Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2009/4
Objektiivselt objektiividest ehk kuidas valida peegelkaamerale sobivat objektiivi?

Peegelkaamerale objektiivi valida on helt poolt lihtne ja teiselt poolt peadmurdev lesanne. Objektiivide liigitus ja nende thistused ajavad esialgu pigem segadusse, kui toovad selgust. Ent kui oma pildistamishuvid on endale selgeks tehtud, ei olegi ige valik nii raske.

Ikka ja jlle ksivad erilaadsete pildistamishuvidega inimesed, millist objektiivi valida. Mis oleks kige parem ja odavam, aga samas hea kvaliteediga objektiiv? Algajate jaoks on valik niivrd lai, et ollakse sna nutud. Edasijudnud piltnike jaoks taandub ksimus pigem sellele, milline objektiiv on kvaliteetseim.

Esmapilgul veidi keerulisena tunduv teema on aga lihtsam, kui arvatakse: tegelikult ei olegi objektiive nii raske valida. Arvestades, et tnavusele Eesti aasta loodusfoto vistlusele laekus tid le 1500 autori kest, on siinse kirjutise teema vga paljudele hsti tuttav. Siiski, fotograafiasse ning looduse pildistamisse kiindub iga aastaga ha rohkem inimesi. Peamiselt nendele meldes ksitlengi objektiivi valiku teemat.

Objektiivi valik oleneb suuresti isikust, philiselt sellest, mida keegi pildistada armastab. Kui olete algaja fotograaf, siis tenoliselt kasutate peegelkaameraga pildistades esmalt nn. tehasekomplekti objektiivi, millel on lhikene suumivahemik (tavaliselt 1855 mm) ning keskprane valgusjud (F/3,55,6). Mne aja prast aimate aga, et objektiivide valik on tohutult suur: alustades nn. kalasilma- (fisheye) objektiividest ning lpetades pikkade teleobjektiividega. Nd tekibki hulganisti ksimusi.

Esimene soovitus algajale loodusfotograafile: ppida tundma objektiivide liigitust ning nende otstarvet. Selle teadmiseni on kige parem juda ise aktiivselt pildistades. Nimelt oma esimese komplektiga pstikule vajutades peaks ikka tekkima tunne, et kord ei saa te objektile nii lhedale, kui soovite, teinekord ei vimalda objektiiv kaadrisse kike soovitut ra mahutada ja mnikord avastate sootuks, et fotol oleva objekti proportsioonid on muutunud. Sellised juhtumid panevad tahes-tahtmata vastuseid otsima.

Objektiivid vib tinglikult jaotada viide kategooriasse: lainurk-, standard-, tele-, makro- ning spetsiaalobjektiivid. Mida professionaalsem on fotograaf, seda rohkem optikaid on tema fotokotis. Tsisel harrastajal on ldjuhul nii lainurk-, standard- kui ka teleobjektiiv, mnedel ka makroobjektiiv. Algajad saavad tavaliselt hakkama he universaalse objektiiviga. Mistagi toodetakse fotovarustust suures hinna- ja kvaliteedivahemikus. Kui amatri objektiiv vib maksta 50006000 krooni, siis tsiste fotograafide objektiivide hinnad kndivad kmnete tuhandete kroonideni.

Lainurkobjektiivide alla kivad tinglikult objektiivid,optikad, mille fookuskaugus on alla 28 mm. Need vivad olla nii fikseeritud fookusega (niteks Nikkor 20 mm F2,8, Canon 14 mm F2,8) kui ka suumobjektiivid (Tokina 1224 mm F/4, Sigma 1020 mm F/45,6). Nagu nimetus tleb, hlmavad seda laadi objektiivid vga laia pildistusala, viimase Sigma optika puhul on niteks tegemist kuni 102 vaatenurgaga.

Loodusfotograafile, eriti maastikke pildistavale fotograafile on lainurkobjektiiv asendamatu. Kui olete korra saanud pildistada hea lainurkobjektiiviga ning teie huvi on jdvustada loodust tervikuna, siis olete tenoliselt npu fotokuradile andnud. Sellega pildistatud Haanja talvised maastikud vi hilissgised rabavaated on teliselt lummavad. Eriti juhtudel, kui on olnud vimalus kasutada niteks polariseerivat filtrit, mis vimendab sinise taeva ja pilvede kontrastsust.

