Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 01/2003
Harakas vaid nib mustvalge

Uuel aastal vrtustame kaht kllaltki erisugust olendit, harakat ja vahtrat, sest need on lendatud aasta linnu ja puu seisusesse. Tutvustame alustuseks mlema elukombeid, harjumusi ja peamist: mis meil neist kasu on (kui on). Vahtrat on ikka peetud lugupeetud naabriks, kuid harakat ehk kiitsakat pigem misa- ja muude ebameeldivate snumite toojaks vi vhemasti likivate asjade pessakandjaks. Ttt-elda polegi harakas nii paha ja selle testuseks pame teda kogu aasta judumda suureks kiita. Kusjuures mustad harakasuled ainult paistavad mustad, tegelikult olevat nad mitmevrvilised otsekui papagoil.

Mustvalgelt hesugused pole ka arvamused Kaali meteoriidikraatrist, Eesti hest enim thelepanu vrinud looduseimest. igupoolest on Kaalist kirjutamine kindla peale minek: niteks Eesti Looduses oleme aastate jooksul ainuksi Kaali kraatrite vanuse dateerimisest pajatanud peaaegu iga viie aasta tagant (niteks EL 1961, 4: 234235, 1963, 5: 262265, 6: 330332, 1975, 12: 706709, 1977, 12:759766, 1981, 4: 231235, 1995, 11/12: 351353) ning avaldanud ka asjakohase pilaloo (1982, 8: 530533, 1983, 3: 258261).

Nii llatav, kui see ka pealtnha erapooletus teaduses pole viimaste aastate Kaaliga seonduvas nib teadusliku te otsimise krval olevat tubli annus usku kunagi pitusse-uuritusse. Ilmselt pole phjust kahtlustada noori kolleege pahatahtlikus uurimistulemuste moonutamises, pigem viks pda heskoos probleemidesse selgust tuua.

Teadlased teadlasteks, nagunii vimendavad kike omakorda (aja)kirjanikud, kes uusimate teadustulemuste phjal kirjutavad Kaalist, avaldavad vaieldavaid kaastid ja veel hullem, teevad sellest kigest filmi, mis juba enne valmimist nib segadust klvavat. Teadlased peavad eksitavateks ka Lennart Meri kirjanduslikke Kaali-ksitlusi.

Seda krvalt vaadates on muidugi paslik meenutada ammu tuntud teadlase ja populariseerija paratamatut vastuolu. Kui teaduslikult vib-olla pisut ebatpne film (tegelikult tuleb see nagunii ebatpne ja ka teadustulemused iseenesest on mitmeti tlgendatavad) suudab kas vi mne vaataja panna huvituma niteks geoloogiast, siis on ta oma eesmrgi saavutanud. Vi vastasel juhul, mille poole me siis pdleme?

Lpuks avaldan saladuse, mille vinuks vlja elda juba aasta eest. Eesti Looduse sangu meenutavad kinnitusklambrid on tegelikult meldud ajakirja kausta kitmiseks ning see pole trkikoja praak. Jtkame sangadega ka sel aastal: vast aitavad need ilmunud ajakirjanumbreid kauem alles hoida.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012