebiversioon, kus leidus pnev artikkel [2] juba C. fraxinea sugulise arengujrgu avastamise kohta Poolas ja veitsis.

Seene suguline arengujrk ehk teleomorf on tepoolest kottseen, kuid mitte mingi ilmvras ja senitundmatu, vaid ammu tuntud, Eestiski tavaliseks peetav tiksikulaadne Hymenoscyphus albidus, kes moodustab oma kahvatu-valkjaskreemikad kuni -pruunikad, 1,53 mm lbimduga ja 0,42 mm pikkuse tsentraalse jalaga viljakehad varisenud saarelehtede rootsudele, harva ka saareistikute vartele metsataimlates.

Erinevalt nii mnestki teisest Euroopa riigist, mida vaevab saaresurm, leidub H. albidust Eesti suuremates herbaariumides Tartus kaheksa herbaareksemplari. Need on korjatud aastatel 20002008. Mtsime seene olulisimaid mikrotunnuseid: eoskottide ehk askuste (n = 40) mtmed olid (55,5) 70,0105,0 (107,7) x (5,6) 7,010,5 μm, kotteostel ehk askospooridel (n = 43) 13,019,0 (21,0) x 3,05,0 μm, mis vastavad suhteliselt hsti Poolas ja veitsis kolmel herbaareksemplaril mdetud tunnustele.

Teleomorfi avastamisega lahenes hulk probleeme, niteks kas vi seene levimisviisiga seotu. Raske oli ette kujutada, kuidas eralduksid C. fraxinea sltjalt kleepuva pinnaga koniidide ehk suguta arengujrgu eosed ja leviksid tuule abil. Askospooridele ehk sugulise arengujrgu eostele on aga kindlalt omane tuullevi [1]. htlasi vhenes vajadus otsida saaresurma puhul jalakasurma eeskujul nakkuse edasikandjaid, niteks putukaid.

Lisandus aga ka uusi probleeme. Niteks kerkis ksimus saarikute suremise peaphjusest kas seen C. fraxinea vi ilmastikukahjustused? Rakenduslikult on see thtis: kas peame ldse vitlema seene vastu, kusjuures peaaegu ainsa viisina tuleks kne alla keemiline trje fungitsiididega taimeaedades, vi taandub ta ilmastikumuutuste vaibudes iseenesest? Kui loota, et ilmastikuvapustused lpevad ning ksiti seene rnne, poleks vaja teha muud kui oodata. Saaresurmast vaevatud saarte hoolduslikused, nagu kuivanud vraokste eemaldamine veel elulootusega puudel, tulevad kne alla vaid parkides ja puiesteedel.


1. Drenkhan, Rein; Hanso, Mrt. 2009. Hariliku saare allakik Eestis ja mujal Euroopas. Eesti Loodus 60 (3): 1419.

2. Kowalski, Tadeusz; Holdenrieder, Ottmar. 2009. The teleomorph of Chalara fraxinea, the causal agent of ash dieback. Forest Pathology (trkis).



Rein Drenkhan, Mrt Hanso
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012