Lainurkobjektiivide puhul tuleb arvestada, et kaadri realade objektid moonduvad suuremaks, kui nad tavaliselt on. Eriti paistab see silma asju lhedalt pildistades. ldiselt kehtib rusikareegel: mida laiem on pildistamisnurk, seda suuremad moonutused tekivad kaadri nurkades. Kaadri keskel asetsevate objektidega ei muutu midagi, nende proportsioonid on enam-vhem paigas.

Lainurkobjektiivide valik on kllaltki suur ning nende kvaliteet on viimaste aastatega vga heaks muutunud. Canoni, Nikoni, Pentaxi ja Zuiko originaalobjektiivide krval julgen soojalt soovitada Sigma, Tokina ja Tamroni seadmeid, kohati on poole vhem maksva optika kvaliteet niisama hea vi isegi parem. Tootemarkidest viks harrastajatele soovitada kvaliteetseteks lainurkobjektiivideks jrgmisi mudeleid: Canon EF 1740mm F/4 L USM, Nikkor AF-S DX 1424 mm F/4 G, Tokina AT-X 1116 mm F/2,8 PRO DX, Sigma AF 1020 mm F/45,6 EX HSM.

Standardobjektiiv ei ole kige mugavam sna, kuid selle nimetuse alla kivaid optikaid kasutatakse pildistamiseks kige enam. Lihtsamalt eldes on tegemist vga universaalsete objektiividega, mille fookuskaugus vi suumivahemik jb 28100 mm vahele.

ldjuhul on esimest peegelkaamerat ostes vimalus sinna juurde soetada ka nn. komplektiobjektiiv. Tavaliselt on see vga odav, lhikese suumivahemiku ning vhese valgusjuga objektiiv, mis siiski vimaldab teha kvaliteetseid vtteid. Ent kui teie fotohuvi peaks svenema, saate kiiresti aru, et piltide kvaliteet hakkab teie kriitilisele meelele jalgu jma. Seetttu soovitan esimese objektiivi valikul konsulteerida tuttavate ja spradega, lugeda soovitusi internetiavarustest vi lasta endale kvaliteedivahe selgeks teha fotokaupluses.

Standardobjektiiv on enamikule fotograafidele thtis tvahend, niisamuti ka loodust jdvustavale piltnikule. Kui nende kvaliteedist rkida, siis selles vahemikus valmistatavad objektiivid on kige korralikumad ldse. Standardobjektiivide head pildijoonist on tehnoloogiliselt mrksa kergem tagada kui lainurkobjektiivide vi pikkade telesuumide puhul. Sellesse nimistusse kuulub teiste seas ka 50 mm fookuskaugusega objektiiv, mida kutsutakse normaalobjektiiviks. Nimetus tuleb sellest, et antud fookuskaugusega pildistades saame kige elutruuma pildi. Teisisnu: 50-millimeetrine fookus vastab kllaltki tpselt sellele, mida inimene silmadega neb. Seega, kui soovite looduses midagi vga tpselt ja konkreetset dokumenteerida, siis 50 mm sobib selleks lihsti.

Nagu eldud, leiab standardvahemikku katvate objektiivide hulgast rohkelt kvaliteetseid mudeleid. Fikseeritud fookuskaugusega objektiive ei hakkagi nimetama ldjuhul on need parimad, mida fotograaf vib tahta. Kuid selleks, et katta tervet suumivahemikku, peaks neid fotokotis olema mitu. Kui selle peale mtlete, siis alustage 50 mm optikast, see objektiiv on nendest kige suurema kasutusalaga.

Suumobjektiividest hulgast tooksin esile telised prlid Nikoni ja Canoni kaameratele mudelid Nikkor AF-S 2470 mm F/2,8 G ning Canon EF 2470 mm F/2., L USM. Harrastusfotograafidele (arvestades vikese sensoriga kaameraid) soovitaksin Nikkori lipikka AF-S 18200 mm F/3,55,6 VR objektiivi, Canonilt EF 1785 mm F/3,55,6 IS USM, Sigma sarjast AF 18125 mm F/3,55,6 OS HSM ning AF 1850 mm F/2,8 EX HSM mudelit, Pentaxilt DA 1770 mm F/4 AL IF SDM, Olympusele sobivat Zuiko 1424 mm F/2,83,5 objektiivi ja Tamroni sarjast AF 1750 mm F/2,8 XR Di ning AF 2875mm F/2,8 XR Di objektiive. Kui tahate, et peegelkaamera ees oleks ainult ks objektiiv, siis leidub peaaegu kikide tootjate nimistus 18200 mm stabilisaatoriga seadmeid, Sigma ja Tamron toodab ka 18250 mm suumivahemikuga objektiive. Kvaliteet ei olegi neil ldsegi kehv, parematele kompaktkaamerate suumobjektiividele annavad nad igal juhul silmad ette!

Teleobjektiiv on eelkige linnu- ja loomapildistajast fotograafi prusmaa, aga ka neile looduspiltnikele, kes jdvustavad detaile, millele ei ole vimalik lhedale minna. Teleobjektiivideks nimetan optikaid fookusvahemikuga 150 mm-st 1200 mm-ni (Canoni sarjas on olemas 1200 mm F/5,6). Neid objektiive on samuti nii fikseeritud fookusega (niteks 300 mm F/2,8, 500 mm F/4,0) kui ka suumitavaid (70200 mm F/4, 100300 mm F/4, 120300 mm F/2,8).

Pikkade objektiividega tekib algajatel fotograafidel kige rohkem tehnilisi probleeme. Tihtipeale ei taju kasutajad objektiivi pikkuse ning kevrina seost, mistttu ei saada aru, miks pildid kipuvad olema ebateravad ja hgused. Oluline on mista, et mida pikem on objektiiv, seda kergemini on vimalik saada ebaterav kujutis. Kindlasti on enamik lugejaid vaadanud lbi vhemalt 12-kordse suurendusega binokli ning tajunud, et objekti on vga raske teravalt vaadelda. Nimelt seetttu, et iga vikene vrin vimendub suurt suumi kasutates mitu korda! Phimtteliselt kehtib sama ka pikkade objektiivide kohta, kuid selle vastu leidub nneks rohtu. Kui teie pildid kipuvad tulema hgused, siis tenoliselt pildistate liiga aeglase sriajaga. Et seda viga parandada, suurendage oma digitaalse peegelkaamera tundlikkust (ISO). Niteks kui asendada ISO100 vrtusega ISO200, saate poole kiirema sriaja, mis tenoliselt annab teile juba terava kujutisega pildi. Kui foto ikkagi hguseks jb, siis tuleks tundlikkust veelgi suurendada vi kasutada statiivi (kolmjalga objektiivi ja kaamera toetuseks). Juhul kui teie objektiivil on olemas stabilisaator, siis tuleks see enne kirjeldatud vtte puhul kindlasti sisse llitada. Lisaks soovitaksin pikkade optikate puhul kasutada ka peeglilukustuse reiimi vi distantspuldiga pstmise vimalust.

Kui kahe eelksitletud objektiivide rhma (lainurk- ja standardobjektiivid) valikus ei olnud stabilisaator vajalik, siis teleobjektiivide puhul on see oluline. Eriti juhul, kui olete varahommikutel ja -htutel metsades luusija ning pildistate loomi ja linde. ldjuhul on siis rmiselt kehvad valgusolud, mis nuavad objektiividelt vga head valgusjudu, stabilisaatorit ning vajaduse korral ka statiivi olemasolu.

Teleobjektiivide valik on sna lai. Soovitaksin varustust soetades prata thelepanu sellele, et teie objektiivide suumivahemikud saaksid kaetud. Teisisnu: kui teil juba on 2470 mm vahemikuga objektiiv, siis viksite pikema fookuskaugusega objektiivi valida alates 70 mm-st (niteks 70200 mm, 70300 mm vi 80400 mm).

Sama phimtet soovitan jrgida ka lainurkobjektiivi ostmisel. 2470-millimeetrise juurde sobib niteks vga hsti 1224 mm vahemikuga lainurkobjektiiv. Niimoodi katate kik vahemikud kenasti ra ning ei juhtu nnda, et ks objektiiv on liiga laia ning teine liiga kitsa vaatenurgaga.

Harrastajatele oleks igati sobilikud Tamroni ja Sigma 70300 mm objektiivid, mille hinnaklass on 30004000 krooni. Tsisematele huvilistele soovitaksin stabilisaatoritega versioone (Canon EF 70300 mm IS USM; Canon EF 100400 mm IS USM, Nikkor 70300 mm G VR; Nikon 80400 mm VR ED, Sigma 120400 mm EX OS HSM, Sigma 150500 mm EX OS HSM) ning paadunud loomapiltnikele fikseeritud avaga objektiive (Canon EF 300 mm F/2,8 L IS USM, Nikkor AF-S 500 mm F/4 G VR).

Kui ostetud teleobjektiiv kipub lhikeseks jma, on vga lihtne suurendada fookuskaugust telekonverteri abil. Kikidel tootjatel on ldjuhul olemas nii 1,4 x kui 2,0 x telekonverter, mis pikendab fookuskaugust tpselt nimetatud kordaja vrra. Negatiivse poole pealt vhendab lisatarvik optika valgusjudu. Niteks 70200 mm F/2,8 objektiivile 2,0 x konverteri lisades saame objektiivi andmetega 140400 mm F/5,6.

Arvestades objektiivide hindasid, tasub telekonverteri peale tsiselt melda, enne kui hakata varustust vahetama. Mrkusena lisan, et 1,4 x konverter vhendab teleobjektiivi joonistusvimet ja vrvide puhtust mrksa vhem kui 2,0 x telekonverter. Seega tasuks alati enne ostu melda, kas oluline on foto kvaliteet vi optika suurendusvime.

Makroobjektiivid tlevad oma nimetusega, milleks nad on meldud: selleks, et avastada pisidetaile. Seda, mida me iga pev enda mber ei mrka. Oma kogemuste phjal vin elda, et esimesed ndalad makroobjektiiviga kisin metsas pea maas, plved mullased, ja ritasin silmadega otsida kike pnevat sellest imelisest maailmast.

Makroobjektiive on kikide tootjate valikus eri pikkustega. Niteks on Sigma valikus 50 mm, 70 mm, 105 mm, 150 mm ja 180 mm fookuskaugusega makroobjektiivid.

Milleks niivrd suur valik, kui nad kik vimaldavad pildistada objekte nende elusuuruses? Kujutage ette, et pildistate suvise pllu peal ie peale laskunud liblikat 180 mm objektiiviga ning jrgmise vtte 50 mm-ga. Esimesel puhul (180 mm) keskendute te tielikult ainult liblikale ja hele lilleiele, teise objektiiviga (50 mm) jdvustate nii liblika kui ka selle taga laotuva pllu.

Arvestada tuleb ka sellega, et mida pikem makroobjektiiv, seda kaugemalt saate enda valitud objekti pildistada. ritada pildistada kivisisalikku 50 mm makroobjektiiviga on sna lootusetu, ent 150-millimeetrisega saate seda kenasti teha, sest see vimaldab samavrse vtte teha kolm korda pikemalt distantsilt.

Makroobjektiivid on kikidel tootjatel fikseeritud fookuskaugusega, seega vga hea kvaliteediga. Arvestades, et need on tavaliselt ka vga hea valgusjuga (enamik F2,8), saab nendega teha ka kiki teisi pilte vga kvaliteetselt. 50 mm makroobjektiiv on htlasi suureprane normaalobjektiiv tiskaadriga peegelkaamera ees ning vga hea portreeobjektiiv vikese sensoriga (niteks Canon 450D, 40D, 50D, Nikon D80, D60, D300, Pentax K200, K20D) peegelkaamerate puhul. Julgen kiitvaid snu elda eranditult kikide tuntud tootjate kohta, teiste hulgast tooksin eraldi esile stabilisaatoriga Nikkor 105 mm F/2,8 VR.

Makroobjektiivi saab ka odavama moodusega. Nimelt on olemas vaherngad (keeratakse objektiivi ja kaamera vahele), mis vimaldavad mrkimisvrselt vhendada objektiivi teravustamise kaugust. Vaherngaste komplekt maksab paar tuhat krooni ning annab kllaltki kvaliteetse makrovtte.

Spetsiaalobjektiivide alla liigituvad nn. erilised objektiivid. Nendeks on lainurkobjektiividest veelgi suuremat pildistamisala haaravad fisheye-optikad ning tilt-shift- (perspektiivimoonutusi vimaldavad) objektiivid. Loodusfotograafidel ei ole nimetatud objektiividega suurt tegemist, kuid pnevaid vtteid saab nendega teha kll. Fisheye-optikaid iseloomustab ldjuhul nende lilai 180 vttenurk, mis vimaldab haarata kaadrisse rohkem, kui esmapilgul ette kujutada oskate. Tegemist on ehk kige rohkem fotograafi fantaasiat vajava objektiiviga. Ettevaatust fisheye optikaga pildistades: tavaliselt kipuvad fotograafi varbad ka kaadrisse jma. Nimetatud optikaid leiab nii Canoni, Nikkori kui ka Sigma valikust.

Perspektiivimoonutusega optikad (niteks Canon TS-E 24 mm F/3,5 L II) vimaldavad tnu sltumatule nihutus- ja kallutusssteemile kontrollida perspektiivi- ja teravussgavust eraldi. Tavaliselt kasutatakse neid objektiive arhitektuuri pildistamiseks, kuid neid nn. tilt-shift-optikassteeme saab edukalt kasutada ka looduse jdvustamisel. Niteks on sellega vimalik teha foto, kus metsa all trkavad lased on kik teravad (teravus jookseb mda maa tasapinda) ning puud on meetri krguselt alates kik udused ehk fookusest vljas.

Objektiivide valgusjud (thistatud objektiividel thega F) nitab objektiivi vimekust. Nimelt, mida suurem on objektiivi valgusjud, seda heledam on lbi objektiivi kaamera sensorile judev kujutis. Teisisnu: mida suurem on objektiivi lbimt, seda rohkem valgust pseb lbi objektiivi kaamerasse. Seetttu ongi professionaalide optikad suurte mtmetega.

Suur valgusjud (F/2,8) annab optikale juurde kiiruses, annab ldjuhul vga hea ja loomuliku vrvilekande ning vimaldab pildistada vga vikese teravussgavusega. Maailma kige suurema valgusjuga objektiiv on hetkel Leica Noctilux 50 mm F/0,95. Amatrfotograafidele meldud optikassteemi valgusjud varieeruvad vahemikus F/2,85,6 ning on tiesti piisavad normaalvalgusega pildistamiseks.

Objektiivi lisavarustuse alla kuuluvad eelkige varjuk ja kaitsefilter. Varjuk on vajalik selleks, et pildistamise ajal ei piiluks pike objektiivi (tekivad vrvimoonutused ja pilt hgustub) ning kergelt vihmase ilmaga ei ilmuks optika esimesele ltsele veepritsmeid. Kaitsefilter ehk UV-filter on vajalik esimese ltse kaitseks ning suurema ultraviolettkiirguse vhendamiseks.

Stabilisaator on kige vajalikum teleobjektiivide puhul. Tphimte on stabilisaatoritel lihtne: objektiivis paiknevad vikesed groskoopilised sensorid mdavad kaamera liikumist (horisontaal- ja vertikaalsuunas ning mnel juhul ka mber oma telje) ning korrigeerivad selle jrgi spetsiaalse ltse asendit, nii et kaamera sensorile judev kujutis on vimalikult stabiilne. Leidub ka kaamerasiseseid sensoreid, kuid objektiivisisest stabilisaatorite abil saadud fotosid peetakse tnasel hetkel kvaliteetsemaks.

Mootoriga objektiiv teravustab kiiremini kui mootorita optika. Seega: kui kasutate enamasti autofookusega teravustamist, siis on soovitatav vaadata nende optikate poole, millel on mootor. Ainult mootoris ei peitu objektiivi teravustamise kiirus. ldjuhul kehtib reegel: mida suurema valgusjuga objektiiv, seda kiiremini see teravustab. Jrelikult sama suumivahemiku puhul on F/4 valgusjuga objektiiv veidi aeglasema teravustamiskiirusega kui F/2,8 objektiiv.


Mida thendavad objektiivide peal olevad lhendid:

Canon

EF (electrofocus ) sobivad kasutamiseks kikide Canoni EOS sarja kaameratega.

EF-S sobivad tarvitada vaid vikese sensoriga (1,6 x) digitaalsete peegelkaameratega.

IS (image stabiliser) optiline stabilisaator.

L (luxury) Canoni objektiivide tippklass. L-seeria tunneb ra objektiivi mbritseva punase rnga jrgi.

USM (ultra sonic motor) kiire ning vaikne teravustamismootor.

DO (diffractive optics) tnu spetsiaalsetele ltsedele on need optilised ssteemid samasuguste nitajatega objektiividest lhemad ning kergemad, kaotamata sealjuures kvaliteedis. DO-objektiivi tunneb ra seda mbritseva rohelise rnga jrgi.

Nikkor

AF (autofocus) automaatne teravustamine.

AF-S (autofocus silent) kiire ning eriti vaikse mootoriga automaatne teravustamine.

IF (internal focus) sisemine teravustamine. Teravustamisel objektiivi pikkus ei muutu.

ED (extra-low dispersion) vrvimoonutusi vhendavate spetsiaalsete ltsedega objektiiv.

VR (vibration reduction) optiline stabilisaator.

DX meldud kasutamiseks Nikoni DX sensoriga kaameratega.

G objektiivil pole eraldi ava muutmise ketast, ava saab mrata vaid elektrooniliselt kaamera menst.

Pentax

DA spetsiaalselt digikaameratele tehtud objektiivid, millel pole eraldi ava muutmise ketast, ava saab mrata vaid elektrooniliselt kaamera menst.

FA automaatteravustamisega objektiivid, mis sobivad digikaameraga.

AL (aspherical lens) kasutab spetsiaalseid ltsi, mis suurendavad lainurgaga pildistades nurkade teravust ning hoiavad jooned sirgena.

ED (extra-low dispersion) kasutab vrvimoonutusi vhendavaid eriltsi.

IF (internal focusing) sisemine teravustamine. Objektiivi pikkus seejuures ei muutu.

SDM (supersonic drive motor) kiire ning vaikne tervustamismootor.

SMC (super multi-coating) lts on kaetud erikihiga, mis vhendab tagasipeegelduva valguse hulka umbes 1% vrra.

Sigma

ASP (aspherical lens) selle mrgistusega objektiiv kasutab eriltsesid, mis suurendavad lainurkobjektiiviga pildistades nurkade teravust ning hoiavad jooned sirgena.

EX (excellent) nnda on mrgistatud Sigma parima kvaliteediga objektiivid.

DC ainult digikaameratele meldud objektiivid, tehtud spetsiaalselt tiskaadrist viksema sensori jaoks.

OS (optical stabilizer) optiline stabilisaator.

APO (apochromatic) kasutab vrvimoonutusi vhendavaid eriltsi.

DG (digital) digikaamerate eriprasid silmas pidades tehtud vrvi- ning optilisi moonutusi vhendavad objektiivid, mis sobivad ka analoogkaameratele.

HSM (hyper silent motor) kiire ning hletu teravustamismootor.

IF (inner focus) sisemine teravustamine. Objektiivi pikkus seejuures ei muutu.

RF (rear focus) fokusseerimisel liigutatakse objektiivi tagumisi ltsesid, mis tagab kiirema teravustamise ning viksema minimaalse teravustamiskauguse.

Tamron

IF (inner focus) sisemine teravustamine. Seejuures objektiivi pikkus ei muutu.

DI (digitally integrated design) digitaalsetele peegelkaameratele meldud objektiivid.

XR (extra refractive index glass) ltsede valmistamisel kasutatakse spetsiaalset klaasi, mis vimaldab hoida ltsed hemana ning valmistada vimalikult kompaktseid objektiive.

LD (low dispersion) thistab objektiivis kasutatavaid vrvimoonutusi vhendavaid eriltsi.

SP (super performance) profiseeria objektiiv.



Assar Jepera
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012